Enamik meist on üles kasvanud mune süües: see on tavaline osa hommikusöögist ja levinud koostisosa küpsetistes. Ent harva mõtleme sellele, kust munad tulevad ja kas me peaksime neid ikka tarbima.

Eks me kõik oleme täheldanud, et veganlus on muutumas aina tavapärasemaks – näeme ju vegantooteid isegi väiksemates toidupoodides ja ka veganvalikud restoranide menüüdes on juba tavaline. Ent kas teadsid, et munade tarbimine on seevastu aastast aastasse kasvanud? 2020. aastal tarbiti Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 235 muna aastas, mis on 24% võrra rohkem kui kümme aastat varem, mil tarbiti keskmiselt 189 muna aastas. (Statistikaamet, PM45: muna ressurss ja kasutamine)

Aga miks kanad munevad? Ma arvan, et tegelikult kõik teavad seda vastust. Nad munevad järglaste saamiseks nagu kõik teised linnud. Näiteks kodukanade lähedased sugulased, Aasias vabalt looduses elavad puna-džunglikanad munevad vaid mõne muna aastas.

Samas munatööstuses kasvatatavad kanad on suurema müügikasumi nimel aretatud munema kordades rohkem mune, kui nad seda loomulikul teel teeksid. Pidev intensiivne munemine on kana kehale ääretult kurnav. Pärast paari aastat, kui kana ei suuda enam nii palju muneda, ei ole temast enam tööstusele kasu ning tema liha läheb enamasti toiduks lemmikloomadele, sest tema habras ja kõhetu keha enam inimesele toiduks ei kõlba.

2020. aastal oli Eestis keskmine munatoodang kana kohta 296 tk, mis kümme aastat varem oli 261 tk. Seega on juba viimase kümne aasta jooksul munakanu aretatud tootma 13% rohkem mune. (Statistikaamet, PM12: loomade ja lindude produktiivsus maakonna järgi)

Lisaks sellele, et kanad on aretatud munema kordades rohkem kui nende keha välja kannataks, leidub intensiivtööstuses munakanade pidamise juures ka muid tõsiseid probleeme. Näiteks ükskõik, kuidas munatööstuses kanu pidada, on fakt, et isased tibud on tööstuse jaoks üleliigsed ja kasutud ning kuuluvad hävitamisele. Lugematu arv kuketibusid hävitatakse juba oma esimesel elupäeval, enamasti nad kas jahvatatakse või lämmatatakse gaasi abil.

Kas puurivabadus on lahendus? Puurivabade kanade munade tootmist reklaamitakse tihtipeale kui loomasõbralikku valikut, ent eeskätt räägime vaid teistsugusest vabaduse piiramise viisist. Puuridest rääkimine vaid varjutab tegelikke probleeme ning petab tarbijat. Olenemata puuri suurusest või selle olemasolust on tegemist äärmiselt julma tööstusega.
Kui soovid sel aastal öelda ei munatööstuse toetamisele ja tähistada munadepühi loomasõbralikult, liitu Facebookis üritusega “Munavabad munadepühad 2021”. Munavabasid munadepühi tähistavad koos Loomusega Taimsed Valikud, Eesti Vegan Selts, Loomade Hääl, Taimetoidumess, Ajakiri Vegan, Veganmaailm, Spice the Spirit, Veganfoodie, RoheValik, Vöner, Rohebox, VegB12, Rohe Kohvik, St. Maria, Inspiratsioon, Kringel, Vegan Restoran V, Vaba Köök ja Lisanna kohvikud.

The post Miks me ülistame pühadel munatööstust? first appeared on Taimsed valikud.

The post Miks me ülistame pühadel munatööstust? appeared first on Taimsed valikud.

19. märtsil tähistatakse mitmel pool maailmas linnulihapäeva (Poultry Day), ent loomade eestkoste organisatsiooni Loomus veganprogramm Taimsed Valikud kutsub täna hoopis mõtlema selliste toredate ja põnevate loomade peale nagu kanad.

Broilerid ehk lihaks kasvatavate kanade elu on üürike ja piinarikas – nende elu kestab enamasti vaid kaks kuud ja seegi on veetud karmides tingimustes. Näiteks broilereid on lubatud pidada ühel ruutmeetril ligikaudu 15, mõningates tingimustes isegi rohkem.

