Enamik inimesi peab poe lähedust ja kaupade kättesaadavust elementaarseks. Paarisaja meetri raadiuses leidub ikka mõni suurem toidupood, kuhu jätsiisu rahuldamiseks kasvõi õhtul pidžaamapükstesse silgata saab. Kui kodus süüa pole, tõttab appi vana hea toidukuller või nurgatagune burksiputka. Enamasti on selline luksuslik eluviis võimalik vaid linnas elades. Sõltuvalt, kas elad linnas või mõnes väiksemas asulas, tuleb vastav elukorraldus luua.

Tahes-tahtmata on väiksemates poodides valik tagasihoidlikum, ent eluks vajaliku saab ju ikka kätte ja nälga ilmselt ei jää, kuid take-away ja õhtused kiired poetiirud on asukoha tõttu harvad. Mida aga teha, kui sinu toidulaualt ning muudest eluaspektidest on välja jäetud kõik loomne ning oled juhtumisi elama sattunud keset metsi-põlde, kus lähim ja ülimalt pisike kodupood võib jääda mitmekümnete kilomeetrite kaugusele, kus valikut napib, ning sinu teadmised omaenda kapsa- ja kartulipõllurajamisest on olematud ja tofut ka veel päris hästi ise teha ei oska? 

Elan ise alates eelmisest kevadest püsivalt maal. Varasemalt elasin aastaid linnas, külastasin vanemate maakodu korra nädalavahetustel. Kui oma veganteekonda 2016. aastal alustasin, siis võis mind reede õhtuti üsna tihti näha mõnes suuremas supermarketis, kus enne rongile minekut aplalt seljakotti eluks vajalikku sisse kühveldasin, et nädalavahetus üle elada. Kotti jõudsid taimne piim, tofu, kotletid, jogurtid, hummus, jäätis või koogike. Aeg-ajalt tuli isegi kikerherneid kaasa osta, sest klassikalisi kikerherneid (sool)vees siit kandist saada ei olnud. Kohe päris tõsiselt.

Tol ajal oli lähimas linnas, Tamsalus, täiesti olematu taimse toidu valik. Mäletan oma elevust, kui Grossi poe riiulitele oli ilmunud kaks pakki Alpro taimset piima ning isegi Magnumi jäätist võis leida, ent see oli ka kõik. Riburadapidi on valik küll kasvanud, kuid kui tekib vajadus millegi erilisema, nt kotlettide, tofu või jogurti järele, tuleb ikkagi sõita mitukümmend kilomeetrit eemale Rakverre.

Nüüd olen oma uue elupaiga pununud päris tühermaale, keset metsi ja põlde. Lähim kauplus on imepisike ja tagasihoidliku kaubavalikuga Coop, 13 km kaugusel. Veidi suurem Coop jääb 30 km kaugusele ning lähimad Rimi, Selver ja Coopi Maksimarket on 50 km kaugusel Rakveres. Bussid ei liigu praktiliselt üldse. Nii või teisiti on asustusest eemal elamine omamoodi nikerdamine ja tavapärasemast detailsem planeerimine vältimatu, ent veganina on see vähemalt alguses päris korralik väljakutse.

Minu esimesed kuud nägid välja sellised, et kui korra-kaks nädalas Rakverre sattusin, ostsin kokku kõike, mis ette juhtus: uued kotletid, piimad, jogurtid… varusin kaupa kokku nii, nagu oleks üleilmne näljahäda saabumas. Teadsin ju, et kodupoes pole saada isegi Tere kaerapiima, selle asemel on vaid pisike valik hirmkalleid Alpro piimasid. Varusin sügavkülma jäätist, sest lähemalt seda saada polnud. Rahakott kergenes üsna kiiresti, ent elurütmi paika loksumisel hakkasid selgeks saama ka nipid-trikid, kuidas piiratud oludes veganina veidi efektiivsemalt ja säästlikumalt hakkama saada.

1. Kõigepealt vaata oma kodused varud üle: mida on, mida mitte. Soovitan alustada kuivainetest. Veendu, et olemas oleksid erinevaid kuivained nagu pudruhelbed, tatar, riis ja makaronid. Lisaks soovitan osta või mõnest e-poest tellida kikerhernejahu: see on nii mõnelgi õhtul, kui poodi minna pole võimalik, mu tühja kõhu kikerherneomleti näol päästnud. Lisaks on see suurepärane abimees taimsete kotlettide valmistamisel. Veel üks tore nipp on varuda kappi seitanijahu, seda saab tellida nt Veggo e-poest. Seitanijahust saab kerge vaevaga valmistada tummiseid ja valgurohkeid seitanikotlette, pikkpoissi või muud, mis hästi kõhtu toidab ja mida saab ka suurema varuga ette valmis teha. Maitsepärmi armastajatel soovitan tellida Bon Soya kaudu kilose paki. 

