“Oleme üllatunud, et ikka veel ei julge poliitikud välja öelda, et loomne toit on oluline kliimamuutustesse panustaja,” imestas Loomuse projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu” projektijuht Sanne Org. “Teadlased rõhutavad järjest jõulisemalt vajadust kiirelt toidutootmises suunda muuta, sest ressurss, mida vajatakse loomatööstuses, võiks suunata otse inimestele taimse toiduna. Sellest võidaksid nii inimesed, loomad, elurikkus kui kliima,” selgitas Org.

Lisaks rõhutab Org, et täna algasid valimised: “Valimas käimine on vähim, mis üks aktiivne ja hooliv kodanik teha saab, ning tänavused valikud annavad võimaluse nügida meie toidusüsteem keskkonnasõbralikkuse poole.”

Erakonnad, kellel teema pole isegi mainimist leidnud, on EKRE, Eesti 200, Parempoolsed ja Vasakpartei. EKRE hakkab silma selle poolest, et nad pole keskkonda ega kliimat isegi maininud kui teised pole leidnud veel seost toidu ja kliima vahel.

Üldsõnaliselt on probleemi adresseerinud Reformierakond nõnda: “Toidu tootmine peab toimuma keskkonda hoides,” jättes täpsustamata millise toidu tootmisest on jutt. Palju on reformierakond puudutatud toidu raiskamise vähendamise vajadust, mistõttu oleks väga loogiline rääkida ka vajadusest liikuda nii toidu tootmises kui toiduvalikutes täistaimsete valikute suunas.

Eestimaa Rohelistel on platvormis küll loomakaitse osa, nad rõhutavad mahetootmise ja põllumaade säilitamise vajadust, kuid kliima ja toidu seost ei leia. Isamaa Erakond mainib mahetoitlustamise ja kodumaise tooraine olulisuse, samuti põllumajanduses tegelevate asutuste toetamise nagu väiksed ja keskmised talud, kuid taimse toidutootmise olulisus on ikkagi väljas. 

Sotsiaaldemokraatide hulgas on arusaamine olemas, kuid platvormi pole teema samuti jõudnud, on küll rõhutatud vajadust põllumajandustootjad kliimasõbraliku maaharimise peale suunata, kuid see, et intensiivloomakasvatuse kui keskkonnale väga kahjuliku sektori välja toomine on veel tulevikumuusika.

Keskerakond toob välja kogukonnaaedade toetamise, kuid kahjuks mainivad samas ka jahi ning kalatööstuse toetamist ja edendamist jättes sealjuures märkimata vajaduse uuendada nii jahi- kui loomakaitseseadust.

Loomus tõstatas teema 16. veebruaril toimunud Loomuse valimiskompassi esitlusel toimunud paneelvestlusel küsides, kas toidu ja kliimamuutuse seosest rääkimine on tabu. Üldine seisukoht oli, et tabusid ei peaks olema ja kõikidest teemadest tuleb rääkida. Samuti nõustuti, et teema on loomulikult oluline. Selles, mil määral on oluline ja milliste sammudega tuleks tegutseda, jäädi eriarvamusele.

Loomus loodab oma tegevusega anda panuse teema järjest jõulisemale ja adekvaatsemale tõstatumisele kõikidel tasanditel. Loomus on loonud valimiskompassi, et muuta loomasõprade valimised lihtsamaks, ning kompassi ka analüüsinud võttes luubi alla ka erakondade valimisplatvormide loomasõbralikkuse, sest valides inimest valime me paratamatult ka erakonda. 

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Kas toidu ja kliimamuutuse seosest rääkimine on tabu? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas toidu ja kliimamuutuse seosest rääkimine on tabu? appeared first on Taimsed valikud.

Täna, Eesti Vabariigi aastapäeval küsin, kas meie õigus süüa piiramatult liha- ja piimatooteid peaks olema olulisem tulevaste põlvede õigusest elada elamiskõlblikul planeedil? 

