Enamik meist on üles kasvanud mune süües: see on tavaline osa hommikusöögist ja levinud koostisosa küpsetistes. Ent harva mõtleme sellele, kust munad tulevad ja kas me peaksime neid ikka tarbima.

Eks me kõik oleme täheldanud, et veganlus on muutumas aina tavapärasemaks – näeme ju vegantooteid isegi väiksemates toidupoodides ja ka veganvalikud restoranide menüüdes on juba tavaline. Ent kas teadsid, et munade tarbimine on seevastu aastast aastasse kasvanud? 2020. aastal tarbiti Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 235 muna aastas, mis on 24% võrra rohkem kui kümme aastat varem, mil tarbiti keskmiselt 189 muna aastas. (Statistikaamet, PM45: muna ressurss ja kasutamine)

Aga miks kanad munevad? Ma arvan, et tegelikult kõik teavad seda vastust. Nad munevad järglaste saamiseks nagu kõik teised linnud. Näiteks kodukanade lähedased sugulased, Aasias vabalt looduses elavad puna-džunglikanad munevad vaid mõne muna aastas.

Samas munatööstuses kasvatatavad kanad on suurema müügikasumi nimel aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikul teel teeksid. Pidev intensiivne munemine on kana kehale ääretult kurnav. Pärast paari aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele, sest tema habras ja kõhetu keha enam inimesele toiduks ei kõlba.

2020. aastal oli Eestis keskmine munatoodang kana kohta 296 tk, mis kümme aastat varem oli 261 tk. Seega on juba viimase kümne aasta jooksul munakanu aretatud tootma 13% rohkem mune. (Statistikaamet, PM12: loomade ja lindude produktiivsus maakonna järgi)

Lisaks sellele, et kanad on aretatud munema kordades rohkem kui nende keha välja kannataks, leidub intensiivtööstuses munakanade pidamise juures ka muid tõsiseid probleeme. Näiteks ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on fakt, et isased tibud on tööstuse jaoks üleliigsed ja kasutud ning kuuluvad hävitamisele. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil.

Kas puurivabadus on lahendus? Puurivabade kanade munade tootmist reklaamitakse tihtipeale kui loomasõbralikku valikut, ent eeskätt räägime vaid teistsugusest vabaduse piiramise viisist. Puuridest rääkimine vaid varjutab tegelikke probleeme ning petab tarbijat. Olenemata puuri suurusest või selle olemasolust on tegemist äärmiselt julma tööstusega.
Kui soovid sel aastal öelda ei munatööstuse toetamisele ja tähistada munadepühi loomasõbralikult, liitu Facebookis üritusega “Munavabad munadepühad 2021”. Munavabasid munadepühi tähistavad koos Loomusega Taimsed Valikud, Eesti Vegan Selts, Loomade Hääl, Taimetoidumess, Ajakiri Vegan, Veganmaailm, Spice the Spirit, Veganfoodie, RoheValik, Vöner, Rohebox, VegB12, Rohe Kohvik, St. Maria, Inspiratsioon, Kringel, Vegan Restoran V, Vaba Köök ja Lisanna kohvikud.

The post Miks me ülistame pühadel munatööstust? first appeared on Taimsed valikud.

The post Miks me ülistame pühadel munatööstust? appeared first on Taimsed valikud.

19. märtsil tähistatakse mitmel pool maailmas linnulihapäeva (Poultry Day), ent loomade eestkoste organisatsiooni Loomus veganprogramm Taimsed Valikud kutsub täna hoopis mõtlema selliste toredate ja põnevate loomade peale nagu kanad.

Broilerid ehk lihaks kasvatavate kanade elu on üürike ja piinarikas – nende elu kestab enamasti vaid kaks kuud ja seegi on veetud karmides tingimustes. Näiteks broilereid on lubatud pidada ühel ruutmeetril ligikaudu 15, mõningates tingimustes isegi rohkem.

Peame täna meeles neid toredaid loomi, kes väärivad palju enamat, ja toome sinuni kanade kohta 10 põnevat fakti, mida sa teada võiksid:

1. Kanad põlvnevad džunglindudest ja dinosaurustest. Kodustatud kana (Gallus domesticus) arvatakse olevat puna-džunglikana ehk bankiva kana alamliik. Geneetilistes uuringutes on leitud, et hall džunglikana aitas kaasa kana arengule. Isegi üllatavam on see, et Tyrannosaurus rex’i jalaluu pehmest koest leitud konserveeritud valkude keemilise struktuuri võrdlus näitas evolutsioonilist seost Tyrannosaurus rex’i ja kodustatud kana vahel. See annab rohkem usku teooriale, et linnud arenesid välja dinosaurustest.