2. Kuivainetega sarnaselt varusta oma sahver purkide ja konservidega: kikerherned, oad, purustatud tomat, ka paki- ja purgisupid, mõni kiirnuudlipakk. Lisaks hoia tagavaraks maapähklivõid, moosi, vahtrasiirupit jne. Minu lemmikhoidiste hulka kuuluvad ka praekapsad.

3. Kui märkad mõnes suuremas poes taimsete piimade soodushindu, siis soovitan neid hulgi kokku osta. Taimsed piimad säilivad suletud pakendis üsna kaua.

4. Varu omale mõistlikus koguses kartulit, porgandit, sibulat, küüslauku – aiasaaduseid, mis säilivad üsna kaua ja mida saab alati SOS-olukorras kasutada. Näiteks saab porganditest valmistada imemaitsvaid kotlette.

5. Kui Sul on suur sügavkülmik, siis varu kindlasti sügavkülmik täis külmutatud juurvilju, marju ning miks mitte ka taimseid pelmeene, kotlette ja šnitsleid. Kui valmistad suurema koguse toitu, nt kotlette, keeksi, kooki ja suppi, siis sobivad ka need imehästi külmutamiseks ja säilivad sügavkülmas ilusti kuukese.

6. Tee ringkäik oma kodupoes. Vaata, millest on puudus ja mida saad kergesti kätte. Selle alusel tead juba arvestada, mida järgmisel korral just siit osta saad, nt värsked puu-ja juurvilja, samamoodi ka leib-sai, pähklid, snäkid. Kui tunned, et mõnest kindlast tootest on puudu ja oleksid kindel ostja, on hea mõterääkida poe juhatajaga ja uurida võimalust uusi tooteid poodi tellida.

7. Kui tead, et peagi satud suuremasse poodi, siis säilita kaine mõistus. Päris kerge on elevusest hakata kokku ostma uusi vegantooteid, meeletutes kogustes kotlette, juustu, hummuseid. Kasuta vana head poenimekirja taktikat. Vaata kodus üle, mis varud täiendamist vajaks ja kas selles poes müüakse midagi, mida muidu ei saa, aga mida ikka vaja oleks ja söögivalmistamisel kasuks tuleks. Näiteks on Rimides päris tihti tofu soodushinnaga, neid on siis hea hulgi kokku osta. Kui avastad, et läksid ostlemisega ikkagi liiale, siis tuleb appi jälle sügavkülmik. Mis vähegi tundub hetkel liiast ja ära tarbida ei jõua, saad alati sügavkülmikusse pista.

8. Saa sõbraks e-poodidega. Võimalusel võta aega ning telli toidukaubad koju, kas mõnest suuremast supermarketist või e-poest, nt Veggost. Sul on üksjagu aega rahulikult kogu ostukorvi sisu läbi mõelda ja nii jäävad impulssostud enamasti ära.

9. Kuna väljas söömise võimalused ja söögi kaasaost on limiteeritud, ja ma ei mõtle siinkohal koroonast tingituna, vaid lihtsalt seetõttu, et selliseid kohti sinu vahetus läheduses EI OLE, siis saa oma köögiga sõbraks ning kui sa muidu suurem kokk olnud pole, siis võta aega ning õpi selgeks kõige lihtlabasemad toidud, nt pudrud, kastmed ja kotletitegu. Varu kappidesse või digitaalsesse raamaturiiulisse kokaraamatuid. 

10. Ma pole ise suurem asi nädalamenüüde koostaja, armastan spontaansust – miks muidu niivõrd eriskummalisse kohta kolisin – ent kindlasti on palju kergem ja kasulikum mitmeks päevaks söök ette teha ja oma nimekirja järgi toimetada. Seega soovitan ka seda nippi katsetada.

11. Viimase asjana soovitan lihtsalt võtta üks hetk, kus raskustest hoolimata on sinust nüüd saanud täieõiguslik maakas, kellel on päris oma kodu keset metsi ja põlde. Naudi, sest sellise hoopis teistmoodi luksusega on õnnistatud väheseid.

The post Kuidas nautida elu veganina maal? 11 nippi first appeared on Taimsed valikud.

The post Kuidas nautida elu veganina maal? 11 nippi appeared first on Taimsed valikud.