Peame täna meeles neid toredaid loomi, kes väärivad palju enamat, ja toome sinuni kanade kohta 10 põnevat fakti, mida sa teada võiksid:

1. Kanad põlvnevad džunglindudest ja dinosaurustest. Kodustatud kana (Gallus domesticus) arvatakse olevat puna-džunglikana ehk bankiva kana alamliik. Geneetilistes uuringutes on leitud, et hall džunglikana aitas kaasa kana arengule. Isegi üllatavam on see, et Tyrannosaurus rex’i jalaluu pehmest koest leitud konserveeritud valkude keemilise struktuuri võrdlus näitas evolutsioonilist seost Tyrannosaurus rex’i ja kodustatud kana vahel. See annab rohkem usku teooriale, et linnud arenesid välja dinosaurustest.

2. Kanad on empaatiavõimelised. Nagu teisedki loomariigi emad, kaitsevad kanad oma poegi väga. Bristoli ülikooli loomade heaolu ja käitumise uurimisrühmas tehtud uuringud on näidanud, et kodustatud kanad näitavad füsioloogilisi ja käitumuslikke reaktsioone, kui nende tibud on isegi kergelt ahastuses. Kui tibud puutusid katse ajal kokku õhupuhumisega, kasvas emakanade pulss ja nende silmade temperatuur langes. Samuti muutsid nad oma käitumist ja muutusid koheselt erksamaks, kui nende tibud häält tegid. Need reaktsioonid näitavad selgelt, et täiskasvanuid kanu mõjutab teiste emotsionaalne seisund ja nad saavad sellest aru.

3. Kanadel on oma keel. Kanad oskavad karjakaaslastega suhelda, kasutades mitmeid erinevaid häälitsusi, millel kõigil on erinev tähendus. Siiani on tuvastatud 30 erinevat häälitsust, ulatudes oma noorte kutsumisest, häirekõnede ja üksteise hoiatamiseni. Veelgi üllatavam on see, et kanapered hakkavad omavahel suhtlema juba enne tibude koorumist. Emakanad “räägivad” munadega, sageli teevad nad seda nurruva häälega. Koorumata tibud suhtlevad vastu, toksides munakoort.

4. Kanad näevad unenägusid. Nagu teistel lindudel ja imetajatel, on ka kanadel kiirete silmaliigutustega uni ehk REM-uni, mis tähistab teadaolevalt unenägude nägemist. Lindudel toimub REM-uni vaid paar sekundit korraga, samal ajal kui inimesed võivad selles faasis viibida kauem, alates minutist kuni tunnini. Kanadel on aga ka unefaas, mida inimestel pole. See on USWS-uni ehk ühe ajupoolkera aeglase laine uni. Selles faasis puhkab ainult pool ajust, samal ajal kui teine pool jääb ärkvele. Sellepärast võite näha kanu aeg-ajalt magamas nii, et üks silm on avatud ja üks silm kinni – see on evolutsiooniline kohanemine, mis võimaldab neil kiskjate suhtes tähelepanelik olla ka siis, kui nad magavad.

5. Kanadel on suurepärane lõhnataju. Kuigi spetsiifiliste lõhnade kohta pole tehtud palju uuringuid, on teadlased leidnud, et kanadele meeldib näiteks vanilje lõhn, geraniool suurendab tibude aktiivsust ning küüslaugu lõhn kanadele ei meeldi.

6. Kanad näevad rohkem värve kui inimesed. Kanade maailm pole sugugi mustvalge. Kui inimese võrkkest sisaldab koonusrakke, mis on tundlikud punase, sinise ja rohelise lainepikkuse suhtes, siis kanadel on lisaks koonusrakud, mis suudavad tuvastada violetseid, sealhulgas ultraviolettkiirguse, lainepikkusi!

7. Kanade nokad on äärmiselt tundlikud. Kana noka ots koosneb ülitundlike retseptorite klastritest, mis võimaldavad neil teha vahet erinevate tekstuuride ning ainete ja esemete vahel.

8. Kanad suudavad eristada enam kui 100 liigikaaslase nägu ja neil on karjas väljaarenenud hierarhia. Nii nagu inimesed, moodustavad ka kanad sotsiaalseid struktuure. Igale kanale on määratud oma roll alates karja kaitsmisest kuni söötmise eest vastutamiseni ning kõik kanad teavad oma rolli karjas. Kuigi meil võib olla raskusi sarnase suuruse ja värvusega lindude eristamisega, tunnevad kanad oma karjakaaslased hõlpsasti ära ja mäletavad nende kohta sotsiaalses hierarhias.

