Toiduraiskamine on kõigi probleem. Kuidas seda vähendada?

Kuidas me saame vähendada toiduraiskamist? Miks on see probleemiks, kuidas see panustab kliimamuutustesse ja läbi milliste sammude me seda vähendada saame?

Ennustatakse, et ülemaailmne toiduraiskamine kasvab kolmandiku võrra enne aastat 2030. Boston Consulting Group’i (Ameerikas asutatud globaalne konsulteerimisfirma) raportis prognoositakse, et sekkumiseta tekib aastal 2030 kokku 2.1 miljardit tonni raisatud toitu, mis on suureks kontrastiks ÜRO eesmärgiga vähendada toiduraiskamist poole võrra samaks aastaks. Globaalselt, kolmandik kogu toodetud toidust läheb raisku iga aasta, see on umbes 1.6 miljardit tonni toitu, väärtuses 1.15 triljonit eurot. WRAP-i (WRAP – Suurbritannia heategevusorganisatsioon, mille eesmärgiks on maailm, kus kõiki ressursse kasutatakse jätkusuutlikult) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt hiljuti avaldatud ühise väljaande the Food Waste Index Report 2021 (eesti keeles toidujäätmete indeksi aruanne 2021) avalikustas, et vaid 2019. aastal üle 930 miljoni tonni müüdud toitu visati minema.

Toiduraiskamise vähendamine aitab vähendada kliimamuutuseid, sest umbes 8-10% kõigist kasvuhoonegaasidest seostatakse söömata toiduga. Toiduraiskamise vähendamine samuti aitab parandada ülemaailmse toidu tootmise tõhusust ja aitaks toita miljoneid inimesi ülemaailmselt, kes elavad näljas. Kui valitsused, tootjad, edasimüüjad ja tarbijad ei hakka koheselt tegutsema, jätkab toiduraiskamine oma tõusu. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus (SEI) koostöös Maaülikooliga on leidnud, et kui 2014. aastal Eesti leibkond raiskas aasta jooksul ligikaudu 46.9kg toitu, siis 2020. aastal raiskas üks leibkond 63kg toitu. Selle tõusu üheks põhjuseks peetakse ka ostujõudluse suurenemist.

Miks on toiduraiskamine probleem?

Vaatamata sellele, et kolmandik toodetud toidust läheb raisku, inimestel üle maailma ei ole ligipääsu piisavale, tervislikule toidule. Liigse toiduraiskamise mõju on kaugeleulatuv, aga selle kontrast globaalse näljahädaga on šokeeriv. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusameti hinnangul umbes 815 miljonit inimest, ehk 10,7% ülemaailmsest populatsioonist, koges kroonilist alatoitumist aastal 2016.

Ekspertide hinnangul 2017. aastal umbes 821 miljonit inimest ülemaailmselt elasid toidujulgeolekuta. See on iga üheksas inimene planeedil. Iga aasta ligikaudu üheksa miljonit inimest sureb nälga. 2020. aasta märtsis, ÜRO hoiatas, et covidi pandeemia võib näljahädas inimeste arvu kahekordistada. OLIO, platvorm, mille eesmärgiks on toiduraiskamise vähendamine läbi üleliigse toidu jagamise hõlbustamise, leidis, et maailma näljahäda saaks lõpetada vähema kui veerandi USA-s, Suurbritannias ja Euroopas raisku läinud toiduga.

Toitu ära visates läheb samuti raisku maa, vesi, energia ja muud ressursid, mis selle toidu tootmiseks vaja läks. Umbes 25% värsket vett kasutatakse raisku mineva toidu kasvatamiseks. 

Toit, mille teekond lõpeb prügilates, on samuti märkimisväärseks süsiniku emissioonide tekitajaks läbi metaani, samas kui söömata toidu kasvatamine ja transportimine väljutab saastet, mida annaks võrrelda 39 miljoni sõiduauto poolt tekitatud saastega. Üldiselt, toiduraiskamisega tekkinud kulu on nii majanduslik, kui ka keskkondlik, mõjutades nii tööjõu kulusid ja hindasid põllumajandussektoris, aga ka liigselt koormates planeeti.

Ülemaailmne toidutoodang, aga eriti loomse toidu tootmine, on üks juhtivaid kliimamuutuste tekitajaid. Aga see tähendab, et vähendades ennetatavat toiduraiskamist võib märkimisväärselt ja teostatavalt aeglustada selle mõju keskkonnale. Kasvava populatsiooni kasvava toidunõudluse valguses, jätkuvad ja ennustatavad kliimamuutuste mõjud hakkavad veel enam ohustama ülemaailmset toidujulgeolekut. Mida me saame selle heaks teha?

Kuidas me saame toiduraiskamist vähendada?

Kõige efektiivsem viis toidu raiskamist vähendada on vähendada selle tootmist selliselt, et see vastaks ülemaailmse nõudlusega. Toidutööstus praegu toodab rohkem toitu kui vaja, et toita kõiki planeedil, aga liiga palju sellest lõpetab prügilates, jõudmata inimesteni, kes seda enim vajavad.

Juba toodetud toidu puhul on mitmeid võimalusi, kuidas vähendada üleliigse toidu raisku minemist. Ootus tarbida ühtlaseid, pilt-ilusaid vilju on kaasaegne ning suurendades populaarsust ebatäiuslike puu- ja köögiviljade järgi aitab selle vastu võidelda.