Kikerherned on saadaval nii kuivatatult kui ka konserveeritult. Kuivatatud kikerherneid tuleb kõigepealt 10–12 tundi leotada, siis läbi loputada ning seejärel 1,5–2 tundi keeta. Konserveeritud kikerherneid võib kohe tarvitada, ent ka need on soovituslik eelnevalt konservivedelikust ära loputada.

Koguste arvestamiseks on hea teada, et kõige tavalisemas 400-grammises kikerhernepurgis on 240 grammi kikerherneid ning ühe purgi kikerherneste asendamiseks arvesta umbes 120 grammi kuivatatud kikerhernestega. Kuna olenevalt tootjast võib erinevate kikerherneste kaal aga varieeruda, siis võid kuivatatud kikerherneid kindluse mõttes natuke rohkem võtta.

MTÜ Loomus toob Lihavaba Laupäeva raames lugejatele kaheksa põnevat ja lihtsat viisi peale hummuse ja falafelite, kuidas kasutada kikerherneid või kikerhernekonservi vedelikku ehk aquafabat.

1. Röstitud vürtsikad kikerherned. Kasutada võib nii konservkikerherneid kui ka kuivatatud kikerherneid. Sega kikerherned natukese oliiviõli ning maitseainetega. Viimastest võid kasutada näiteks Garam Masalat, jahvatatud vürtsköömneid, kurkumit, Cayenne’i pipart, paprikapulbrit või küüslaugusoola. Kuumuta ahi 200 kraadini, aseta kikerherned küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti 30-45 minutit aeg-ajalt segades. Röstitud kikerherned on väga heaks näksimiseks röstitud pähklite ja krõpsude asemel.
2. Vegan “tuunikala”salat. Selleks läheb vaja: 1 norileht; 400 g konservkikerherneid (loputatud ja nõrutatud); 2 spl tahiinit; 2 spl sidrunimahla; 0,5 tl soola. Haki norileht võimsa blenderi või noa abil. Purusta kikerherned kausis kahvliga. Lisa kikerhernestele ülejäänud koostisosad ja sega korralikult. Soovi korral võib seda teha ka köögikombainis, ent tuleb olla ettevaatlik, et koostisosi mitte üle töödelda. Salat püsib külmkapis suletud anumas ilusti 4-5 päeva.
3. Vegan munasalat. Vaja läheb: 400 g konservkikerherneid (loputatud ja nõrutatud); 2 spl veganmajoneesi, 1 tl majoneesi, 1⁄8 tl Kosher soola, musta pipart. Sega koostisosad kausis ja purusta pudrunuiaga enam-vähem ühtlaseks massiks, võib ka natuke kikerhernetükke sisse jätta. Püsib külmkapis suletud anumas kuni 5 päeva.
4. Veganmajonees. Vaja läheb: 60 ml aquafabat; 0,25 tl sinepit; 0,25 tl meresoola; 1,5 tl õunaäädikat; 1-3 tl pruuni riisi siirupit ja 180-240 ml päevalilleõli (võib proovida asendada ka mõne muu õliga või näiteks avokaadoga). Blenderda kõik koostisosad kokku ja pane mõneks tunniks külmkappi tahkenema. Mida rohkem õli paned, seda paksem ja kreemisem majonees tuleb. Säilib ilusti külmkapis kuni kaks nädalat.
5. Šokolaadi-kikerhernesnäkid. Vaja läheb kõigest üht purki kikerherneid ja 150 grammi šokolaadinööbikesi (kui kasutad tavalist šokolaadi, siis haki see ise väikesteks tükkideks). Kuumuta ahi 180 kraadini. Loputa ja nõruta kikerherned ning küpseta neid ahjus aeg- ajalt segades 50-60, kuni kikerherned on krõmpsuvad. Sega kuumad kikerherned šokolaadinööbikestega. Tõsta lusikaga parajad ampsud küpsetuspaberile jahtuma. Kui kikerherned said korralikult ahjus kuivatatud, siis püsivad snäkid kinnises anumas mitu nädalat.
6. Smuutikauss. Kikerhernestel on neutraalne mõnus maitse, mistõttu saab neid kasutada nii soolastes kui ka magusates roogades. Proovi neid näitaks smuutikausis – kasuta oma lemmikretsepti ja lisa ka peotäis keedetud kikerherneid. Kikerherned lisavad su smuutikausile kreemisust ja valku.
7. Kikerherne-maapähklivõijäätis. Vaja läheb: 1 purk kikerherneid; 5-6 medjooldatlit; 125 g maapähklivõid ja 375 ml taimset piima. Sega kõik koostisosad võimeka blendriga ühtlaseks siledaks massiks. Vala segu madalasse anumasse ning aseta sügavkülma külmuma. Külmumisaeg sõltub anuma suurusest. Serveeri näiteks kookoshelveste, šokolaadinööpide või karamellikastmega.
8. Kikerherne-maapähklivõismuuti. Vaja läheb: 240 ml taimset piima; 1 suur banaan (eelnevalt tükelda ja aseta sügavkülma); 164 g kikerherneid (loputatud ja leotatud); 1 spl maapähklivõid; 1 tl kaneeli; 1 tl linaseemneid ja 1 dattel. Blenderda kõik mõnusaks ühtlaseks smuutiks.