9. Kanad on lustlikud loomad. Kanadele meeldib mängida ja nad jooksevad, hüppavad ja päevitavad, kui neile selleks võimalus antakse. Kindlasti oled näinud vahvaid videoid, kus kanad puude peal hüppavad või põõsastelt marju nopivad.

10. Kanad on nutikamad kui väikelapsed. Kanad on demonstreerinud võimet mõista, et objekt või elusolend on endiselt olemas ka siis, kui see on tema silma alt väljas. See on midagi, mida väikelapsed aja jooksul arendavad. Lisaks näitasid juba viie nädala vanused tibud võimet eristada suuremat hulka esemeid ja kaaslasi.

Kanad on põnevad ja lõbusad loomad, kes väärivad austust ja elurõõmu. Parim viis, kuidas sina saad aidata kanu, on jätta nad oma toidulaualt ja valida selle asemel vegantoit. 

The post Kanad näevad und? 10 põnevad fakti kanadest first appeared on Taimsed valikud.

The post Kanad näevad und? 10 põnevad fakti kanadest appeared first on Taimsed valikud.

Mitmekesise vegandieedga saab kätte kõik vajalikud toitained, kusjuures sageli esinevad need meie keha jaoks paremini omastataval kujul kui loomseid tooteid sisaldava toitumise korral. Kui valite täistaimse menüü, väldite ka liha, kala ja piimatoodete tarbimisega kaasnevat kahjulikku tervisemõju. 

1. müüt:  “Vegantoit pole piisavalt valgurikas.”

Teadlased väidavad, et on aeg lõpetada veganitelt pärimine, kust ta valku saab. Arusaam, et taimetoit ei sisalda täisväärtuslikke valke, on iganenud. Mitmekesine vegantoitumine, mis annab piisavalt energiat, sisaldab ka kõiki aminohappeid ehk valkude ehituskive, mida inimene vajab.

Igaüks meist vajab kudede ehitamiseks ja parandamiseks valke. Eriti head valguallikad on sojaoad, tofu, sojapiim, veganhakkliha ja kinoa. Kaunviljad (herned, oad ja läätsed), pähklid ja seemned ning täisteratooted (täisterapasta, pruun riis ja täisteraleib) on samuti suurepärased valguallikad.

2. müüt: “Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast.”

Meile on lapsest saadik korrutatud, et luude jaoks vajalikku kaltsiumi saab lehmapiimast ja teistest piimatoodetest. See pole tõsi! Ligikaudu 70% maailma inimestest ei joo täiskasvanuna piima, sest nad ei talu laktoosi ehk piimasuhkrut ja on kaotanud selle seedimise võime rinnapiimast võõrutamise ajal. Tegelikult näeme hoopis, et kõige sagedamini esineb osteoporoosi ja luumurde riikides, kus tarbitakse enim piimatooteid.

Head taimsed kaltsiumiallikad on seesamiseemned ja tahiini, tempeh, täisteraleib, muskaatkõrvits, viigimarjad, mandlid, parapähklid, lehtkapsas ja kevadised võrsed. Tofu (mida valmistatakse kaltsiumsulfaadiga) ja kaltsiumiga rikastatud tooted, nt taimsed piimad, on samuti head valguallikad.

Ärge unustage, et D-vitamiin on väga tähtis, sest aitab kehal kaltsiumi omastada!

3. müüt: “B₁₂-vitamiini saamiseks tuleb süüa liha.”

Inimene vajab väikest kogust B₁₂-vitamiini (1,5 mikrogrammi päevas), kuid see on närvirakkude tervise ja teiste tähtsate funktsioonide seisukohast hädavajalik.

B₁₂-vitamiini toodavad pinnases elutsevad bakterid. Traditsiooniliselt on inimesed ja loomad saanud seda vitamiini pesemata toitu süües, kuid tänapäeva moderniseeritud toidutootmine on nii hügieeniline, et peame hankima seda muudest allikatest, täpsemalt toidulisanditest. Samal põhjusel söödetakse B₁₂-vitamiini lisandeid farmiloomadele, seega liha söömine selle vitamiini saamiseks ei ole põhjendatud.

