Päevalillejahu saamiseks eemaldatakse seemnetest esmalt õli ning enne töötlemist kooritakse terad ja eemaldatakse fenoolsed ühendid. Tulemuseks on parema värvusega ja kergemini seeditav jahu.

Uurimisprojektis loodi kaks erinevat taimset liha alternatiivi: üks röstitud teraviljajahuga ja teine tekstureeritud päevalillevalguga. Mõlemad sisaldasid lisandina tomatipulbrit, vürtse ning päevalille-, oliivi- ja linaseemneõli. Valmistatud segu vormiti väikesteks pihvideks ja küpsetati, seejärel hinnati neid sensoorselt ja füüsikalis-keemiliselt.

Selgus, et tekstureeritud valgust valmistatud variant oli parema konsistentsiga ning sisaldas rohkem toitaineid, sealhulgas valke, monoküllastumata rasvhappeid ja olulisi mineraale nagu raud, tsink, magneesium ja mangaan.

Päevalillejahu nähakse paljulubava koostisosana, kuna päevalilleõli on Euroopas laialdaselt kasutusel ning päevalille kasvatamine on Brasiilias tõusuteel. Lisaks pole tegemist geneetiliselt muundatud toorainega.

Pärast koore ja fenoolide eemaldamist on päevalillejahu neutraalse maitse ja lõhnaga ning hea aminohappelise koostisega. Teadlased märgivad siiski, et liha sarnase tekstuuri ja välimuse saavutamiseks on vaja edasist töötlemist, näiteks ekstrusiooni.

Loe lähemalt: https://vegconomist.com/rd/researchers-develop-meat-alternatives-sunflower-flour/

The post Teadlased arendavad päevalillejahust valmistatud lihaalternatiive first appeared on Taimsed valikud.

The post Teadlased arendavad päevalillejahust valmistatud lihaalternatiive appeared first on Taimsed valikud.

Tervis ja toitumine

Uuring näitab, et kuigi 54% eurooplastest on proovinud taimseid lihaalternatiive, on 12% lõpetanud selle ostmise ja 17% vähendanud selle tarbimist. Põhjuseks tuuakse sageli terviseprobleemid, mis näitab, et on vaja selgelt edastada toiteväärtuslikke eeliseid, nagu kõrge valgu- ja kiudainesisaldus ning vähem lisaaineid.

Maitse ja tekstuur

Halb maitse ja tekstuur on samuti üks levinumaid põhjusi, miks Euroopa tarbijad loobuvad taimsete lihaalternatiivide ostmisest. 32% vastanutest ütles, et nad ei taha neid tooteid üldse proovida. Uuring näitab, et ostjad soovivad uusi vorme, nagu näiteks rebitud „liha“, taimne šašlõkk ja „kana“ tiivad.

“Tõeliselt mitte liha” tooted

Kasvab ka huvi taimsete toodete vastu, mille eesmärk ei ole liha jäljendada. Näiteks saab tuua ettevõtte Valyncia, mis kasutas mikroobset kääritamist, et arendada magusa maitsega marjapõhist valku, mis on nii jätkusuutlik alternatiiv loomsele valgule kui ka tervislikum suhkruasendaja.

Raha väärtuse suhe

Uuring näitab, et taimed tooted peavad vastama rohketele standarditele, sealhulgas hea maitse, kõrge toiteväärtus, jätkusuutlikkus, mugavus, ja pakkuma toidukogemust, mis õigustaks nende hinda, mis on sageli kõrgem kui võrreldavate loomsete toodete hind.

Jätkusuutlikkus ja puhtad märgised

Uuringus tuuakse esile nõudlus keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku toidu järele. Mõned tarbijad seavad siiski kahtluse alla, kas taimsed alternatiivid on sellega kooskõlas, väljendades muret liigse pakendamise ja päritolu läbipaistvuse puudumise pärast. See näitab vajadust tegeleda nende valupunktidega.

Loe lähemalt: Vegconomist: New Research Reveals Five Trends Shaping the Future of the Plant-Based Industry

The post Värske uuring: viis tulevikutrendi vegantoidumaailmas first appeared on Taimsed valikud.

The post Värske uuring: viis tulevikutrendi vegantoidumaailmas appeared first on Taimsed valikud.

Anu Tensing ja Karin Tensing (ajakiri Vegan #38)

Soovitame külastada:

Lukiškėsi vangla tegutses kinnipidamisasutusena veel aastani 2019. Nüüd tegutsevad seal muusikud, kunstnikud, kohvikud ning korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi. Samuti saab külastada giidi juhatusel endisi vangikonge ning kuulda põnevaid lugusid vangide elust. Muuhulgas mainis meie giid, et vangidel oli võimalik soovi korral saada ka vegantoitu.

Užupisi rajoon on põnev kunstnike, intellektuaalide ja ettevõtjate piirkond, mille elanikud kuulutasid 1. aprillil 1997 sarkastiliselt välja oma iseseisvuse. Selle piirkonna elanikud leiavad, et igal inimesel peaks olema õigus olla õnnelik, eksida, olla ainumas, laiselda, armastada ja palju muud. Lisaks on koeral olla õigus olla koer ning kassil ei ole kohustust oma peremeest armastada, kuid ta peab teda raskel hetkel aitama.

Gediminase mäelt avaneb imeline vaade tervele Vilniusele. Legend räägib, et suurvürst Gediminas nägi mäetipul ilmutust Raudhundist, mida ta pidas ettekuulutuseks suurest linnast, mis kunagi selles paigas seisab. Mäele ehitas ta 14. sajandil oma lossi.

