Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast ja taimed ei sisalda valku? Lükkame ümber 10 müüti vegantoitumisest

Vegantoitumise ümber ringleb palju müüte, näiteks et kaltsiumi saab ainult lehmapiimast või taimed ei sisalda valke. Teeme asjad selgeks ning lükkame ümber 10 kõige levinumat toidumüüti vegandieedist.

Mitmekesise vegandieedga saab kätte kõik vajalikud toitained, kusjuures sageli esinevad need meie keha jaoks paremini omastataval kujul kui loomseid tooteid sisaldava toitumise korral. Kui valite täistaimse menüü, väldite ka liha, kala ja piimatoodete tarbimisega kaasnevat kahjulikku tervisemõju. 

1. müüt:  “Vegantoit pole piisavalt valgurikas.”

Teadlased väidavad, et on aeg lõpetada veganitelt pärimine, kust ta valku saab. Arusaam, et taimetoit ei sisalda täisväärtuslikke valke, on iganenud. Mitmekesine vegantoitumine, mis annab piisavalt energiat, sisaldab ka kõiki aminohappeid ehk valkude ehituskive, mida inimene vajab.

Igaüks meist vajab kudede ehitamiseks ja parandamiseks valke. Eriti head valguallikad on sojaoad, tofu, sojapiim, veganhakkliha ja kinoa. Kaunviljad (herned, oad ja läätsed), pähklid ja seemned ning täisteratooted (täisterapasta, pruun riis ja täisteraleib) on samuti suurepärased valguallikad.

2. müüt: “Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast.”

Meile on lapsest saadik korrutatud, et luude jaoks vajalikku kaltsiumi saab lehmapiimast ja teistest piimatoodetest. See pole tõsi! Ligikaudu 70% maailma inimestest ei joo täiskasvanuna piima, sest nad ei talu laktoosi ehk piimasuhkrut ja on kaotanud selle seedimise võime rinnapiimast võõrutamise ajal. Tegelikult näeme hoopis, et kõige sagedamini esineb osteoporoosi ja luumurde riikides, kus tarbitakse enim piimatooteid.

Head taimsed kaltsiumiallikad on seesamiseemned ja tahiini, tempeh, täisteraleib, muskaatkõrvits, viigimarjad, mandlid, parapähklid, lehtkapsas ja kevadised võrsed. Tofu (mida valmistatakse kaltsiumsulfaadiga) ja kaltsiumiga rikastatud tooted, nt taimsed piimad, on samuti head valguallikad.

Ärge unustage, et D-vitamiin on väga tähtis, sest aitab kehal kaltsiumi omastada!

3. müüt: “B12-vitamiini saamiseks tuleb süüa liha.”

Inimene vajab väikest kogust B12-vitamiini (1,5 mikrogrammi päevas), kuid see on närvirakkude tervise ja teiste tähtsate funktsioonide seisukohast hädavajalik.

B12-vitamiini toodavad pinnases elutsevad bakterid. Traditsiooniliselt on inimesed ja loomad saanud seda vitamiini pesemata toitu süües, kuid tänapäeva moderniseeritud toidutootmine on nii hügieeniline, et peame hankima seda muudest allikatest, täpsemalt toidulisanditest. Samal põhjusel söödetakse B12-vitamiini lisandeid farmiloomadele, seega liha söömine selle vitamiini saamiseks ei ole põhjendatud.

Lihas leiduv B12-vitamiin on seotud loomse valguga, mistõttu on seda on raske omandada kui bakterite toodetud ning toidulisandites ja rikastatud toiduainetes kasutatavat vitamiini. Keha võime B12-vitamiini omastada väheneb vanusega, seepärast soovitatakse USA-s kõigil üle 50-aastastel inimestel olenemata nende järgitavast dieedist tarvitada vitamiini saamiseks rikastatud toiduaineid.

Head allikad on pärmiekstrakt (nt Marmite), maitsepärm, B12-vitamiiniga rikastatud taimsed piimad ja margariinid ning B12-vitamiini toidulisand.