Lihas leiduv B₁₂-vitamiin on seotud loomse valguga, mistõttu on seda on raske omandada kui bakterite toodetud ning toidulisandites ja rikastatud toiduainetes kasutatavat vitamiini. Keha võime B₁₂-vitamiini omastada väheneb vanusega, seepärast soovitatakse USA-s kõigil üle 50-aastastel inimestel olenemata nende järgitavast dieedist tarvitada vitamiini saamiseks rikastatud toiduaineid.

Head allikad on pärmiekstrakt (nt Marmite), maitsepärm, B₁₂-vitamiiniga rikastatud taimsed piimad ja margariinid ning B₁₂-vitamiini toidulisand.

4. müüt: “Veganid ei saa piisavalt rauda.”

See, et raua saamiseks peab liha sööma, on müüt. Üks suuremaid taimetoitlaste ja veganite uuringuid „European Prospective Investigation into Cancer and Nutrition (EPIC) Oxford study“ võrdles üle 18 000 lihasööja, 4500 kalasööja, 6600 taimetoitlase ja 800 vegani dieeti. Leiti, et veganid tarbisid kõige rohkem rauda, aga lihasööjad kõige vähem.

Liha sisaldab heemilist rauda, mille liigne tarbimine võib kahjulik olla, suurendades nii südamehaigusesse haigestumise ohtu kui ka vähiga seostatavate ühendite moodustamist. Taimset päritolu mitteheemiline raud sellist kahju ei tee.

Mitteheemilise raua parimad allikad on täisteraviljatoidud, kaunviljad, seemned, kuivatatud puuviljad ja tumeroheliste lehtedega köögiviljad. Toidud, mis sisaldavad C-vitamiini, aitavad raual paremini imenduda, kui neid süüakse sama toidukorra ajal.

5. müüt: “Sojatoidud mõjuvad halvasti nii tervisele kui ka keskkonnale.”

Soja kohta on liikvel palju õudusjutte. Hoiatatakse, et soja häirib sugulist arengut ja viljakust ning kasvatab meestele nn meherinnad. Sellised jutud keskenduvad fütoöstrogeenidele ehk teatud looduslikele ainetele, mida leidub sojas, aga ka paljudes puu-, köögi- ja kaunviljades ning täisteraviljas. Need on 100 kuni 100 000 korda nõrgemad kui inimese- või lehmapiimas leiduvad looduslikud östrogeenid.

Jutud tuginevad väiksemahulistele loomkatsetele ja neil ei ole inimestega mingit seost. Fütoöstrogeenid käituvad eri liikidel erinevalt ja paljudes katsetes on süstitud loomadele suuri annuseid või sundsöödetud liigseid koguseid. Inimestega korraldatud uuringutes ei ole kahjulikku mõju tuvastatud.

Soja on väga toitev, olles rikas nii valkudest, tervislikest polüküllastumatast rasvhapetest, haigusi ennetavatest antioksüdantidest, B-vitamiinist kui ka rauast. Sojavalk langetab kolesteroolitaset ja vähendab südamehaigusesse haigestumise ohtu. Tüdrukutel, kes söövad rohkem soja, on täiskasvanuna väiksem oht haigestuda rinnavähki võrreldes nendega, kes söövad vähem. Soja tarbimine pärast vähidiagnoosi vähendab haiguse kordumise ohtu ja suurendab tõenäosust ellu jääda.

Ülemaailmne metsade mahavõtmine soja kasvatamiseks on küll keskkonnakatastroof, ent see pole veganite süü. Enamik sojast söödetakse kariloomadele, et toota liha, piimatooteid ja mune. Kui soovite säästa nii oma tervist kui ka planeeti, siis asendage veisesteik küpsetatud tofuga.

6. müüt: “Rasvane kala parandab ajutalitlust.”

Pole mingeid tõendeid, et kalaõli parandaks ajutalitlust. Uuringud osutavad, et kõigis kalades leiduvad saasteained, nagu polüklooritud bifenüülid, dioksiinid ja elavhõbe, võivad mõjuda osale inimestele kahjulikult.

Oomega-3-rasvhappeid on mõistlikum tarbida linaseemneõli ja Kreeka pähklite näol – see on turvalisem, tervislikum ja kasulikum mereelustikule, kes on üha suuremas ohus. Kui soovite tarbida pika ahelaga oomega-3-rasvhappeid EPA ja DHA, siis võtke vetikatest valmistatud toidulisandit – sealtsamast saavad seda ka kalad!

7. müüt: “Lääne inimesed on kõige tervemad maailmas.”