Energia- ja tehnoloogiamuuseum, kus leiavad põnevat uudistamist ja katsetamist nii füüsikahuvilised kui ka füüsikakauged inimesed. Näiteks saab seal visualiseerida summa ruudu valemit, proovile panna oma prügisorteerimise alased teadmised ning proovida kätt tuumajaama operaatorina.

Aga mida kaks veganit kindlasti uues linnas teevad? Proovivad muidugi kõikvõimalikke veganmaitseid! Siin on meie kogemused ja muljed Vilniuse vegantoidumaastikult:

Päev 1. Me jõudsime Vilniuse kesklinna parajalt vara hommikul, mistõttu ükski vegansõbralikest kohtadest, mis me välja olime otsinud, polnud veel avatud. Niisiis võtsime eesmärgiks natuke sihitult ringi jalutada. Meie üllatuseks pakkus Vilnius meile ohtralt Caffeine’i kohvikuid. Hiljem uurisime välja, et neid peaks Vilniuses olema ligikaudu 30. Võrdluseks: Tallinnas on neid üheksa ja Tartus kolm. Caffeine’i muffinivalikust leidsime banaani-matchamuffini (3,00 eur), mida kaunistas kutsuvalt ka veganmärgistus ning mida me Eestis müügil veel näinud ei olnud. See oli üks mahlane ja mitte liialt magus amps, mis sobis tühja kõhuga kui päike kevadega. Kohvijoogid näisid olevat samad, mis Tallinnas.

Vilniuses on paar täisvegan söögikohta, aga päris mitu vegetaarset ehk lihavaba söögikohta, kust leiab ka laia valiku vegantoite. Üheks selliseks on The Urban Garden, kus võtsime nõuks päeva esimese lõuna süüa. Restorani visioon on inspireerida inimesi avastama, et lihavaba toit võib olla ka maitsev ja mitmekesine. Menüüst võis avastada valiku salateid, värskeid smuutisid ja tervislikke magustoite. Lõunapakkumisteks päevasupp (3,00 eur), päevapraad (9,00 eur), päevasupp koos võileivaga (7,00 eur). Meie jäime paraku natuke hiljaks ja lõunatoidud olid juba kokku pakitud. Valisime siis peamenüüst veganburrito (12,50 eur), traditsioonilise Buddha kausi (10,00 eur) ja kõrvale majalimonaadi (2,50 eur). Mõlemad road olid väga maitsvad, limonaad särtsakas ning tujutõstev.

Õhtusöögi ajaks olime välja valinud ühe veganrestorani, mida kas enam ei eksisteerinud või olid nad end väga osavalt kuhugi ära peitnud. Õnneks oli nende väidetava peidukoha läheduses üks lihavaba restoran AgniFood, mis juttude järgi nii india- kui ka euroopapärane olla. Ja tõepoolest, pakkumiste seas leidus igat sorti põnevaid toite ning valituks osutusid seekord tofuga hummuse kauss (9,90 eur) ja “fish” & chips (12,00 eur) ehk veganversioon Inglismaal tuntud kalast ja kartulitest. Just sellest sai meie toidukogemuste tipphetk, nii mõnusalt krõbe ning mitte liiga “kalane”. AgniFoodi tegi eriliseks ka selle mõnusalt hämar ja kodune miljöö, kaminas põles tuli ning kõikidel külalistel paluti välisjalanõud sisenedes riiulisse jätta.

Hilisõhtul tegime ka kiire tiiru IKI iseteeninduspoodi, mis olevat piirkonnas esimene selletaoline. Kuidas pood täpselt teadis, mida me korvi pistsime, jäi meile arusaamatuks. Kuidagi jõudsid kõik tooteid tšekile ilma igasuguse piiksutamiseta. Sealt haarasime hommikusöögiks mõned veganjogurtid ja kiirnuudlid, milliseid leidub ka Eesti poodides.

Päev 2. Kui kõik õhtul ostetu ilusti kõhtu sai mahutatud, seadsime sammud kaltsukatuurile. Olime eelnevalt kuulnud, et Vilniuses olla eelarmastatud kaupadega head lood. Me ei pidanud pettuma ning leidsime endalegi üht-teist. Aga see selleks, pidime rääkima toidust.

Kõht šoppamisest tühi, otsisime lõpuks üles esimese täisvegan söögikoha – Vieta. Sellise nime all tegutseb Vilniuse vanim lihavaba restoran, mis muuseas pakub alates 2022. aastast vaid täistaimset toitu. Vietas on olemas ka à la carte menüü, kuid eelkõige on nad armastatud just oma lõunapakkumiste pärast. Ingliskeelset menüüd neil ei ole, mistõttu luges rõõmsameelne kohvikupidaja lõunapakkumised meile ette. Kui võtta päevasupp ning lisaks üks suurematest roogadest, siis pidi välja käima vaid 9,00 eurot. Seega valisime lisaks suppidele köögiviljakarri riisiga ja tofust tehtud munapudru köögiviljadega. Kõhud said korralikult täis, aga kuna ees seisis veel suuremat sorti muuseumituur, siis kulus see kindlasti marjaks ära. Õhtuseks nosimiseks palusime kaasa pakkida ka mõned letil pakutavatest maiustustest (1,50 eur/tk).

