Täna on iga maiasmoka lemmikpäev, ülemaailmne šokolaadipäev. Selleks puhuks oleme kokku pannud väikese ülevaate šokolaadist. Maailmas toodetakse iga aasta pea 5 miljonit tonni kakaod, millest suur osa läheb šokolaaditööstusele. “Kust pärineb meie lemmik maius”, “miks on šokolaad kasulik” ja “mida tähendab eetiline šokolaad” on küsimused, millele võiks iga šokolaadisõber osata vastata. 

Kust tuleb šokolaad?

Šokolaadi valmistatakse kakaoubadest, mis pärinevad Theobroma cacao puudelt. Theobroma tähendab ladina keeles “jumalate toitu”, mistõttu pole ka imestada, et šokolaad on ajalooliselt olnud kallis kaup ja mitmel pool maailmas on seda kasutatud ka valuutana. 

Kakaooad pärinevad ajalooliselt Kesk-Ameerikast. Maiad valmistasid kakaoubadest, tšillidest ja veest mõrumaitselise joogi, mida kasutati spirituaalsetel üritustel ja tervise parandamiseks. Värsked kakaooad jäeti päikese kätte fermenteeruma, mille tulemusel kuivanud kest eraldus kakaoubadest ja oad omandasid šokolaadise maitse. Nädala pärast kakaooad puhastati kestast ja jäeti veel mõneks nädalaks päikese kätte kuivama. Seejärel oad röstiti ja jahvatati peeneks pulbriks, millest valmistati jooki. Joogi nimest “xocolatl”, mis tõlkes tähendab “mõru vesi”, pärineb ilmselt ka meile tuttav sõna “šokolaad”. Laiema kuulsuse saavutas šokolaad 16. sajandil, kui hispaanlased tõid kakao endaga Euroopasse. Eurooplased valmistasid algselt kakaod nii nagu maiad, kuid õige pea hakati joogile lisama suhkrut ja mett. 19. sajandil hakati kakaoubadest valmistama ka šokolaadikomme ja šokolaadist sai laiatarbe kaup. 

Kuigi kakaopuud pärinevad Ameerikast, siis täna tuleb enamus šokolaadi toodangust Aafrikast. Suurimad tootjad on Elevandiluurannik ja Ghana. Eelmisel aastal tootis Elevandiluurannik 48% ja Ghana 22% kogu maailma kakaoubadest. 

Miks on šokolaad meile hea?

Šokolaadil on mitmeid tervislikke omadusi.Tume šokolaad, mille kakao sisaldus on 70-85%, sisaldab lisaks kiudainetele ka ohtralt rauda ja magneesiumi. Tume šokolaad sisaldab ka mitmeid tervislikke rasvhappeid ja võib alandada vererõhku ning parandada meie kolesterooli näitu, mis pikas perspektiivis tugevdab ka südant. Mitmed uuringud on ka näidanud, et tume šokolaad parandab mälu ja võib kaitsta nahka isegi päikesepõletuse eest.  

Lisaks eelpool mainitule parandab šokolaad ka meie tuju. Šokolaad sisaldab mitmeid ühendeid, mida peetakse looduslikeks antidepressantideks või valuvaigistiteks. Šokolaad võib tõsta meie serotoniini tootmist organismis ja tekitada meis armunud tunde. 

Siiski ei tasu arvata, et ohtralt šokolaadi söömine võiks teha meid tervemaks. Enamus šokolaade sisaldab ka suhkrut. Liigne suhkru tarbimine võib anda hoopis vastupidise tulemuse. Üldiselt kehtib reegel, mida suurem on kakao sisaldus ja mida vähem on kakaod töödeldud, seda paremad on tervist parandavad omadused. Seega tasuks poest otsida tumedat tooršokolaadi, mille kakao sisaldus on vähemalt 70%, ning suhkruid on lisatud minimaalselt. 

Miks räägitakse täna eetilisest šokolaadist?

