Loomuses olen tegutsenud veel päris lühikest aega. Eelmise aasta augustis, kui Hiiumaal suvitamas käisin, läksin esimest korda Loomuse üritusele – Hiiumaa vegan potluckile. Kui üritusel veganlusest vestlesime, siis mainisin, et olen tahtnud tegeleda aktivismiga, aga ei tea ega oska kusagilt alustada, mille peale Annaliisa julgustas mind liituma Loomuse vabatahtlikega. Nii saigi minust Loomuse vabatahtlik ja esimesed sammud unistuseni astutud.

Loomuse vabatahtlikuks hakates algul muretsesin, et äkki mul ei ole midagi panustada. Kiirelt aga õppisin, et kaasa lüüa on võimalik täpselt nii palju, kui suudad, väikeste ja suurte asjadega. Kellelgi ei ole sinule tohutuid ebarealistlikke ootusi ja liikmeskond on sealjuures äärmiselt toetav, mida hindan väga kõrgelt. Vabatahtlikuna olen aidanud Eestisse tuua kampaaniat “Diet Change not Climate Change”, mille raames sai hiljuti ka esitatud projekt, et alustada ürituste seeriat, mille eesmärk, rahastuse saamise korral, on viia rohkem vegansõnumit ka väiksematesse Eesti nurkadesse. Selle projekti kirjutamise ajal astusin ka Loomuse liikmeks. Väiksemamahuliselt olen tõlkinud mõned artiklid eesti või inglise keelde ning loonud retsepte. Kuna söögitegemisse suhtun kirega, siis positiivne tagasiside retseptidele on alati mind kõige rohkem rõõmustanud.

Loomuses vabatahtlikuna olen saanud juurde enesekindlust ning õppinud erinevaid aktivismi vorme. Olen ka veganluse ja loomatööstuse kohta palju juurde õppinud ning oskan teemadest rohkem rääkida. Minu elu on rikastunud uute inimeste, kogemuste ja teadmistega. Ma olen leidnud endas kire ja elu eesmärgi – aidata loomi. Minu jaoks on äärmiselt oluline vabatahtlikuna, et saan oma elu üle uhke olla, teades, et olen õigel pool ajalugu.

Väljaspool Loomust olen ma verivärske jurist. Vabal ajal meeldib mulle tegeleda loovate asjadega – luuletada, joonistada, kududa. Kodus elab mul ka kass Miisu, kelle peakest iga päev musitan. Teda vaadates ja nähes, kuidas tal on omad tunded ja hirmud, mõtted ja unistused, lemmiktegevused ja lemmikmänguasjad, mõistan, kui oluline on loomi austada inimestega võrdselt.

Minu soovitus ja soov inimestele on mitte peljata olla tüütu vegan. Ole uhke, kui keegi nimetab sind tüütuks veganiks. Ole kõige tüütum vegan, kes siin maailmas kunagi eksisteerinud on. Ole nii tüütu, et sul endal tuleb ka kopp ette. Nii me muudame maailma.

Kui soovid samuti panustada loomasõbralikku maailma loomisesse, siis täida uue vabatahtliku ankeet Loomuse kodulehel.

The post Sanne – veganaktivist, retseptivõlur ja muidu toredalt tüütu vegan first appeared on Taimsed valikud.

The post Sanne – veganaktivist, retseptivõlur ja muidu toredalt tüütu vegan appeared first on Taimsed valikud.

Kui taimsed piimad on sinu jaoks veel võõrad, siis oled täiesti õiges kohas – toome sinuni 10-päevase taimse piima väljakutse “Aeg muutuseks!”.

Liitu 10-päevase taimse piima väljakutsega!

Miks võtta vastu taimse piima väljakutse?

1. Lehmade heaolu. Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirohketes tingimustes. Piimalehmad veedavad suure osa oma elust tiinena. See saavutatakse läbi regulaarse sundseemendamise ning vasikad eemaldatakse emade juures koheselt pärast sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele ette nähtud emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi. Tänapäeva farmides on lehmad aretatud ka piimatootmist maksimeerima. Statistikaameti värske blogipostituse põhjal on Eestis piimatoodang lehma kohta (ehk lehma produktiivsus) 30 aastaga hüppeliselt kasvanud – 4000-lt kuni 9900 kilogrammini aastas. Eesti on lehmade produktiivsuse poolest Euroopas teisel kohal Taani järel.