Muuseumiringil sattusime ka kaubanduskeskuse CUP vahetusse lähedusse ning hüppasime huvi pärast ka sealt läbi. Piilusime, mida pakuvad sealsed söögikohad, kahjuks veganitele mitte just palju. See-eest leidsime Leedu maiustuste poe Ruta. Veganmärgistusi poes ei olnud, ent agar ja sõbralik klienditeenindaja otsis kõik veganvalikud meile välja, sealhulgas erinevad tumedad šokolaadid, kaerapiimaga šokolaadid ja šokolaadis tikrimarjad – valikut oli tegelikult palju. Krahmasime sealt kaasa ilmselt rohkem kui tervislik oleks.

Kui kell oli juba nii kaugel, et muuseumid ridamisi kinni pandi, seadsime sammud õhtusöögi suunas. Juhuslikult jäi meile teepeale üks kohvik Holy Donut ketist, mida me nagunii külastada olime tahtnud. Tegime siis otsuse süüa magustoit enne õhtusööki. Nagu nimigi viitab, on nende valikus taevalised sõõrikud. Veganvalikuid oli neli, mille seast valisime välja kaks: tumeda šokolaadi (4,30 eur) ning vaarika-jõhvika (3,40 eur). Need sisse mugitud, otsustasime teised kaks – šokolaadi-pistaatsia (4,30 eur) ja kaneeli (3,40 eur) – hommikusöögiks kaasa osta. Soolaseid täidetud sõõrikuid, puder, Buddha kauss, supp ja kohvijoogid jäävad meid ootama järgmise korrani.

Õhtusöögikohaks valisime RoseHip Vegan Bistro, kus pakutakse ainult vegantoitu, kuid mis võib olla uute avastuste ja kogemuste paigaks ka neile, kes igapäevaselt vegantoitu ei söö. Bistroo uksel tervitas meid sõnum “The future is vegan” ehk “Tulevik on vegan”. See tegi südame soojaks. Menüü oli pikk ja kirju, ent meie valisime tofuburgeri karamelliseeritud sibulaga (9,90 eur) ja tempeh’ võileiva (8,50 eur). Kaasa võtsime ka kaks croissanti, suuresti seetõttu, et need maksid vaid 1,70 eur/tk.

Päev 3. Oma viimast päeva alustasime muidugi eilsete sõõrikute ja croissantidega. Igati hea algus päevale, ei saa üldse kurta. Meil polnud otseselt plaanis väljas hommikust süüa, kuid üsna kogemata jäi meil hommikuse jalutuskäigu ajal silma pisike kohvik nimega Meta, mille aknalt võis välja lugeda “veganvalikud”. Ilmselgelt hüppasime sisse ning seal tervitas meid nii rõõmsa olekuga vanem meesterahvas, et me ei saanud sealt lahkuda päris tühjade kätega. Võtsime siis ühe väikese pina colada smuuti (6,00 eur), mis peale hommikusi saiakesi tundus justkui pai kõhule. Lisaks olid valikus ka erinevad kohvijoogid ja väikesed koogikesed.

Lõunasöögi jaoks sättisime sammud sellisesse kohta nagu Sweet Love Caffe, mis nägi välja täpselt nii magus ja armas nagu nimi juba ütleb. Tegemist on kindlasti roosa värvi fännide lemmikkohaga. Kuigi menüüst ei leia grammigi liha, päris vegan kõik siiski ei ole. Samas olid enamus valikutest saadaval ka veganversioonis. Ja ka siit leidsime juba tuttavaks saanud lõunapakkumise – supp ja praad kokku vaid 10,80 eur. Selle valisimegi. Meile serveeriti köögiviljapüreesupp ja falafelid kinoaga ning taaskord ei õnnestunud meil pettuda. Lisaks tellisime krõbedad kananagitsalaadsed ampsud bbq-kastmega (6,00 eur) ning rüüpeks kastanihõnguline latte (4,50 eur).

Oma reisi lõpus jõudsime ringiga tagasi Caffeine’i, et sealtki ühed kohvijoogid võtta. Tüütasime vaest klienditeenindajat päris mitu minutit oma küsimustega, kuni lõpuks küsisime, mida ta soovitaks kahele veganile. Ta pakkus, et võib teha meile veganversioonid Banana dramast ja sarapuupähkli macchiatost (mõlemad 5,00 eur). Olime nõus, tänasime ja jäime igati rahule.

Kaks kohta, kuhu oleksime tahtnud jõuda, jäid seekord siiski külastamata: Beigelistai, kus pakutakse erinevaid täidetud sõõrikuid, ning Alkani, kus kuuldavasti elavad linna parimad falafelid.

The post Mida Vilniusel on veganitele pakkuda? first appeared on Taimsed valikud.

The post Mida Vilniusel on veganitele pakkuda? appeared first on Taimsed valikud.

Aprilli lõpus vastu võetud määrus tervislike ja jätkusuutlike kooliköökide kohta kehtib kõigi avalike, era- ja riigieelarveliste koolide kohta. See tagab, et õpilased saavad koolis taimset toitu. Kui kool ei saa seda pakkuda, peab ta võimaldama õpilastel oma toitu kaasa võtta ning pakkuma võimalusi selle külmutamiseks ja soojendamiseks. Seda määrust peetakse veganperede suureks võiduks, kuna see teeb veganperede ja veganlaste elu oluliselt lihtsamaks.