Krooniliste haiguste käes kannatab rohkem inimesi kui ealse varem – umbes 7,4 miljonil inimesel Ühendkuningriigis on südame- ja vereringehaigus, aga ligi neljal miljonil täiskasvanul on diagnoositud diabeet. Üks kaheksast naisest haigestub rinnavähki ja üks kaheksast mehest eesnäärmevähki. Tegelikult diagnoositakse igal teisel inimesel millalgi tema elu jooksul vähktõbi.

Kehv dieet, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, loomseid valke, hormoone ja kasvufaktoreid tapab rohkem inimesi kui suitsetamine! Mitmekesine vegantoitumine, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid, kaunvilju, pähkleid ning seemneid, hoiab tervist ja vähendab ohtu haigestuda kõige surmavamatesse haigustesse.

8. müüt: “Mees peab liha sööma.”

See on halvasti varjatud vihje, et mees peab seksuaalse võimekuse jaoks liha sööma – tegelikult peitub tõde hoopis vastupidises! Rasvased toidud, nagu steik, juust ja peekon, ei ummista mitte üksnes neid artereid, mis viivad südamesse, vaid ka teisi. Sellised toidud suurendavad diabeedi ja ülekaalulisuse ohtu, mida seostatakse samuti impotentsusega.

Endine tuletõrjuja ja triatleet Rip Esselstyn, tuntud südamekirurgi Caldwell Esselstyni poeg kummutab müüdi, et liha tähendab head seksi: „Mis puutub südamehaigusse, siis halvasti toimiv peenis on nagu kanaarilind söekaevanduses.“ Impotentsus puudutab üht kümnest Ühendkuningriigi mehest. Toitumise muutmine on lihtne viis end ummistunud arterite, südamehaiguse, infarkti ja paljude muude haiguste vastu kaitsta.

9. müüt: “Kana on tervislik valik.”

1970. aastatel tembeldati kana tervislikuks valikuks, sest selles on vähem rasva kui punases lihas. Kanade valikulise aretamise, intensiivsete kasvatamismeetodite ja lindude kiirele kasvule keskendumise tõttu oleme jõudnud selleni, et tänapäeva supermarketikanad sisaldavad valkudest rohkem rasvu, millest enamiku moodustavad küllastunud rasvhapped.

Küllastunud rasvhapete tarbimine suurendb rinna-, eesnäärme- ja soolevähi, aga samuti südamehaiguse ja diabeedi tekkeohtu. Asendage kana näiteks kikerhernestega.

10. müüt: “Me oleme loodud liha sööma.”

Meie keha sobib palju paremini taimse toidu kui liha söömiseks, sest me toodame süljes ensüüme, mis aitavad meil süsivesikuid seedida; me närime pigem küljelt küljele, mitte üles-alla, nagu teevad lihasööjad; meie pikad sooled võimaldavad taimset toitu aeglasemalt seedida. Karnivooridest loomad ei tooda taolisi tärklist seedivaid ensüüme süljes ja nende happeline magu aitab neil liha kiiresti seedida, samas kui lühikesed sooled võimaldavad lihajäägid kiiresti väljutada.

Meie väiksed nürid silmahambad ja pehmed sõrmeküüned ei luba meid huntide egai lõvidega ühte patta panna – nende silmahambad võivad olla kuni 7 cm pikad! Nad käristavad oma saagi lõhki, rebivad selle küljest toore liha tükke ja kugistavad need ilma noa-kahvli abita alla. Kui mõelda, milline mõju on küllastunud rasvadel meie arteritele (need suurendavad südamehaiguse ja infarkti ohtu), siis ei ole me loodud liha sööma. Huntidel ega lõvidel seda muret pole.

Vastupidiselt levinud arvamusele sõid meie iidsed eellased palju rohkem taimi kui meid üritatakse uskuma panna. Tõendid osutavad, et nad sõid röstitud juurvilju, lehtköögivilju, sellerit, viigimarju, pähkleid, seemneid ja maltsaseemneid, mis meenutasid kinoad.

Allikas: Plant Based News
Tõlkis: Jane Tooman

The post Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast ja taimed ei sisalda valku? Lükkame ümber 10 müüti vegantoitumisest first appeared on Taimsed valikud.

The post Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast ja taimed ei sisalda valku? Lükkame ümber 10 müüti vegantoitumisest appeared first on Taimsed valikud.