Kuuleme muret tõusvate lihahindade pärast. Eilegi küsiti Postimehes mis saab grillhoojast, kui sealiha hind rekordkõrgusesse tõuseb? Kas tegelikult ei peaks muretsema hoopis selle pärast, miks sealiha üldse esmatarbekaubaks on kvalifitseerunud ja miks grillihooaega sealihata võimatuna näeme

Põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Säästva arengu seadus sõnastab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Poliitilisi suundi ning valimislubadusi analüüsides tundub aga toidutootmise ja toiduvalikute keskkonnasäästlikumaks muutmise tähtsus hoopis täiesti kõrvale jäetud. Näib, et  planeedi taluvuspiiriga arvestamine peaks olema kellegi teise mure ja olulisem on valijate täitmatu (liha)isu rahuldamine.

Eesti on võtnud ambitsioonika eesmärgi olla aastaks 2050 kliimaneutraalne ja toetudes toitumisuuringutele ning toidu kliimamõju arvutustele ei ole see võimalik, kui eestlased ei muuda märkimisväärselt oma toitumisharjumusi. Iga poliitik peaks mõistma toidu keskkonnamõju ning toetama liikumist keskkonnasõbralikumate ja eetilisemate ehk taimsete toiduvalikute poole! “Keskkonnavaenulike toodete kõrgem hind ja piiratud kättesaadavus on olulised tarbijakäitumise mõjurid, mida esimeses järjekorras rakendada,” märgib Tallinna Tehnikaülikooli turunduse õppejõud Eliis Salm. Poliitilistes aruteludes ja otsustes tuleb poliitikutel näidata üles riigimehelikkust ning lõpetada toidu tootmise ja tarbimise mõju alahindamine. Kampaaniate nagu “Kala kõlab hästi” ja “Koolipiim” toetamine peavad jääma minevikku ning asenduma taimsete valikute toetamisega.

IPCC hinnangul on loomatööstus üks suurima keskkonnajalajäljega tööstusi, see on olulisim elupaikade ja elurikkuse kadumise mõjur maailmas, ning seotud toidu ebavõrdse jaotusega ühiskonnas – iga kümnes inimene planeedil on näljas. Räägime küll vajadusest kasvatada iivet Eestis, kuid vähe arutletakse selle üle, kuidas tagada järgmise põlvkonna eestlaste jaoks elamiskõlblik elukeskkond. 

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Kas õigus süüa liha on tähtsam kui meie laste õigus elada? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas õigus süüa liha on tähtsam kui meie laste õigus elada? appeared first on Taimsed valikud.

Edinburghi 548 000 elaniku tarbimisharjumustest tekkinud kasvuhoonegaasid on 12% seotud liha ja kala tarbimisega. Sanne Org, projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu” juht Loomuses avaldas lootust, et initsiatiiviga liitumine vähendab loodetavasti Edinburghi kasvuhoonegaaside jalajälge tunduvalt. “Tallinnas elab 452 000 elanikku ning Tallinn on Euroopa roheline pealinn praegu, aastal 2023. Ka Tallinnal on võimalus allkirjastada Plant Based Treaty kokkulepe, et kiirendada muutumist keskkonna- ja inimesesõbralikumaks. Nii oleks võimalik veelgi enam välja teenida rohelise pealinna tiitel ning astuda konkreetne samm näitamaks, et Tallinn ei kavatse pead liiva alla peita,” julgustas Org.

Plant Based Treaty allkirjastamisega tunnistab Edinburgh, et praegused toidusüsteemid on ühed peamised kliimakriisi edendajad ning täistaimse toitumise poole liikumine vähendab silmnähtavalt kasvuhoonegaaside eritamist. Samuti avaldab Edinburghi Linnavolikogu toetust sellele, et Plant Based Treaty kaasataks ülemaailmsel tasandil Pariisi kliimakokkuleppesse partnerina. Plant Based Treaty avalik toetamine ei pane Edinburghile seaduslikke kohustusi ega kanna endas riske, kuid kuulutab avalikult välja kliima eriolukorra.