Lisaks taimsete toitude või alternatiivide pakkumisele seab see uued standardid kooliköökides pakutava toidu üldisele kvaliteedile. Seadus nõuab ka, et koolides pakutavate puu- ja köögiviljade ning kaunviljade hulka suurendataks ning et õpilased sööksid vähem suhkrut. Nende muudatuste eesmärk on viia koolide menüüd kooskõlla tervishoiuasutuste, sh Hispaania Toiduohutus- ja Toitumisameti (AESAN, Agencia Española de Seguridad Alimentaria y Nutrición) ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega.

Erilist tähelepanu pööratakse kaunviljadele. AESAN soovitab süüa kaunvilju kaks kuni neli korda nädalas ja vähendada loomsete valkude tarbimist. Pikaajaline eesmärk on kaunviljade igapäevane tarbimine. Praeguse koolitoidu standardi kohaselt tuleb kaunvilju pakkuda üks kord nädalas, kuid ainult 14% Hispaania koolide sööklatest täidab praegu isegi standardit.

Värskeid puu- ja köögivilju tuleb samuti pakkuda iga päev, kusjuures vähemalt 45% peab olema pärit hooajatoodetest, et toetada kohalikku põllumajandust ja vähendada keskkonnamõju. Seadus keelab ka suhkru- ja energiajoogid ning piirab praetud ja väga töödeldud toiduaineid.

Allikas: Vegan Food and Living

The post Hispaania muudab taimse koolitoidu pakkumise kohustuslikuks first appeared on Taimsed valikud.

The post Hispaania muudab taimse koolitoidu pakkumise kohustuslikuks appeared first on Taimsed valikud.

Kui sa oled alles algaja vegantoiduga katsetaja, siis võib tofu tunduda parajalt võõras ja kõhe. Mis on igati arusaadav, sest pole ju olemas sellist asja nagu tofuvili või tofupuu. Millega on siis tegu ja kuidas seda kasutada?

Mis on tofu?

Tofu on sojaubadest valmistatud toode, mis sõltuvalt tüübist meenutab tekstuurilt kohupiima või juustu. Tofu on traditsiooniline osa aasia köögist, ent on leidnud toetuspinda üle terve maailma. Meil kasutatakse seda tihtipeale lihaasendaja ja valguallikana, ent lisaks valgule sisaldab tofu ka palju rauda. Tofu on iseenesest maitselt neutraalne, kuid imab endasse hästi marinaadi ja maitseid. Kasutusvõimalusi on toful palju alates salatitest ja pajaroogadest ning lõpetades magustoitude ja tortidega, sõltuvalt tofu tüübist.

Kust tofu pärit on?

Tofu pärineb tõenäoliselt Hiinast, kuigi selle täpne algus on ebaselge. Varaseim “doufu” mainimine pärineb umbes aastast 950 pKr. Tofu saavutas kogu Hiinas populaarsuse Sungi dünastia alguses 960 pKr. Erinevad teooriad pakuvad erinevat päritolu:

– Liu An: väidetakse, et Liu An, Hani dünastia prints, leiutas tofu umbes 122 eKr. Sellel teoorial puuduvad aga kindlad tõendid.

– Juhuslik hüübimine: selle teooria kohaselt avastati tofu kogemata Hiinas umbes 600. aastal pKr, kui sojaoasupp kalgendati looduslikke koagulante sisaldava meresoolaga.

– India import: tofu valmistamise meetodeid mõjutasid India mungad või hõimud, kes tootsid lehmapiimast toitu.

– Mongoolia import: Mongoolia piimatoodete valmistamise protsessid inspireerisid tofu tootmist. Kuna mongolid valmistasid pehmeid juustu, võisid hiinlased oma tehnikaid kohandada, asendades loomapiima sojapiimaga.

Kust tuleb sõna “tofu”?

Algselt hiinakeelsest terminist “doufu” tuletatud sõna “tofu” jõudis jaapani keelde 12. sajandi alguses, omandades aja jooksul erinevaid teisi nimesid. Ingliskeelsetes kirjeldustes kasutati sageli termineid “oakohupiim” (“bean curd”), “oajuust” (“bean cheese”) ja “sojaoa kohupiim” (“soybean curd”), aga raamatu “The Book of Tofu” avaldamine 1975. aastal aitas standardiseerida seda sõna ka Ameerika Ühendriikides. Selle nihke põhjuseks oli eelkõige see, et “tofu” on lühike, kergesti meeldejääv ja seda peeti ahvatlevamaks kui “oakohupiim” ja teised sarnased väljendid. Aja jooksul hakati seda sõna kasutama ka teistes keeltes ning tänaseks on tegemist igati rahvusvahelise sõnaga

Kuidas tofut tarbida?

PS! Hinnad võivad olla tänaseks juba muutunud!

Ka Eesti poelettidelt leiab palju erinevaid tofusid ning esmapilgul võib õige valimine olla keeruline. Tegelikult on aga igaühel neist oma koht meie toidulaual olemas.

Siiditofu: pehme ja kreemine, suurema veesisaldusega, sobib kõige paremini suppidesse ja magustoitudesse

– Siidine pehme tofu, MORI-NU, 340 g (Selver, 4,29 €)

– Siidine tofu, 349g, MORI-NU, 349 g (Umami, 3,95 €)

– Siidine tofu, Clearspring, 300 g (Valete, 3,50 €)

Pehme tofu: natuke kõvem kui siiditofu, sobib suppidesse ja taimse “munapudru” tegemiseks

– Pehme tofu, maitsestamata, Bon Vegan, 300 g (Prisma, 1,99 €)

Kõva tofu: kõvem (nagu juust), saab lõigata lihtsalt kuubikuteks või viiludeks, sobib hästi pajaroogades, grillimiseks ja praadimiseks. Kõva tofu juures on oluline sellest enne vesi välja pressida, et tofu imaks endasse marinaadi või kastme. Lihtsa marinaadi soovitus: sojakaste, tšillihelbed ja natuke maitsepärmi.