Kikerherned sobivad ideaalselt ka erinevatesse pajaroogadesse ja salatitesse. Soovime julget katsetamist ning hoia silma peal ka programmi “Taimsed valikud” ja MTÜ Loomus sotsiaalmeedia kontodel, kus jagame igal laupäeval mõnusaid veganretsepte, et tutvustada taimsete toitude põnevat maailma.

Anu Tensing, Taimsed valikud (MTÜ Loomus)

The post Lihavaba laupäev: Kaheksa põnevat ja lihtsat viisi, kuidas kasutada kikerherneid first appeared on Taimsed valikud.

The post Lihavaba laupäev: Kaheksa põnevat ja lihtsat viisi, kuidas kasutada kikerherneid appeared first on Taimsed valikud.

 1. Kikerhernejahu

Eks omlett on paljude jaoks tavapärane hommikusöök, ent mõnusat valgurohkem omletti saab teha ka täiesti munavabalt, nimelt kikerhernejaguga. Sega 3 kuhjaga spl kikerhernejahu ja 8 spl vett, lisa pipart ja soola vastavalt maitsele ning sega juurde ka sibulat, paprikat või muid köögivilju, mis tavapäraselt omleti sisse pannakse. Kui soovid kohevamat omletti, siis võib lisada ka natuke küpsetuspulbrit ja äädikat. Samamoodi võib asendada muna ka vormiroogades kikerhernejahust ja veest tehtud seguga. Kikerhernejahu saab nii ökopoodidest kui ka suurematest toidupoodidest. 

 2. Banaan

Muna võib kookidest või ka näiteks pannkoogitaignas asendada poole keskmise banaaniga. Banaan annab lisaks ka magusust ja mahlasust, ent kui soovid lisaks natuke kohevust, siis võib lisada taignale ka 1 tl küpsetuspulbrit ühe banaani kohta.

 3. Linaseemned ja chia seemned

Väga heaks sidujaks kookidesse muna asemel sobivad lina- ja chia seemned. Ühe muna asendamiseks sega 1 spl jahvatatud seemneid 3 spl veega ning lase seista mõned minutid, kuni segu muutub geeljaks. Sobib väga hästi tihedamatesse kookidesse ja küpsetistesse.

 4. Aquafaba ehk kikerhernevedelik

Aquafaba on kikerhernekonservis olev vedelik, mis esialgu võib tunduda kummaline asi, mis küpsetistesse panna, ent tegelikult asendab aquafaba muna väga hästi. Ideaalselt sobib see munavalge asendamiseks näiteks besees, 2 spl aquafabat asendab üht munavalget.

 5. Valge veini äädikas ja küpsetuspulber

Ühte muna saab küpsetistes kergesti asendada ka 1 spl äädika ja 1 tl küpsetuspulbriga. See lisab küpsetistesse ka mõnusat kohevust, mistõttu sobib ideaalselt kohevatesse kookidesse, muffinitesse ja pannkookidesse.

 6. Õunapüree

Küpsetistesse sobib sidujaks hästi ka õunapüree, asenda 1 muna umbes 60 ml püreega. Püree seob hästi, lisab küpsetisele mahlasust ja magusust, ent teeb taigna tihedamaks. Kui soovid rohkem kohevust, siis lisa ka küpsetuspulbrit. Õunapüree asemel võib proovida ka muidu puuviljapüreesid, näiteks ploomi oma.

7. Munaasendajad

Kui ise katsetada ei soovi, siis nii ökopoodidest kui ka suurematest söögipoodidest leiab juba kuivainete riiulist mitmesuguseid valmis munaasendajaid ( näiteks Orgran, Natura Egg Substitute, vEGGs).

Anu Tensing, Taimsed valikud (MTÜ Loomus)

The post Lihavaba laupäev: Kuidas ja millega asendada muna? first appeared on Taimsed valikud.

The post Lihavaba laupäev: Kuidas ja millega asendada muna? appeared first on Taimsed valikud.