Toit puudutab kõiki inimesi, seetõttu on Plant Based Treaty eesmärk juhtida tähelepanu tänapäeva toidusüsteemi põhjustatud keskkonnakahjudele. Loomaliha- ja piimatooted ning ka paljud teised loomse päritoluga toidud on märkimisväärsete kasvuhoonegaaside heitkoguste, samuti reostuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ning maa- ja vee reostuse allikaks.

Kokkuleppel on kolm peamist põhimõtet:

Loobumine – tuleb peatada probleemi süvendamine, st ei tohi ehitada uusi ega laiendada olemasolevaid tapamaju ega loomakasvatusi, sh kalakasvatusi. Peatada tuleb elusloomade eksport, Tuleb keelustada uued suuremõõtmelised kalalaevad.

Ümbersuunamine – tuleb välja kuulutada kliimakriis ning seada toidujulgeolek fookusesse. Valitsuse toitumissoovitused tuleb uuendada nii, et need edendaks terviktoidu ja taimetoidu tarbimist. Haiglates, koolides, hooldekodudes, vanglates ja valitsusasutustes tuleb pakkuda vaid täistaimset toitu. Tervist kahjustavad tooted tuleb ära märgistada, sh vähi hoiatussilt töödeldud ja punasele lihale. Loomsed tooted tuleb maksustada. Loomatööstusele seni suunatud raha tuleb ümber suunata olemasolevate loomafarmide üleminekuks taimse toidu farmideks. Tuleb lõpetada riigipoolne muna-, piima-, liha- ja kalatoodete reklaamimine.

Taastamine – Tuleb istutada põlispuuliike elupaikade taastamiseks, linnad peavad suurendama oma haljasalasid, sh rohelisi katuseid ja metsloomade koridore.

Üle 15 000 inimese kirjutas alla petitsioonile, mis kutsus üles Edinburghi Linnavolikogu toetama Plant Based Treaty initsiatiivi. Plant Based Treaty initsiatiivi on praeguseks allkirjastanud veel üks Ühendkuningriikide linn, kaks Ameerika Ühendriikide linna, üks Türgi linn ja neliteist linna Indias. Liikumist on toetanud enam kui 64 tuhat inimest, üle tuhande organisatsiooni ja tuhat ettevõtet. Plant Based Treaty on loodud võttes eeskujuks Fossil Fuel Treaty, mida Edinburgh toetas samuti esimese Šotimaa linnana 2022. aasta märtsis. Initsiatiivi toetab tänaseks 20 Ühendkuningriikide parlamendiliiget.

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Šotimaa pealinn Edinburgh astub suure sammu adresseerimaks toidusüsteemi mõju keskkonnale. Aga Tallinn? first appeared on Taimsed valikud.

The post Šotimaa pealinn Edinburgh astub suure sammu adresseerimaks toidusüsteemi mõju keskkonnale. Aga Tallinn? appeared first on Taimsed valikud.

Uuringust, kus osales 30 000 inimest 31 riigist, selgus, et suur osa tarbijatest on mures toiduturvalisuse pärast. Viimase aasta jooksul on tarbijad hakanud kliimamuutuste mõju ka isiklikult rohkem tunnetama. Enim seostatakse kliimamuutuste mõju kuumalainete ning toidu hinna tõusuga. Samuti on teadlikkuse kasv ja mure kliimamuutustest põhjustanud tarbijate suurenenud arusaamise kliimamuutuse ja toiduturvalisuse seostest.

Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller rõhutab, et on kiiresti vaja liikuda vastutuse vaid tarbijate kaela lükkamisest ühiskondlike ja süsteemsete muutusteni. “Poliitikud peavad tegema samme, mis päriselt toiduturvalisust toetaks ja kliimamuutuste vastu võitleks. Selleks on vaja kiiresti lõpetada liha- ja piimatööstuse ebaratsionaalne doteerimine ning asuda toetama kohalikku taimse toidu kasvatajaid ja tootjaid,” ütles Eller.

Aruanne näitab, kuidas toiduainete hinnatõus, Venemaa ebaseaduslik invasioon Ukrainasse ja kliimamuutused on suurendanud tarbijate kartusi toiduga varustamise pärast toimub paralleelselt tarbijate tervislikumale ja jätkusuutlikumale toitumisele üleminekuga. Ligi üheksa kümnest tarbijast (89%) ütles, et keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku toidu ostmine on neile oluline. Kaks kolmandikku (64%) väitsid, et on selle eest rohkem nõus maksma, mis viitab selgelt tarbijate väärtushoiakutele isegi elukalliduse tõusu ajal. Loomulikult on suur lõhe nende vahel, kes huvituvad üleminekust taimsele toidule võrreldes nendega, kes seda juba teevad (N: Vietnamis (38%), Tais (37%) ja Brasiilias (22%)).

Lausa enam kui pooled inimestest (51%) tunnevad end oma toiduvarude osas järjest vähem turvaliselt. Piirkonniti selline tunnetus erineb, kõige vähem turvaliselt tunnevad end tarbijad Ladina-Ameerikas (ca 70%), Keenias (77%) ja Itaalias (64%), kuid Indias (19%), Saudi Araabias (33%) ja Egiptuses (35%) tunnevad tarbijad end hoopis turvalisemalt.

Tarbijad mõistavad probleeme järjest selgemalt, nüüd on aeg, et ka kõik teised toidu tootmise ahelas tegutsejad kiirelt tegutseksid, sest nii juurdepääs kui taskukohasus mängivad jätkusuutliku toidu tarbimise suurendamisel olulist rolli.

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga. 

The post Toiduvalikute ja kliimamuutuste seost näeb järjest enam inimesi first appeared on Taimsed valikud.

The post Toiduvalikute ja kliimamuutuste seost näeb järjest enam inimesi appeared first on Taimsed valikud.

Ennustatakse, et ülemaailmne toiduraiskamine kasvab kolmandiku võrra enne aastat 2030. Boston Consulting Group’i (Ameerikas asutatud globaalne konsulteerimisfirma) raportis prognoositakse, et sekkumiseta tekib aastal 2030 kokku 2.1 miljardit tonni raisatud toitu, mis on suureks kontrastiks ÜRO eesmärgiga vähendada toiduraiskamist poole võrra samaks aastaks. Globaalselt, kolmandik kogu toodetud toidust läheb raisku iga aasta, see on umbes 1.6 miljardit tonni toitu, väärtuses 1.15 triljonit eurot. WRAP-i (WRAP – Suurbritannia heategevusorganisatsioon, mille eesmärgiks on maailm, kus kõiki ressursse kasutatakse jätkusuutlikult) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt hiljuti avaldatud ühise väljaande the Food Waste Index Report 2021 (eesti keeles toidujäätmete indeksi aruanne 2021) avalikustas, et vaid 2019. aastal üle 930 miljoni tonni müüdud toitu visati minema.

Toiduraiskamise vähendamine aitab vähendada kliimamuutuseid, sest umbes 8-10% kõigist kasvuhoonegaasidest seostatakse söömata toiduga. Toiduraiskamise vähendamine samuti aitab parandada ülemaailmse toidu tootmise tõhusust ja aitaks toita miljoneid inimesi ülemaailmselt, kes elavad näljas. Kui valitsused, tootjad, edasimüüjad ja tarbijad ei hakka koheselt tegutsema, jätkab toiduraiskamine oma tõusu. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI) koostöös Maaülikooliga on leidnud, et kui 2014. aastal Eesti leibkond raiskas aasta jooksul ligikaudu 46.9kg toitu, siis 2020. aastal raiskas üks leibkond 63kg toitu. Selle tõusu üheks põhjuseks peetakse ka ostujõudluse suurenemist.