– Tofu ICA, 230g (Rimi 2,05 €)

– Tofu naturaalne Lunter, 180g (Rimi, 1,59 €)

– Tofu maitsestamata, Mediterranea, 200g (Biomarket 3,79 €)

– Suitsutofu, Bon Vegan, 220g (Selver, 2,77 €)

Nipp! Kõva tofut saab kasutada ka sügavkülmutatult! Lihtsalt lõika tofu kuubikuteks või viiludeks ning viska sügavkülma vähemalt paariks tunniks. Sügavkülmutades muutub tofu kollaseks, sellest ei tasu lasta end ehmatada. Kui tahad tofut kasutada, siis võid panna otse külmutatult toidu sisse (eeldusel, et kuumutad toitu veel, kuni tofu sulab) või lase ära sulada, pigista tofust vesi välja ja soovi korral marineeri. Miks tofut sügavkülmutada? See muudab tofu tekstuuri, teeb selle kihilisemaks ja nö lihalaadsemaks.

Tofu ja keskkond

Laialt on levinud müüt, et tofu on keskkonnakahjulik. Selles on ivake tõde, sest tofut tehakse sojast ja sojatootmine on keskkonnakahjulik. Ent pahalaseks ei ole tofu. Sojaubade kasvatamine põhjustab tohutul hulgal metsade raadamist, eriti vihmametsades Lõuna-Ameerikas. Samas vaid 6% ülemaailmsest sojatoodangust kasutatakse inimtoiduks, nt tofu, sojapiim, tempeh. Ülejäänud 94%-st enamus läheb loomasöödaks, mistõttu põhjustab metsade raadamist pigem just loomatööstus. Alates 1990. aastast on maa, mida Amazonases sojaubade kasvatamiseks kasutatakse, kasvanud igal aastal ligikaudu 14% protsenti ning hõlmab praegu enam kui kaheksa miljoni hektari suuruse maa-ala.

Kuidas tofust vesi välja pressida?

Ava tofu pakend, kalla vesi ära ja pane tofu lõikelauale. Aseta tofuploki peale ja alla paar paberrätikut või puhas köögirätik. Pane tofu peale midagi rasket, nt paar raamatut. Lase toful raskuse all seista 15–30 minutit seista. Kui rätikud muutuvad läbimärjaks, vaheta need poole peal välja. Kui suurem osa veest on välja pressitud, patsuta tofu kuivaks ja see on kasutamiseks valmis.

Kasutatud materjalid:

“History of Tofu”, William Shurtleff, Akiko Aoyagi: https://www.soyinfocenter.com/HSS/tofu1.php

World Rainforests: Why is soy bad for the Amazon rainforests? https://worldrainforests.com/kids/elementary/soy.html 

Food Climate Research Network: Building Block, Soy: food, feed, and land use change: https://tabledebates.org/sites/default/files/2021-12/FCRN%20Building%20Block%20-%20Soy_food%2C%20feed%2C%20and%20land%20use%20change%20%281%29.pdf 

The post Mis teema on tofuga? first appeared on Taimsed valikud.

The post Mis teema on tofuga? appeared first on Taimsed valikud.

Valitsus ütles, et 2024. aastal ettevalmistatav muudatus, mis piirab taimse toidu märgistamist, kaitseb tarbijaid segaduse eest. See tähendas, et Tšehhi tootjad oleksid pidanud oma kaubamärke muutma ja oleksid laiemal Euroopa taimepõhisel turul ebasoodsamas olukorras. Kuid muudatusettepanek pälvis pahameelt ettevõtjate poolt. ProVegi Czechia tellis uuringu, mis näitas, et enamik inimesi pooldab taimse toidu puhul nö lihaterminite kasutamist.

“Usun, et tootjad märgistavad oma tooteid õiglaselt ja nii,et iga klient teaks selgelt, mida ta ostab,” sõnas Tšehhi põllumajandusminister Marek Výborný eelmisel nädalal Instagrami postituses ning lisas, et tal ei ole ambitsiooni inimesi selles vallas harida. Otsus peegeldab laiemat tagasilööki selliste keeldude kehtestamisele mujal Euroopas. Prantsusmaa loobus 2024. aasta aprillis muudatusettepanekust kaitsta nö lihatermineid. Oktoobris otsustas Euroopa Kohus, et piirangud ei ole tõenäoliselt seaduslikud.

ProVeg Czechia kaasdirektor Martin Ranninger ütles avalduses, et ProVeg tervitas seda sammu. “See otsus peegeldab nii tarbijate kui ka tootjate arvamusi ning näitab, et terve mõistus kaalub tööstuse surve üle,” ütles ta.

Vegantoit on Tšehhis üha populaarsem. 2020. aastal kuulus riik Euroopa kõige veganisõbralikemate riikide sekka. Selle põhjuseks on asjaolu, et seal on elanike arvuga võrreldes suhteliselt palju taimseid söögikohti.

Tšehhi taimsete lihaalternatiivide brändide hulka kuuluvad VeganGrill ja Mana, mis mõlemad valmistavad taimsetest proteiinidest burgerikotlette. 2024. aastal avati Prahas esimene Tšehhi veganlihapood, kus müüakse populaarsete Tšehhi toitude taimseid versioone.

Allikas: Plant Based News

The post Tšehhi loobus plaanis piirata taimsete toodete nimetamist first appeared on Taimsed valikud.

The post Tšehhi loobus plaanis piirata taimsete toodete nimetamist appeared first on Taimsed valikud.

Lääne-Harju ja Saku vallad ning Tartu ja Tallinna linn on taimse toidu pakkumise osas välja toonud kas kohustuslikke või soovituslikke juhiseid:

– Tartu linn on üks kõige eesrindlikumaid omavalitsusi, kus taimse toidu pakkumine üritustel on kohustuslik aastast 2024 (enne oli see soovituslik). Tartu 2024 ürituste raames laienes see kohustus ka teistele Tartumaa omavalitsustele.

– Lääne-Harju vald ja Saku vald rõhutavad juhendites, et vähemalt üks täistaimne toit peaks olema üritustel esindatud.

– Tallinna linn julgustab mitmekülgse taimse toidu pakkumist, kuid vastav punkt juhendis on pigem soovituslik ega ole siduv.

Need eeskujud näitavad, et taimse toidu propageerimine on saavutatav, kuid laiemalt puudub ühtne ja kohustuslik raamistik, mis kehtiks kõikjal Eestis.

Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta andmetel tarbivad eestlased köögivilju liiga vähe. Raplamaal, kus tulemused olid kõige paremad, sõi vaid 36,1% inimestest vähemalt 300 grammi köögivilju päevas. Ida-Virumaal oli see näitaja kõigest 25,4%. Kuna Eesti inimesed ei tarbi piisavalt köögivilju, siis oleks  taimsele toidule suurema rõhu panemine kasulik igaühele vaatamata igapäevastele toiduvalikutele.

Loomus ja Taimsed Valikud viisid läbi küsitluse, et selgitada välja kohalike omavalitsuste suhtumine keskkonnahoidlike ürituste korraldamisse ja taimse toidu kaasamisse. Küsitlusele vastas 30 omavalitsust, kellest:

– Kuuel oli juhend keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks.

– Kuus järgivad mõnda muud juhendit (näiteks Tartu linna või Kliimaministeeriumi oma)

– Neljas juhendis sisaldus ka taimse toidu nõue või soovitus (Tartu linn, Tallinna linn, Lääne-Harju vald ja Saku vald).

– Ülejäänud omavalitsuste juhendites taimetoidu pakkumist ei mainita. Samuti näitas uuring, et suur osa omavalitsustest ei ole keskkonnahoidlikku toitlustamist üldse arvesse võtnud.

Loomuse eesmärk on tõsta teadlikkust taimsete toitude kasulikkusest. Taimetoidu pakkumine avalikel üritustel võiks olla vähemalt soovituslik. Arvestades Eesti elanikkonna vähest köögiviljade tarbimist ja sellest tulenevaid terviseprobleeme, on taimetoidu kättesaadavus samm nii rahva tervise kui ka keskkonnahoiu suunas.

Lisaks tervisele mängib taimetoit olulist rolli ka keskkonnamõjude vähendamisel. Näiteks on teada, et veiseliha tootmine on üks kõige suurema keskkonnajalajäljega tegevusi, mida saab vähendada taimsete alternatiivide pakkumisega.

Kutsume kohalikke omavalitsusi ja ürituste korraldajaid kaaluma taimse toidu pakkumise lisamist juhenditesse. See pole mitte ainult samm keskkonnasõbralikuma tuleviku poole, vaid ka võimalus edendada rahvatervist ja pakkuda inspiratsiooni tervislikumate valikute tegemiseks. 

Täiendavad soovitused Loomuse ja Taimsete Valikute poolt:

– Täistaimne ehk vegantoit on sobilik kõigile, sh inimestele, kes ei söö taimetoitu igapäevaselt või regulaarselt. Kui on soov pakkuda ka loomset, siis hea variant on pakkuda põhitoiduna taimset toitu, mille kõrvale saab soovi korral midagi loomset valida.

– Eriti oluline on panna rõhk hooajalistele saadustele, lisaks keskkonnasõbralikkusele on need ka soodsamad ning kättesaadavamad.

– Soovitame mitte pakkuda toitu, mis sisaldab ohustatud ja/või kaitse all olevate loomade ja lindude liha. Sinna alla kuuluvad näiteks angerjas, silmud ja karu.

Taimetoit ei ole lihtsalt toit – see on võimalus muuta maailma ühe ampsu haaval paremaks.

The post Taimetoit avalikel üritustel – hea nii tervisele kui keskkonnale! first appeared on Taimsed valikud.

The post Taimetoit avalikel üritustel – hea nii tervisele kui keskkonnale! appeared first on Taimsed valikud.

Uue aasta ja selle esimesed päevad võtsin vastu Londonis. Londonis just seetõttu, et tahtsin korra veel näha Wickedit laval enne kui kinno seda vaatama lähen. Londonis ka seetõttu, et mõne allika põhjal on see üks vegansõbralikum linn maailmas – seega läksin Londonisse sööma.

Kui HappyCow äppi panna otsingusse London ja filtriks vegan, et ta näitaks ainult täisvegan restorane ja söögikohti, siis tundub, et tegemist on väga rohelise linnaga. Kui laiendada filtreid taimetoidule või vegan võimalustega kohtadele läheb pilt väga kirjuks. Seepärast üritasin iga päev mõnes uues kohas käia ja kuigi ainsasse kohta, mille olin juba enne reisi välja otsinud, ei saanud minna, siis mälestused teistest kohtadest on head. 