Rocca al Mare Prisma on müünud väga küpsete puuviljadega kaste soodushinnaga. Rimi on aga hakanud koostööd tegema Luksemburgi startuppiga Food4All, mis aitab poodlejatel telefonirakenduse kaudu leida üles aeguma hakkavad kaubad, mis on allahinnatud. Tartus töötav pereettevõte Luxveg reklaamib oma veebilehel koleköögiviljade tellimise võimalust.

Välismaal levivad kogukonna-toetatud põllumajandusprogrammid (community-supported agriculture – süsteem, mis ühendab tootjad ja tarbijad, lastes tarbijatel otse tellida meelepärastelt tootjatelt) pakuvad kohalikke, aga ka teistsugusema välimusega puu- ja köögivilju, mitmed kohalikud ja piirkondlikud farmid korraldavad iganädalaseid üritusi, kus saab neilt otse osta. Ka Eestis on tootjate ja tarbijate ühendamise eesmärgil Facebookis grupp Talukaup otse tootjalt.

Tootmises ja töötlemises pakendamise parendamine on võtmeviis toiduraiskamise vähendamiseks. Sellised firmad nagu California’s Apeel Sciences on võtnud eesmärgiks vähendada toiduraiskamist ja liigset pakendamist, tootes õhukest, looduslikku ja vees lahustuvat kihti värsketele puu- ja köögiviljadele. See söödav säilitusvahend võib mitmekordistada mitmet sorti viljade säilivusaega, samal ajal vähendades vajadust plastikust pakendite järele.

Mis on viis võtmesammu, et vähendada toiduraiskamist?

Kuigi kaubanduslik, tööstuslik ja valitsuse tasandil muudatuste tegemine on hädavajalik, üksikisikute muutused võivad samuti märkimisväärselt aidata. Suurim osa toiduraiskamisest toimub kodus.

SEI koostöös Maaülikooliga leidis aastal 2020, et 41% Eestis raisku läinud toidust tekkis kodumajapidamistes. Üks inimene tekitab keskmiselt 61kg toidujäätmeid aastas, millest 26kg on toidukadu. Pea pooltel juhtudel visati toit ära riknemise tõttu. Toidu riknemisse panustab aga suuresti toidu vale hoiustamine. Vähem visati toitu ära kuna see jäeti liiga kauaks seisma või kuna kasutamise tähtaeg oli möödunud. Harvemini veel visatakse toitu ära, kuna valmistati liiga palju toitu. Halb planeerimine üleüldiselt viib vajaduste vale hindamiseni, hoiustamiseni ja nii edasi. Aga kuidas me saame efektiivselt vähendada toiduraiskamist kodus?

1. Tõhus toiduvalmistamise planeerimine

Toiduvalmistamise ette planeerimine aitab sul kasutada lühikese säilivusega tooteid ja valida päevi, kus tarbida üle jäänud toitu. See tähendab ka, et toitu saab valmistada ette nii, et toitainerikkad ja säästvad toidud on kättesaadavad ka tegusamatel päevadel.

2. Toidu hoiustamise parendamine

Efektiivne hoiustamine aitab märkimisväärselt vähendada majapidamises tekkinud toidujäätmeid. Hoides silma peal „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevadest ning tooteid kasutades enne, kui need kõlbmatuks muutuvad, hoiab neid ära sinu prügikastist.

Samuti külmkapis hoiustamine, külmutamine, kuivatamine ja marineerimine pikendab efektiivselt muidu lühikese säilivusajaga toodete kõlblikkust, näiteks leiva, piima ja värskete viljade puhul.

3. Ära ülehinda

Ette planeerimine on kasulik viis ennustamaks oma nädalast toiduvajadust. Tehes kodus inventuuri ja kirjutades poenimekirju aitavad need sul täpsemini ennustada oma vajadusi terveks nädalaks.

Kindlustades, et sa ei osta toiduaineid topelt või ebavajalikult samuti suuresti vähendab sinu rahakulu. Suurbritannia tarbijad viskavad ära kuni 25% ennetatavast raisatud toidust avamata pakendites.

Neljapealisel perel, kes kulutab näiteks 110 eurot nädalas toidule, läheb raisku umbes 25 euro väärtuses toitu. Parim enne kuupäevade segadus ja liigne ostlemine mõlemad panustavad sellesse.

4. Organiseeri oma kööki FIFO-ga

FIFO, inglise keeles first-in-first-out ehk esimesena-sisse-esimesena-välja süsteemi võib tõhusalt kasutada koos varase planeerimise ja tõhusa hoiustamisega. Kindlustades, et sa sööd lühikese kõlblikkusega või varem ostetud toidu ära enne poodi minekut, saad jälle vähendada oma toiduraiskamist ja üleüldist poearvet.

Samuti tasub märkida, et kuigi parim enne kuupäevad on olulised, mitmed tooted säilivad söömiskõlblikutena ka tunduvalt kauem, kui soovitatakse, nii et kasuta siinkohal oma tervet mõistust.

5. Viska ära võimalikult vähe toitu

Lõppeks, visata ära võimalikult vähe toitu ongi ju eesmärk. Kindlustades, et järgi jäänud toit süüakse ära, tehes süüa saadavalolevate toiduainete põhjal ja mille kõlblikkus hakkab lõppema, vähendab üleüldiselt jäätmeid ja toidu maksumust.

Kui sul on vaja toitu ära visata, hoides neid ära prügilatest vähendab nende mõju keskkonnale. Kodune komposteerimine on üks võimalik alternatiiv. See vähendab üleüldist metaani eraldumist ja suuresti ka sinu isiklikku süsinikujalajälge.

Tõlkis: Sanne Org, projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu!” projektijuht

Allikas: Live Kindly