Miks on toiduraiskamine probleem?

Vaatamata sellele, et kolmandik toodetud toidust läheb raisku, inimestel üle maailma ei ole ligipääsu piisavale, tervislikule toidule. Liigse toiduraiskamise mõju on kaugeleulatuv, aga selle kontrast globaalse näljahädaga on šokeeriv. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusameti hinnangul umbes 815 miljonit inimest, ehk 10,7% ülemaailmsest populatsioonist, koges kroonilist alatoitumist aastal 2016.

Ekspertide hinnangul 2017. aastal umbes 821 miljonit inimest ülemaailmselt elasid toidujulgeolekuta. See on iga üheksas inimene planeedil. Iga aasta ligikaudu üheksa miljonit inimest sureb nälga. 2020. aasta märtsis, ÜRO hoiatas, et covidi pandeemia võib näljahädas inimeste arvu kahekordistada. OLIO, platvorm, mille eesmärgiks on toiduraiskamise vähendamine läbi üleliigse toidu jagamise hõlbustamise, leidis, et maailma näljahäda saaks lõpetada vähema kui veerandi USA-s, Suurbritannias ja Euroopas raisku läinud toiduga.

Toitu ära visates läheb samuti raisku maa, vesi, energia ja muud ressursid, mis selle toidu tootmiseks vaja läks. Umbes 25% värsket vett kasutatakse raisku mineva toidu kasvatamiseks. 

Toit, mille teekond lõpeb prügilates, on samuti märkimisväärseks süsiniku emissioonide tekitajaks läbi metaani, samas kui söömata toidu kasvatamine ja transportimine väljutab saastet, mida annaks võrrelda 39 miljoni sõiduauto poolt tekitatud saastega. Üldiselt, toiduraiskamisega tekkinud kulu on nii majanduslik, kui ka keskkondlik, mõjutades nii tööjõu kulusid ja hindasid põllumajandussektoris, aga ka liigselt koormates planeeti.

Ülemaailmne toidutoodang, aga eriti loomse toidu tootmine, on üks juhtivaid kliimamuutuste tekitajaid. Aga see tähendab, et vähendades ennetatavat toiduraiskamist võib märkimisväärselt ja teostatavalt aeglustada selle mõju keskkonnale. Kasvava populatsiooni kasvava toidunõudluse valguses, jätkuvad ja ennustatavad kliimamuutuste mõjud hakkavad veel enam ohustama ülemaailmset toidujulgeolekut. Mida me saame selle heaks teha?

Kuidas me saame toiduraiskamist vähendada?

Kõige efektiivsem viis toidu raiskamist vähendada on vähendada selle tootmist selliselt, et see vastaks ülemaailmse nõudlusega. Toidutööstus praegu toodab rohkem toitu kui vaja, et toita kõiki planeedil, aga liiga palju sellest lõpetab prügilates, jõudmata inimesteni, kes seda enim vajavad.

Juba toodetud toidu puhul on mitmeid võimalusi, kuidas vähendada üleliigse toidu raisku minemist. Ootus tarbida ühtlaseid, pilt-ilusaid vilju on kaasaegne ning suurendades populaarsust ebatäiuslike puu- ja köögiviljade järgi aitab selle vastu võidelda.

Rocca al Mare Prisma on müünud väga küpsete puuviljadega kaste soodushinnaga. Rimi on aga hakanud koostööd tegema Luksemburgi startuppiga Food4All, mis aitab poodlejatel telefonirakenduse kaudu leida üles aeguma hakkavad kaubad, mis on allahinnatud. Tartus töötav pereettevõte Luxveg reklaamib oma veebilehel koleköögiviljade tellimise võimalust.