Kakaoubade kasvatamine nõuab palju tööd ning kakaopuid saab kasvatada ainult spetsiifilises troopilises kliimas. Seetõttu on kakaod võimalik kasvatada ainult vähestes piirkondades. Täna on suurimaks tootjaks Lääne-Aafrika (Elevandiluurannik ja Ghana). Paraku on tegemist võrdlemisi vaese piirkonnaga, mistõttu on täna suur osa kakaokasvatusest keskkondalaastav ja väga palju kasutatakse lapstööjõudu. 

Enamus kakaokasvatustest kuuluvad väiketalunikele, kes olenemata suurest toodangust, elavad sügavas vaesuses. Toodangu müüki kontrollivad globaalsed ettevõtlus hiiud, mistõttu talunikud ei teeni piisavalt, et palgata täisealisi töötajaid ja eelistavad kasutada alaealisi. Lapstöölised pärinevad üldiselt ümberkaudsetest küladest, kuid palju esineb ka laste röövimisi ja orjaks müümist. 

Lisaks lapstööjõule on antud piirkondades ka palju keskkonnaprobleeme. Kehva hariduse ja halbade põllumajandusvõtete tõttu, muutub kakaoistandus kiirelt viljatuks ja talunikul tuleb istutada uus kasvatus. Enamus haritavast maast tuleb aga metsade arvelt. 

Šokolaadi tootmist on üritatud muuta eetilisemaks juba mitmeid aastaid, kuid enamus tööst pole paraku vilja kandnud. Suurim muutus on toimunud sertifikaatide näol. Mitmed ettevõtted kasutavad rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaate, et eristada ennast teistest tootjatest ja müüa eetilisemat šokolaadi. Kuulsamad rahvusvahelised sertifikaadid on Rainforest Alliance ja FairTrade. Paraku ei lahenda sertifikaadid kogu probleemi. Antud sertifikaadid, kinnitavad, et talunike töö oli eetiline, kuid ei paranda otseselt talunike sissetulekut. Vaesus on endiselt suur probleem.

Šokolaadi soovitused veganitele:

	Vego šokolaad metspähklitega Selver 3.99€
	Roosiku mahetooršokolaad mustikatega Rimi 3.65€
	Kalevi kompvekid Oravakesed Selver 2.39€
	Rapunzel veganšokolaad trühvlitäidisega Ökosahver 3.35€
	Love Cocoa kaerapiimašokolaad küpsisega Kaubamaja 3.60€
	IChoc riisipiimašokolaad pähklikreemiga Biomarket 3.60€

Ja muidugi ei saa mainimata jätta imearmast veganšokolaadipoodi Karu Talu Tallinna vanalinnas. Karu Talust leiab leiab laia valiku erinevaid tooršokolaade ja maiustusi pidevalt muutuvate põnevate maitsetega, nt banaanitrühvel, “bounty”, rummi-jõhvika, snikker’s, õunakoogi. Hinnad jäävad tavaliselt 2 euro kanti ja kõik on alati vegan!

The post Täna on ülemaailmne šokolaadipäev first appeared on Taimsed valikud.

The post Täna on ülemaailmne šokolaadipäev appeared first on Taimsed valikud.

• 100 g röstitud india pähkleid
• 250 g kivideta kuivatatud datleid (soovituslikult näiteks Arimex’i omad)
• 2/3 spl Vilma tumedat kakaopulbrit

Valmistamine:

1. Aja veekeedukannuga vesi keema.
2. Vala vesi datlitele ja lase neil umbes tunnike vees seista.
3. Lisa datli ja vee leotisele pähklid ja kakao.
4. Blenderda segu, kuni see on mõnusalt kreemjas.
5. Nüüd naudi, näiteks maasikatega

Retsepti ja pildi autor: Marii Treulich

The post Vegan šokolaadikreem first appeared on Taimsed valikud.

The post Vegan šokolaadikreem appeared first on Taimsed valikud.