Toidu pilte väga ei teinud – kõigest kaks, burgerikohast Neat ja pitsa kohast Purezza. (Purezza alumisel korrusel on juustukelder La Fauxmagerie, mis oli see üks koht kuhu tahtsin minna, aga mis kahjuks pühade perioodil kinni oli.) 

Milles aga pidin üllatuma oli valik toidupoodides. Eeldasin suhteliselt suurt valikut, sest Londonis on pea 2.5 miljonit veganit. Kuna tavaliselt üritan reisides käia päeval ühe korra väljas söömas ja teise söögikorra teha “kodus” ehk peatumiskohas, siis mõtlesin, et saab erinevate uute alternatiividega katsetada. Kuid ei. Ainsad, mis olid enam-vähem hästi esindatud olid taimsed-piimad. 

Käisin mitmes erinevas poes mitmes erinevas linnaosas ning enamus kordi oli üks vegan juust, üks vegan sink, mõned hummused ja jogurtid ning needki olid loomsete toiduainete vahele ära peidetud. 

Mõni võiks siinkohal öelda, et neid alternatiive polegi vaja süüa, sest need on kallid ja ebatervislikud jne. Aga vahel ju võib ja kui sa oled võõras linnas siis vähemalt tahaks teada, mis võimalused ja pakkumised neil on. Ja eks teadmiste võrra rikkamaks ma saingi. Sain aru, et Eestis on päris hea – pea igas väiksemas poes on vegan nurgake, kus on ka muu seas esindatud igatsetud tofukesed.

Pilte lisades leidsin ka pildi sõõrikutest ja creme brulee-st!

“Igapäevavegan” on Taimsete Valikute rubriik, kus oma igapäevaseid muljeid jagavad täiesti tavalised veganid. Selle rubriigi alt ei leia grandioosseid retsepte, kalleid trendiröögatusi ega perfektsioonini muditud pilte. Oleme hästi tavalised ja igapäevased.

The post Laura, London ja Eesti | Igapäevavegan first appeared on Taimsed valikud.

The post Laura, London ja Eesti | Igapäevavegan appeared first on Taimsed valikud.

HappyCow koostab igal aastal edetabeli, kus tõstetakse esile linnu, mis paistavad välja vegansöögikohtade, -ettevõtete ja kogukondliku tegevuse poolest. Linnade järjestamisel võetakse arvesse täisvegan restoranide, poodide, ööbimiskohtade ja teiste ettevõtete hulk, vegansõbralike kohtade koguarv ning rahvastiku arv, territooriumi suurus ja viimasel aastal lisandunud kohtade hulk. HappyCow meeskond võtab arvesse ka subjektiivsemaid tegureid nagu kui lihtne on veganvalikuid leida, milline on üldine suhtumine veganlusse ja vegankogukonna tegusust. 

London juhib juba neljandat aastat järjest edetabelit. Seal võib leida üle 3600 vegansõbraliku koha, üle 150 täisvegan restorani, sadu kauplusi, pagariärisid ja kohvikuid.  Viimases HappyCow veganlinnade edetabelis leiab nii tuttavaid kui täiesti uusi sihtkohti. Esimest korda on esikümnesse jõudnud näiteks México ja Hồ Chí Minh.

1. London, Suurbritannia – Leiate sealt kirju valiku ettevõtteid ja söögikohti, kokku üle 3600 nimetuse. Alates eelmise aasta edetabelist on Londonis vegan restoranide arv 12% kasvanud.

2. Berliin, Saksamaa – Võrreldes eelmise aastaga on Berliinis täisvegan ettevõtete arv veidi langenud, kuid vegansõbralike kohtade arv on jällegi kasvanud 7%. 

3. Los Angeles, USA – Kuigi viimastel aastatel on Los Angelese veganrestoranide ja -äride langenud, siis leiab sealt siiski 50 täisvegan restorani ja üle 2500 vegansõbraliku koha, kus pakutakse nii kvaliteetset täistaimset toitu kui ka palju meelelahutust.

4. Portland, USA – Portlandist võite leida uuenduslikke toiduvalikuid ja edetabelisse jõudis ta selle tõttu, et veganettevõtete arv elanike kohta on märkimisväärne. 

5. Lissabon, Portugal – Lissaboni veganskeene laieneb kiirelt ja hetkel on seal käimas vegansõbralike ettevõtete buum.

6. Barcelona, Hispaania – Nagu Lissaboniski on Barcelonas veganvalikud väga kergesti kättesaadavad. Seal on pea 1000 vegansõbralikku ettevõtet ja 60 täisvegan restorani. 

7. Amsterdam, Holland – Aastal 2024 oli ta edetabelis neljandal kohal, kuid aastaga on Amsterdamis täisvegan ettevõtete arv märkimisväärselt vähenenud. Siiski on veganite jaoks jätkuvalt tegu suurepärase sihtkohaga. 

8. México, Mehhiko – México figureerib edetabeli tipus esmakordselt. Seal osatakse kasutada kohalikke taimi ja pakutakse läbimõeldud veganvalikuid, kokku on seal pea 200 täisvegan ettevõtet. Kui niivõrd kiire kasv jätkub, siis ootavad tulevastes edetabelites veelgi kõrgemad kohad. 