2. Keskkond. Loomatööstus on keskkonnale väga kahjulik ning piimatoodete panus sellesse on tähelepanuväärne. Greenpeace’i raporti “Farming for Failure” andmetel toodab loomatööstus, sh piimatööstus, Euroopa Liidus rohkem süsihappegaasi kui kõik autod ja kaubikud kokku ning loomatööstuse kasvul Euroopa Liidus on olnud keskkonnale sama mõju kui 3 miljonit korda lennukiga ümber maakera lendamine. Lisaks võrreldes lehmapiimaga on taimsed alternatiivid oluliselt keskkonnasõbralikumad. Kui ühe liitri lehmapiima tootmiseks kulub keskmiselt 628 liitrit piima ja toodetakse 3,2 kg süsihappegaasi, siis näiteks kaerapiim ja sojapiima tootmiseks kulub vastavalt 48 ja 28 liitrit vett ning toodetakse vastavalt 0,9 ja 1,0 kg süsihappegaasi.

3. Tervis. Lehmapiima eesmärk on väike vasikas kiiresti suureks loomaks kasvatada, samamoodi nagu inimese rinnapiima eesmärk on beebi kasvatatada tugevaks inimeseks. Pärast emapiimast võõrutamist ei tooda inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti enam ise laktaasi, mis on piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks vajalik ensüüm. Seetõttu võibki piima tarbimine tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust. Laktoositalumatus on maailmas väga levinud: umbes 65% täisealistest inimestest on laktoositalumatud. Lisaks on väga levinud müüt, et piim teeb luud tugevaks, ent mitmed uuringud on tegelikult näidanud, et lehmapiima tarbimine hoopiski suurendab luumurdude tekkimise risk.

4. Põnevad maitsed. Taimsete piimade ja piimatoodete valik on suurem kui kunagi varem ning nende populaarsus on aina kasvamas. Smart Protein uuringu põhjal on Euroopa Liidus taimsete alternatiivide toidusektor viimase kahe aastaga kasvanud 49% ja kõige suurema tõusu on teinud just taimsed piimad. Eestis leiab poelettidelt nii laialt levinud soja- ja kaerapiima kui ka pisut erilisemaid taimseid piimasid, mis on näiteks valmistatud kinoast või metspähklist. Lisaks on müügil segujoogid ning maitsestatud taimsed piimad. Nii leiab iga huviline endale lemmiku!

Loe lähemalt ja võta väljakutse vastu Loomuse lehel.

The post Tähista koos meiega taimse piima päeva! first appeared on Taimsed valikud.

The post Tähista koos meiega taimse piima päeva! appeared first on Taimsed valikud.

19. märtsil tähistatakse mitmel pool maailmas linnulihapäeva (Poultry Day), ent loomade eestkoste organisatsiooni Loomus veganprogramm Taimsed Valikud kutsub täna hoopis mõtlema selliste toredate ja põnevate loomade peale nagu kanad.

Broilerid ehk lihaks kasvatavate kanade elu on üürike ja piinarikas – nende elu kestab enamasti vaid kaks kuud ja seegi on veetud karmides tingimustes. Näiteks broilereid on lubatud pidada ühel ruutmeetril ligikaudu 15, mõningates tingimustes isegi rohkem.

Peame täna meeles neid toredaid loomi, kes väärivad palju enamat, ja toome sinuni kanade kohta 10 põnevat fakti, mida sa teada võiksid:

1. Kanad põlvnevad džunglindudest ja dinosaurustest. Kodustatud kana (Gallus domesticus) arvatakse olevat puna-džunglikana ehk bankiva kana alamliik. Geneetilistes uuringutes on leitud, et hall džunglikana aitas kaasa kana arengule. Isegi üllatavam on see, et Tyrannosaurus rex’i jalaluu pehmest koest leitud konserveeritud valkude keemilise struktuuri võrdlus näitas evolutsioonilist seost Tyrannosaurus rex’i ja kodustatud kana vahel. See annab rohkem usku teooriale, et linnud arenesid välja dinosaurustest.

2. Kanad on empaatiavõimelised. Nagu teisedki loomariigi emad, kaitsevad kanad oma poegi väga. Bristoli ülikooli loomade heaolu ja käitumise uurimisrühmas tehtud uuringud on näidanud, et kodustatud kanad näitavad füsioloogilisi ja käitumuslikke reaktsioone, kui nende tibud on isegi kergelt ahastuses. Kui tibud puutusid katse ajal kokku õhupuhumisega, kasvas emakanade pulss ja nende silmade temperatuur langes. Samuti muutsid nad oma käitumist ja muutusid koheselt erksamaks, kui nende tibud häält tegid. Need reaktsioonid näitavad selgelt, et täiskasvanuid kanu mõjutab teiste emotsionaalne seisund ja nad saavad sellest aru.