4. müüt: “Veganid ei saa piisavalt rauda.”

See, et raua saamiseks peab liha sööma, on müüt. Üks suuremaid taimetoitlaste ja veganite uuringuid „European Prospective Investigation into Cancer and Nutrition (EPIC) Oxford study“ võrdles üle 18 000 lihasööja, 4500 kalasööja, 6600 taimetoitlase ja 800 vegani dieeti. Leiti, et veganid tarbisid kõige rohkem rauda, aga lihasööjad kõige vähem.

Liha sisaldab heemilist rauda, mille liigne tarbimine võib kahjulik olla, suurendades nii südamehaigusesse haigestumise ohtu kui ka vähiga seostatavate ühendite moodustamist. Taimset päritolu mitteheemiline raud sellist kahju ei tee.

Mitteheemilise raua parimad allikad on täisteraviljatoidud, kaunviljad, seemned, kuivatatud puuviljad ja tumeroheliste lehtedega köögiviljad. Toidud, mis sisaldavad C-vitamiini, aitavad raual paremini imenduda, kui neid süüakse sama toidukorra ajal.

5. müüt: “Sojatoidud mõjuvad halvasti nii tervisele kui ka keskkonnale.”

Soja kohta on liikvel palju õudusjutte. Hoiatatakse, et soja häirib sugulist arengut ja viljakust ning kasvatab meestele nn meherinnad. Sellised jutud keskenduvad fütoöstrogeenidele ehk teatud looduslikele ainetele, mida leidub sojas, aga ka paljudes puu-, köögi- ja kaunviljades ning täisteraviljas. Need on 100 kuni 100 000 korda nõrgemad kui inimese- või lehmapiimas leiduvad looduslikud östrogeenid.

Jutud tuginevad väiksemahulistele loomkatsetele ja neil ei ole inimestega mingit seost. Fütoöstrogeenid käituvad eri liikidel erinevalt ja paljudes katsetes on süstitud loomadele suuri annuseid või sundsöödetud liigseid koguseid. Inimestega korraldatud uuringutes ei ole kahjulikku mõju tuvastatud.

Soja on väga toitev, olles rikas nii valkudest, tervislikest polüküllastumatast rasvhapetest, haigusi ennetavatest antioksüdantidest, B-vitamiinist kui ka rauast. Sojavalk langetab kolesteroolitaset ja vähendab südamehaigusesse haigestumise ohtu. Tüdrukutel, kes söövad rohkem soja, on täiskasvanuna väiksem oht haigestuda rinnavähki võrreldes nendega, kes söövad vähem. Soja tarbimine pärast vähidiagnoosi vähendab haiguse kordumise ohtu ja suurendab tõenäosust ellu jääda.

Ülemaailmne metsade mahavõtmine soja kasvatamiseks on küll keskkonnakatastroof, ent see pole veganite süü. Enamik sojast söödetakse kariloomadele, et toota liha, piimatooteid ja mune. Kui soovite säästa nii oma tervist kui ka planeeti, siis asendage veisesteik küpsetatud tofuga.

6. müüt: “Rasvane kala parandab ajutalitlust.”

Pole mingeid tõendeid, et kalaõli parandaks ajutalitlust. Uuringud osutavad, et kõigis kalades leiduvad saasteained, nagu polüklooritud bifenüülid, dioksiinid ja elavhõbe, võivad mõjuda osale inimestele kahjulikult.

Oomega-3-rasvhappeid on mõistlikum tarbida linaseemneõli ja Kreeka pähklite näol – see on turvalisem, tervislikum ja kasulikum mereelustikule, kes on üha suuremas ohus. Kui soovite tarbida pika ahelaga oomega-3-rasvhappeid EPA ja DHA, siis võtke vetikatest valmistatud toidulisandit – sealtsamast saavad seda ka kalad!

7. müüt: “Lääne inimesed on kõige tervemad maailmas.”