Välismaal levivad kogukonna-toetatud põllumajandusprogrammid (community-supported agriculture – süsteem, mis ühendab tootjad ja tarbijad, lastes tarbijatel otse tellida meelepärastelt tootjatelt) pakuvad kohalikke, aga ka teistsugusema välimusega puu- ja köögivilju, mitmed kohalikud ja piirkondlikud farmid korraldavad iganädalaseid üritusi, kus saab neilt otse osta. Ka Eestis on tootjate ja tarbijate ühendamise eesmärgil Facebookis grupp Talukaup otse tootjalt.

Tootmises ja töötlemises pakendamise parendamine on võtmeviis toiduraiskamise vähendamiseks. Sellised firmad nagu California’s Apeel Sciences on võtnud eesmärgiks vähendada toiduraiskamist ja liigset pakendamist, tootes õhukest, looduslikku ja vees lahustuvat kihti värsketele puu- ja köögiviljadele. See söödav säilitusvahend võib mitmekordistada mitmet sorti viljade säilivusaega, samal ajal vähendades vajadust plastikust pakendite järele.

Mis on viis võtmesammu, et vähendada toiduraiskamist?

Kuigi kaubanduslik, tööstuslik ja valitsuse tasandil muudatuste tegemine on hädavajalik, üksikisikute muutused võivad samuti märkimisväärselt aidata. Suurim osa toiduraiskamisest toimub kodus.

SEI koostöös Maaülikooliga leidis aastal 2020, et 41% Eestis raisku läinud toidust tekkis kodumajapidamistes. Üks inimene tekitab keskmiselt 61kg toidujäätmeid aastas, millest 26kg on toidukadu. Pea pooltel juhtudel visati toit ära riknemise tõttu. Toidu riknemisse panustab aga suuresti toidu vale hoiustamine. Vähem visati toitu ära kuna see jäeti liiga kauaks seisma või kuna kasutamise tähtaeg oli möödunud. Harvemini veel visatakse toitu ära, kuna valmistati liiga palju toitu. Halb planeerimine üleüldiselt viib vajaduste vale hindamiseni, hoiustamiseni ja nii edasi. Aga kuidas me saame efektiivselt vähendada toiduraiskamist kodus?

1. Tõhus toiduvalmistamise planeerimine

Toiduvalmistamise ette planeerimine aitab sul kasutada lühikese säilivusega tooteid ja valida päevi, kus tarbida üle jäänud toitu. See tähendab ka, et toitu saab valmistada ette nii, et toitainerikkad ja säästvad toidud on kättesaadavad ka tegusamatel päevadel.

2. Toidu hoiustamise parendamine

Efektiivne hoiustamine aitab märkimisväärselt vähendada majapidamises tekkinud toidujäätmeid. Hoides silma peal „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevadest ning tooteid kasutades enne, kui need kõlbmatuks muutuvad, hoiab neid ära sinu prügikastist.

Samuti külmkapis hoiustamine, külmutamine, kuivatamine ja marineerimine pikendab efektiivselt muidu lühikese säilivusajaga toodete kõlblikkust, näiteks leiva, piima ja värskete viljade puhul.

3. Ära ülehinda

Ette planeerimine on kasulik viis ennustamaks oma nädalast toiduvajadust. Tehes kodus inventuuri ja kirjutades poenimekirju aitavad need sul täpsemini ennustada oma vajadusi terveks nädalaks.

Kindlustades, et sa ei osta toiduaineid topelt või ebavajalikult samuti suuresti vähendab sinu rahakulu. Suurbritannia tarbijad viskavad ära kuni 25% ennetatavast raisatud toidust avamata pakendites.

Neljapealisel perel, kes kulutab näiteks 110 eurot nädalas toidule, läheb raisku umbes 25 euro väärtuses toitu. Parim enne kuupäevade segadus ja liigne ostlemine mõlemad panustavad sellesse.

4. Organiseeri oma kööki FIFO-ga

FIFO, inglise keeles first-in-first-out ehk esimesena-sisse-esimesena-välja süsteemi võib tõhusalt kasutada koos varase planeerimise ja tõhusa hoiustamisega. Kindlustades, et sa sööd lühikese kõlblikkusega või varem ostetud toidu ära enne poodi minekut, saad jälle vähendada oma toiduraiskamist ja üleüldist poearvet.

Samuti tasub märkida, et kuigi parim enne kuupäevad on olulised, mitmed tooted säilivad söömiskõlblikutena ka tunduvalt kauem, kui soovitatakse, nii et kasuta siinkohal oma tervet mõistust.

5. Viska ära võimalikult vähe toitu

Lõppeks, visata ära võimalikult vähe toitu ongi ju eesmärk. Kindlustades, et järgi jäänud toit süüakse ära, tehes süüa saadavalolevate toiduainete põhjal ja mille kõlblikkus hakkab lõppema, vähendab üleüldiselt jäätmeid ja toidu maksumust.

Kui sul on vaja toitu ära visata, hoides neid ära prügilatest vähendab nende mõju keskkonnale. Kodune komposteerimine on üks võimalik alternatiiv. See vähendab üleüldist metaani eraldumist ja suuresti ka sinu isiklikku süsinikujalajälge.

Tõlkis: Sanne Org, projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu!” projektijuht

Allikas: Live Kindly

The post Toiduraiskamine on kõigi probleem. Kuidas seda vähendada? first appeared on Taimsed valikud.

The post Toiduraiskamine on kõigi probleem. Kuidas seda vähendada? appeared first on Taimsed valikud.

Loomatööstus vastutab väga suure keskkonnale avaldatud kahju eest, mistõttu on projekti põhifookuses inimeste toit. Peame teadma, kust meie toit tuleb ning mis on selle mõju nii meile endile, teistele liikidele kui ka keskkonnale tervikuna. ÜRO ja Euroopa Komisjon on öelnud, et taimsema toitumise poole liikumine on oluline meede kliimamuutuste leevendamisel. Projekti läbiv teema on miks räägivad teadlased loomse toitumise kahjulikkusest keskkonnale. Samuti rõhutame, kuidas keskkonnateadlikke valikuid tehes toidu tervislikkust silmas pidada.

Projektijuhi Sanne Org sõnul on teemast rääkimine ja teadlikkuse tõstmine eriti oluline seetõttu, et teadmatuses ei ole kellegi valikud vabad. „Ma arvan, et enamus inimesi teeb igapäevases tarbimises valikuid, mis ei ole tegelikult kooskõlas nende sisemiste veendumustega. Mõnele võib tunduda, et sellisel juhul on parem silm veel kõvemini kinni pigistada ja mitte mõelda halvale, aga planeet Maa seda luksust meile enam kauaks lubada ei saa.“

Projekt algas 2022. aasta oktoobris ning kestab kuni 2023. aasta septembri lõpuni. Alates 2023. aasta jaanuarist korraldame kokku 8 üritust väiksemates Eesti asulates, räägime toidu mõjust keskkonnale, meie enda jalajäljest ja teadlikumatest valikutest toidupoes. Projektis osalevad ka Eesti Vegan Selts ning Eesti Roheline Liikumine koolitades Loomuse vabatahtlikke. Ise jagame oma kanalites pidevalt infot toitumise ja keskkonna teemal.

Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond (Active Citizens Fund, ACF).

The post Loomus ja Taimsed valikud kutsuvad astuma üheskoos kahvliga kliimamuutuste vastu! first appeared on Taimsed valikud.

The post Loomus ja Taimsed valikud kutsuvad astuma üheskoos kahvliga kliimamuutuste vastu! appeared first on Taimsed valikud.