3. Kanadel on oma keel. Kanad oskavad karjakaaslastega suhelda, kasutades mitmeid erinevaid häälitsusi, millel kõigil on erinev tähendus. Siiani on tuvastatud 30 erinevat häälitsust, ulatudes oma noorte kutsumisest, häirekõnede ja üksteise hoiatamiseni. Veelgi üllatavam on see, et kanapered hakkavad omavahel suhtlema juba enne tibude koorumist. Emakanad “räägivad” munadega, sageli teevad nad seda nurruva häälega. Koorumata tibud suhtlevad vastu, toksides munakoort.

4. Kanad näevad unenägusid. Nagu teistel lindudel ja imetajatel, on ka kanadel kiirete silmaliigutustega uni ehk REM-uni, mis tähistab teadaolevalt unenägude nägemist. Lindudel toimub REM-uni vaid paar sekundit korraga, samal ajal kui inimesed võivad selles faasis viibida kauem, alates minutist kuni tunnini. Kanadel on aga ka unefaas, mida inimestel pole. See on USWS-uni ehk ühe ajupoolkera aeglase laine uni. Selles faasis puhkab ainult pool ajust, samal ajal kui teine pool jääb ärkvele. Sellepärast võite näha kanu aeg-ajalt magamas nii, et üks silm on avatud ja üks silm kinni – see on evolutsiooniline kohanemine, mis võimaldab neil kiskjate suhtes tähelepanelik olla ka siis, kui nad magavad.

5. Kanadel on suurepärane lõhnataju. Kuigi spetsiifiliste lõhnade kohta pole tehtud palju uuringuid, on teadlased leidnud, et kanadele meeldib näiteks vanilje lõhn, geraniool suurendab tibude aktiivsust ning küüslaugu lõhn kanadele ei meeldi.

6. Kanad näevad rohkem värve kui inimesed. Kanade maailm pole sugugi mustvalge. Kui inimese võrkkest sisaldab koonusrakke, mis on tundlikud punase, sinise ja rohelise lainepikkuse suhtes, siis kanadel on lisaks koonusrakud, mis suudavad tuvastada violetseid, sealhulgas ultraviolettkiirguse, lainepikkusi!

7. Kanade nokad on äärmiselt tundlikud. Kana noka ots koosneb ülitundlike retseptorite klastritest, mis võimaldavad neil teha vahet erinevate tekstuuride ning ainete ja esemete vahel.

8. Kanad suudavad eristada enam kui 100 liigikaaslase nägu ja neil on karjas väljaarenenud hierarhia. Nii nagu inimesed, moodustavad ka kanad sotsiaalseid struktuure. Igale kanale on määratud oma roll alates karja kaitsmisest kuni söötmise eest vastutamiseni ning kõik kanad teavad oma rolli karjas. Kuigi meil võib olla raskusi sarnase suuruse ja värvusega lindude eristamisega, tunnevad kanad oma karjakaaslased hõlpsasti ära ja mäletavad nende kohta sotsiaalses hierarhias.

9. Kanad on lustlikud loomad. Kanadele meeldib mängida ja nad jooksevad, hüppavad ja päevitavad, kui neile selleks võimalus antakse. Kindlasti oled näinud vahvaid videoid, kus kanad puude peal hüppavad või põõsastelt marju nopivad.

10. Kanad on nutikamad kui väikelapsed. Kanad on demonstreerinud võimet mõista, et objekt või elusolend on endiselt olemas ka siis, kui see on tema silma alt väljas. See on midagi, mida väikelapsed aja jooksul arendavad. Lisaks näitasid juba viie nädala vanused tibud võimet eristada suuremat hulka esemeid ja kaaslasi.

Kanad on põnevad ja lõbusad loomad, kes väärivad austust ja elurõõmu. Parim viis, kuidas sina saad aidata kanu, on jätta nad oma toidulaualt ja valida selle asemel vegantoit. 

The post Kanad näevad und? 10 põnevad fakti kanadest first appeared on Taimsed valikud.

The post Kanad näevad und? 10 põnevad fakti kanadest appeared first on Taimsed valikud.