Krooniliste haiguste käes kannatab rohkem inimesi kui ealse varem – umbes 7,4 miljonil inimesel Ühendkuningriigis on südame- ja vereringehaigus, aga ligi neljal miljonil täiskasvanul on diagnoositud diabeet. Üks kaheksast naisest haigestub rinnavähki ja üks kaheksast mehest eesnäärmevähki. Tegelikult diagnoositakse igal teisel inimesel millalgi tema elu jooksul vähktõbi.

Kehv dieet, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, loomseid valke, hormoone ja kasvufaktoreid tapab rohkem inimesi kui suitsetamine! Mitmekesine vegantoitumine, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid, kaunvilju, pähkleid ning seemneid, hoiab tervist ja vähendab ohtu haigestuda kõige surmavamatesse haigustesse.

8. müüt: “Mees peab liha sööma.”

See on halvasti varjatud vihje, et mees peab seksuaalse võimekuse jaoks liha sööma – tegelikult peitub tõde hoopis vastupidises! Rasvased toidud, nagu steik, juust ja peekon, ei ummista mitte üksnes neid artereid, mis viivad südamesse, vaid ka teisi. Sellised toidud suurendavad diabeedi ja ülekaalulisuse ohtu, mida seostatakse samuti impotentsusega.

Endine tuletõrjuja ja triatleet Rip Esselstyn, tuntud südamekirurgi Caldwell Esselstyni poeg kummutab müüdi, et liha tähendab head seksi: „Mis puutub südamehaigusse, siis halvasti toimiv peenis on nagu kanaarilind söekaevanduses.“ Impotentsus puudutab üht kümnest Ühendkuningriigi mehest. Toitumise muutmine on lihtne viis end ummistunud arterite, südamehaiguse, infarkti ja paljude muude haiguste vastu kaitsta.

9. müüt: “Kana on tervislik valik.”

1970. aastatel tembeldati kana tervislikuks valikuks, sest selles on vähem rasva kui punases lihas. Kanade valikulise aretamise, intensiivsete kasvatamismeetodite ja lindude kiirele kasvule keskendumise tõttu oleme jõudnud selleni, et tänapäeva supermarketikanad sisaldavad valkudest rohkem rasvu, millest enamiku moodustavad küllastunud rasvhapped.

Küllastunud rasvhapete tarbimine suurendb rinna-, eesnäärme- ja soolevähi, aga samuti südamehaiguse ja diabeedi tekkeohtu. Asendage kana näiteks kikerhernestega.

10. müüt: “Me oleme loodud liha sööma.”

Meie keha sobib palju paremini taimse toidu kui liha söömiseks, sest me toodame süljes ensüüme, mis aitavad meil süsivesikuid seedida; me närime pigem küljelt küljele, mitte üles-alla, nagu teevad lihasööjad; meie pikad sooled võimaldavad taimset toitu aeglasemalt seedida. Karnivooridest loomad ei tooda taolisi tärklist seedivaid ensüüme süljes ja nende happeline magu aitab neil liha kiiresti seedida, samas kui lühikesed sooled võimaldavad lihajäägid kiiresti väljutada.

Meie väiksed nürid silmahambad ja pehmed sõrmeküüned ei luba meid huntide egai lõvidega ühte patta panna – nende silmahambad võivad olla kuni 7 cm pikad! Nad käristavad oma saagi lõhki, rebivad selle küljest toore liha tükke ja kugistavad need ilma noa-kahvli abita alla. Kui mõelda, milline mõju on küllastunud rasvadel meie arteritele (need suurendavad südamehaiguse ja infarkti ohtu), siis ei ole me loodud liha sööma. Huntidel ega lõvidel seda muret pole.

Vastupidiselt levinud arvamusele sõid meie iidsed eellased palju rohkem taimi kui meid üritatakse uskuma panna. Tõendid osutavad, et nad sõid röstitud juurvilju, lehtköögivilju, sellerit, viigimarju, pähkleid, seemneid ja maltsaseemneid, mis meenutasid kinoad.

Allikas: Plant Based News
Tõlkis: Jane Tooman

Kommenteeri: