Enamik meist on üles kasvanud mune süües: see on tavaline osa hommikusöögist ja levinud koostisosa küpsetistes. Ent harva mõtleme sellele, kust munad tulevad ja kas me peaksime neid ikka tarbima.

Eks me kõik oleme täheldanud, et veganlus on muutumas aina tavapärasemaks – näeme ju vegantooteid isegi väiksemates toidupoodides ja ka veganvalikud restoranide menüüdes on juba tavaline. Ent kas teadsid, et munade tarbimine on seevastu aastast aastasse kasvanud? 2020. aastal tarbiti Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 235 muna aastas, mis on 24% võrra rohkem kui kümme aastat varem, mil tarbiti keskmiselt 189 muna aastas. (Statistikaamet, PM45: muna ressurss ja kasutamine)

Aga miks kanad munevad? Ma arvan, et tegelikult kõik teavad seda vastust. Nad munevad järglaste saamiseks nagu kõik teised linnud. Näiteks kodukanade lähedased sugulased, Aasias vabalt looduses elavad puna-džunglikanad munevad vaid mõne muna aastas.

Samas munatööstuses kasvatatavad kanad on suurema müügikasumi nimel aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikul teel teeksid. Pidev intensiivne munemine on kana kehale ääretult kurnav. Pärast paari aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele, sest tema habras ja kõhetu keha enam inimesele toiduks ei kõlba.

2020. aastal oli Eestis keskmine munatoodang kana kohta 296 tk, mis kümme aastat varem oli 261 tk. Seega on juba viimase kümne aasta jooksul munakanu aretatud tootma 13% rohkem mune. (Statistikaamet, PM12: loomade ja lindude produktiivsus maakonna järgi)

Lisaks sellele, et kanad on aretatud munema kordades rohkem kui nende keha välja kannataks, leidub intensiivtööstuses munakanade pidamise juures ka muid tõsiseid probleeme. Näiteks ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on fakt, et isased tibud on tööstuse jaoks üleliigsed ja kasutud ning kuuluvad hävitamisele. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil.

Kas puurivabadus on lahendus? Puurivabade kanade munade tootmist reklaamitakse tihtipeale kui loomasõbralikku valikut, ent eeskätt räägime vaid teistsugusest vabaduse piiramise viisist. Puuridest rääkimine vaid varjutab tegelikke probleeme ning petab tarbijat. Olenemata puuri suurusest või selle olemasolust on tegemist äärmiselt julma tööstusega.
Kui soovid sel aastal öelda ei munatööstuse toetamisele ja tähistada munadepühi loomasõbralikult, liitu Facebookis üritusega “Munavabad munadepühad 2021”. Munavabasid munadepühi tähistavad koos Loomusega Taimsed Valikud, Eesti Vegan Selts, Loomade Hääl, Taimetoidumess, Ajakiri Vegan, Veganmaailm, Spice the Spirit, Veganfoodie, RoheValik, Vöner, Rohebox, VegB12, Rohe Kohvik, St. Maria, Inspiratsioon, Kringel, Vegan Restoran V, Vaba Köök ja Lisanna kohvikud.

The post Miks me ülistame pühadel munatööstust? first appeared on Taimsed valikud.

The post Miks me ülistame pühadel munatööstust? appeared first on Taimsed valikud.

Panime kirja neli fakti kanade intensiivpidamisest munatööstuses, millest tihtipeale ei räägita, ent mida igaüks meist teadma peaks.

1. Munade tootmiseks kasvatatavad kanad on aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikul teel teeksid. Inimesed võtavad tihtipeale mune justkui jääki või midagi üleliigset, ent tegelikult kana (nagu ka kõik teised linnud) muneb järglaste saamiseks. See tähendab, et tegemist on munarakuga, millest peaks välja kasvama tibu. Loomupäraselt muneksid kanad umbes kümmekond muna aastas, ent aastatega on suurema müügikasumi saamise nimel kanad aretatud munema sadu mune aastas.
2. Pidev munemine on kanade jaoks väga kurnav. Pidev intensiivne munemine on kana kehale ääretult kurnav. Pärast paari aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele, sest tema habras ja kõhetu keha enam inimesele toiduks ei kõlba.
3. Isased tibud on munatööstuses jääk. Ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on fakt, et isased tibud on tööstuse jaoks üleliigsed ja kasutud ning kuuluvad hävitamisele. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil.
4. Tibudel lõigatakse sageli osaliselt nokad ära, et vältida üksteise vigastamist. Eestis on sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks tibude nokka lubatud lõigata alla 10 päeva vanustel kanadel.

Kas puurivabadus on lahendus? Puurivabade kanade munade tootmist reklaamitakse tihtipeale kui loomasõbralikku valikut, ent eeskätt räägime vaid teistsugusest vabaduse piiramise viisist, ent kõik ülaltoodud praktikad on kasutusel ka vabapidamisega kanalates. Puuridest rääkimine vaid varjutab tegelikke probleeme ning petab tarbijat. Olenemata puuri suurusest või selle olemasolust on tegemist äärmiselt julma tööstusega.

Munatööstuse julmad telgitagused on leidnud kajastamist ka Eesti meedias. Näiteks jagas Loomus augustis Rootsi loomaõiguste organisatsiooni Djurrättsalliansen filmitud õõvastavat videot, kuidas Rootsi suurima munatooja CA Cedergreni tööline tõstab kana ukseavasse ja lööb ukse kogu jõuga kinni. Lisaks pekstakse videos kanu keppidega ning visatakse elusad linnud prügikonteinerisse.

Tegelikult on kanad palju enamat kui munamasinad – nad on põnevad, sotsiaalsed ja intelligentsed loomad. Uuringud on näidanud, et kanade kognitiivsed võimed on võrreldavad kasside ja koerte omadega, nad mõistavad põhjus-tagajärg seoseid ja aduvad, et objektid eksisteerivad ka siis, kui need on silme alt peidetud. Kanad moodustavad keerukaid sotsiaalseid hierarhiad, annavad oma järglastele põlvkonniti edasi teadmisi ning neil on kümneid erinevaid häälitsusi, mille abil üksteisega suhelda. Nagu kassid löövad ka kanad isegi nurru.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub munapäeva raames mõtlema, kus munad pärinevad, ning edaspidi munad oma menüüst välja jätma.
Rootsi loomaõiguslaste filmitud video: https://loomus.ee/oovastavad-kaadrid-eestiga-seotud-munatootja-telgitagustest-keppidega-peksmine-ja-elusana-prugikonteinerisse-viskamine/

Loe ka blogist, kuidas ja millega muna asendada.

The post Šokeeriv tõde munatööstusest: miks mitte tarbida mune ja miks puurivabadus ei ole lahendus? first appeared on Taimsed valikud.

The post Šokeeriv tõde munatööstusest: miks mitte tarbida mune ja miks puurivabadus ei ole lahendus? appeared first on Taimsed valikud.