2. Kanad on empaatiavõimelised. Nagu teisedki loomariigi emad, kaitsevad kanad oma poegi väga. Bristoli ülikooli loomade heaolu ja käitumise uurimisrühmas tehtud uuringud on näidanud, et kodustatud kanad näitavad füsioloogilisi ja käitumuslikke reaktsioone, kui nende tibud on isegi kergelt ahastuses. Kui tibud puutusid katse ajal kokku õhupuhumisega, kasvas emakanade pulss ja nende silmade temperatuur langes. Samuti muutsid nad oma käitumist ja muutusid koheselt erksamaks, kui nende tibud häält tegid. Need reaktsioonid näitavad selgelt, et täiskasvanuid kanu mõjutab teiste emotsionaalne seisund ja nad saavad sellest aru.

3. Kanadel on oma keel. Kanad oskavad karjakaaslastega suhelda, kasutades mitmeid erinevaid häälitsusi, millel kõigil on erinev tähendus. Siiani on tuvastatud 30 erinevat häälitsust, ulatudes oma noorte kutsumisest, häirekõnede ja üksteise hoiatamiseni. Veelgi üllatavam on see, et kanapered hakkavad omavahel suhtlema juba enne tibude koorumist. Emakanad “räägivad” munadega, sageli teevad nad seda nurruva häälega. Koorumata tibud suhtlevad vastu, toksides munakoort.

4. Kanad näevad unenägusid. Nagu teistel lindudel ja imetajatel, on ka kanadel kiirete silmaliigutustega uni ehk REM-uni, mis tähistab teadaolevalt unenägude nägemist. Lindudel toimub REM-uni vaid paar sekundit korraga, samal ajal kui inimesed võivad selles faasis viibida kauem, alates minutist kuni tunnini. Kanadel on aga ka unefaas, mida inimestel pole. See on USWS-uni ehk ühe ajupoolkera aeglase laine uni. Selles faasis puhkab ainult pool ajust, samal ajal kui teine pool jääb ärkvele. Sellepärast võite näha kanu aeg-ajalt magamas nii, et üks silm on avatud ja üks silm kinni – see on evolutsiooniline kohanemine, mis võimaldab neil kiskjate suhtes tähelepanelik olla ka siis, kui nad magavad.

5. Kanadel on suurepärane lõhnataju. Kuigi spetsiifiliste lõhnade kohta pole tehtud palju uuringuid, on teadlased leidnud, et kanadele meeldib näiteks vanilje lõhn, geraniool suurendab tibude aktiivsust ning küüslaugu lõhn kanadele ei meeldi.

6. Kanad näevad rohkem värve kui inimesed. Kanade maailm pole sugugi mustvalge. Kui inimese võrkkest sisaldab koonusrakke, mis on tundlikud punase, sinise ja rohelise lainepikkuse suhtes, siis kanadel on lisaks koonusrakud, mis suudavad tuvastada violetseid, sealhulgas ultraviolettkiirguse, lainepikkusi!

7. Kanade nokad on äärmiselt tundlikud. Kana noka ots koosneb ülitundlike retseptorite klastritest, mis võimaldavad neil teha vahet erinevate tekstuuride ning ainete ja esemete vahel.

8. Kanad suudavad eristada enam kui 100 liigikaaslase nägu ja neil on karjas väljaarenenud hierarhia. Nii nagu inimesed, moodustavad ka kanad sotsiaalseid struktuure. Igale kanale on määratud oma roll alates karja kaitsmisest kuni söötmise eest vastutamiseni ning kõik kanad teavad oma rolli karjas. Kuigi meil võib olla raskusi sarnase suuruse ja värvusega lindude eristamisega, tunnevad kanad oma karjakaaslased hõlpsasti ära ja mäletavad nende kohta sotsiaalses hierarhias.

9. Kanad on lustlikud loomad. Kanadele meeldib mängida ja nad jooksevad, hüppavad ja päevitavad, kui neile selleks võimalus antakse. Kindlasti oled näinud vahvaid videoid, kus kanad puude peal hüppavad või põõsastelt marju nopivad.

10. Kanad on nutikamad kui väikelapsed. Kanad on demonstreerinud võimet mõista, et objekt või elusolend on endiselt olemas ka siis, kui see on tema silma alt väljas. See on midagi, mida väikelapsed aja jooksul arendavad. Lisaks näitasid juba viie nädala vanused tibud võimet eristada suuremat hulka esemeid ja kaaslasi.

Kanad on põnevad ja lõbusad loomad, kes väärivad austust ja elurõõmu. Parim viis, kuidas sina saad aidata kanu, on jätta nad oma toidulaualt ja valida selle asemel vegantoit. 

The post Kanad näevad und? 10 põnevad fakti kanadest first appeared on Taimsed valikud.

The post Kanad näevad und? 10 põnevad fakti kanadest appeared first on Taimsed valikud.