9. New York, USA – Eelmisel aastal New York top 10 hulka ei jõudnud, kuid nüüd on seal tagasi. Sealt leiate üle 1000 vegansõbraliku ettevõtte ja tohutult palju veganrestorane. 

10. Hồ Chí Minh, Vietnam – Viimasel aastal on seal täisvegan ettevõtete arv kasvanud lausa 41% ja sealt leiab üle 1200 vegansõbraliku kohanimetuse. 

Kuigi on näha, et edetabeli tipus olevates linnades on täisvegan valikute kasv olnud palju aeglasem kui varasemalt, siis see et tabelisse on jõudnud uusi riike näitab, et veganmõju kasvab väljaspoole ja levib üle maailma.  Kuigi aeglane kasv võib ju kurvastada, siis on kasv siiski toimunud, pidades silmas seda, et HappyCow looja Eric Brenti sõnul on tegu “veganettevõtete jaoks väljakutserohkete aastatega” ja pea kõigis linnades on täisvegan ettevõtete arv märkimisväärselt vähenenud. Kuid positiivsena toob ta välja, et HappyCow kasutatavus ja nõudlus vegansõbralike ettevõtete järele on kogu maailmas kasvamas. 

Lisaks neile linnadele, kes jõudsid esimese 10 hulka, said HappyCow’lt kõrge hinde ka veel need linnad: 

11. Varssavi, Poola
12. Tōkyō , Jaapan
13. Porto, Portugal
14. Bangkok, Tai
15. Praha, Tšehhi
16. Pariis, Prantsusmaa
17. San Francisco, USA
18. Taipei, Taiwan
19. Singapur, Singapur
20. Kopenhaagen, Taani
21. Hamburg, Saksamaa
22. Madrid, Hispaania
23. Viin, Austria
24. São Paulo, Brasiilia
25. München, Saksamaa

On selge, et veganlus mõjutab jätkuvalt maailma toidukultuuri, pakkudes rohkem võimalusi täistaimseks eluks nii juba tuttavates kui ka uutes linnades. 

Allikas: Link: Vegan Food And Living
Tõlkis: Maaja Mäll

The post 10 kõige vegansõbralikumat linna maailmas, mida aastal 2025 külastada. first appeared on Taimsed valikud.

The post 10 kõige vegansõbralikumat linna maailmas, mida aastal 2025 külastada. appeared first on Taimsed valikud.

Aruandes käsitletakse viit peamist dilemmat:

Isevarustatus

Kuigi EL-i toidujulgeoleku tase on kõrge, sõltub see suuresti imporditud toorainetest, nagu väetised, energia ja loomasööt. Võiks toota rohkem valgurikkaid kultuure ja õliseemneid, kuid see eeldaks biomassi kasutamise piiramist loomasööda ja kütuse jaoks, mis omakorda nõuaks tarbimisharjumuste muutmist.

Loomakasvatus

WUR märgib, et EL-i praegune loomakarja suurusel on tõsised negatiivseid tagajärjed kliimamuutustele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimestele. Samuti tuuakse välja kasvavad eetilised küsimused seoses loomade kasvatamisega liha saamiseks. Raportis käsitletakse võimalust kasutada loomasöödaks tooraineid ja jäätmevooge, et vältida konkurentsi inimtoiduga, kuid leitakse, et see võib siiski nõuda loomse valgu tarbimise vähendamist.

Kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid

Euroopa kliimaseadus on seadnud konkreetsed eesmärgid heitkoguste vähendamiseks, kuid pole veel otsustatud, kas süsinikukvoodid määratakse igale riigile eraldi või kaubeldakse nende vahel. Sel otsusel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed, kuna loodus ja bioloogiline mitmekesisus pole riikide vahel ühtlaselt jaotunud.

Maakasutuse konkurents

Püüdlused parandada toiduturvalisust, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnamõju võivad viia konkurentsini maa kasutamise osas toidu ja mittetoidulise biomassi tootjate vahel. Tuleb teha otsuseid selle kohta, mida eelistada ja kuidas see realiseerub nii üksikutes riikides kui ka EL-is tervikuna.

Käitumuslikud sekkumised

Riiklik sekkumine on vajalik, et mõjutada tarbijaid võtma omaks säästvamaid tarbimisharjumusi. Kuid see võib põhjustada vastuseisu, kui avalikkus tunneb, et nende valikuvabadust on piiratud. Mõnedes riikides läbi viidud uuringud on leidnud, et enamik tarbijaid on valmis muutma oma toitumisharjumusi, et vähendada keskkonnamõju, kuid nad vajavad selleks selget teavet ja tuge.

„Kõigi eelmainitud dilemmade osas on juba olemas mitmeid võimalikke lahendusi,“ seisab raportis. „Keerukamaks teeb olukorra asjaolu, et need dilemmad on omavahel tihedalt seotud – ühe dilemmaga seotud otsused võivad piirata valikuid teistes. Vajame kogu ühiskonda kaasavaid lähenemisi otsuste tegemisel nende viie dilemma osas, kuna need kujundavad meie toidu- ja mittetoidulist biomassi kasutavat süsteemi, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse tulemusi ning üldist elukvaliteeti.“

Allikas: Vegconomist

Tõlkis: Maaja Mäll

The post Raport: EL-i loomatööstusel on tõsised negatiivsed tagajärjed, tarbimismustrid peavad muutuma first appeared on Taimsed valikud.

The post Raport: EL-i loomatööstusel on tõsised negatiivsed tagajärjed, tarbimismustrid peavad muutuma appeared first on Taimsed valikud.