Kuidas nautida elu veganina maal? 11 nippi

Kriste Lauk, MTÜ Loomus vabatahtlik (ilmus ka ajakirjas Vegan 2021. juunis)

Enamik inimesi peab poe lähedust ja kaupade kättesaadavust elementaarseks. Paarisaja meetri raadiuses leidub ikka mõni suurem toidupood, kuhu jätsiisu rahuldamiseks kasvõi õhtul pidžaamapükstesse silgata saab. Kui kodus süüa pole, tõttab appi vana hea toidukuller või nurgatagune burksiputka. Enamasti on selline luksuslik eluviis võimalik vaid linnas elades. Sõltuvalt, kas elad linnas või mõnes väiksemas asulas, tuleb vastav elukorraldus luua.

Tahes-tahtmata on väiksemates poodides valik tagasihoidlikum, ent eluks vajaliku saab ju ikka kätte ja nälga ilmselt ei jää, kuid take-away ja õhtused kiired poetiirud on asukoha tõttu harvad. Mida aga teha, kui sinu toidulaualt ning muudest eluaspektidest on välja jäetud kõik loomne ning oled juhtumisi elama sattunud keset metsi-põlde, kus lähim ja ülimalt pisike kodupood võib jääda mitmekümnete kilomeetrite kaugusele, kus valikut napib, ning sinu teadmised omaenda kapsa- ja kartulipõllurajamisest on olematud ja tofut ka veel päris hästi ise teha ei oska? 

Elan ise alates eelmisest kevadest püsivalt maal. Varasemalt elasin aastaid linnas, külastasin vanemate maakodu korra nädalavahetustel. Kui oma veganteekonda 2016. aastal alustasin, siis võis mind reede õhtuti üsna tihti näha mõnes suuremas supermarketis, kus enne rongile minekut aplalt seljakotti eluks vajalikku sisse kühveldasin, et nädalavahetus üle elada. Kotti jõudsid taimne piim, tofu, kotletid, jogurtid, hummus, jäätis või koogike. Aeg-ajalt tuli isegi kikerherneid kaasa osta, sest klassikalisi kikerherneid (sool)vees siit kandist saada ei olnud. Kohe päris tõsiselt.

Tol ajal oli lähimas linnas, Tamsalus, täiesti olematu taimse toidu valik. Mäletan oma elevust, kui Grossi poe riiulitele oli ilmunud kaks pakki Alpro taimset piima ning isegi Magnumi jäätist võis leida, ent see oli ka kõik. Riburadapidi on valik küll kasvanud, kuid kui tekib vajadus millegi erilisema, nt kotlettide, tofu või jogurti järele, tuleb ikkagi sõita mitukümmend kilomeetrit eemale Rakverre.

Nüüd olen oma uue elupaiga pununud päris tühermaale, keset metsi ja põlde. Lähim kauplus on imepisike ja tagasihoidliku kaubavalikuga Coop, 13 km kaugusel. Veidi suurem Coop jääb 30 km kaugusele ning lähimad Rimi, Selver ja Coopi Maksimarket on 50 km kaugusel Rakveres. Bussid ei liigu praktiliselt üldse. Nii või teisiti on asustusest eemal elamine omamoodi nikerdamine ja tavapärasemast detailsem planeerimine vältimatu, ent veganina on see vähemalt alguses päris korralik väljakutse.

Minu esimesed kuud nägid välja sellised, et kui korra-kaks nädalas Rakverre sattusin, ostsin kokku kõike, mis ette juhtus: uued kotletid, piimad, jogurtid… varusin kaupa kokku nii, nagu oleks üleilmne näljahäda saabumas. Teadsin ju, et kodupoes pole saada isegi Tere kaerapiima, selle asemel on vaid pisike valik hirmkalleid Alpro piimasid. Varusin sügavkülma jäätist, sest lähemalt seda saada polnud. Rahakott kergenes üsna kiiresti, ent elurütmi paika loksumisel hakkasid selgeks saama ka nipid-trikid, kuidas piiratud oludes veganina veidi efektiivsemalt ja säästlikumalt hakkama saada.

1. Kõigepealt vaata oma kodused varud üle: mida on, mida mitte. Soovitan alustada kuivainetest. Veendu, et olemas oleksid erinevaid kuivained nagu pudruhelbed, tatar, riis ja makaronid. Lisaks soovitan osta või mõnest e-poest tellida kikerhernejahu: see on nii mõnelgi õhtul, kui poodi minna pole võimalik, mu tühja kõhu kikerherneomleti näol päästnud. Lisaks on see suurepärane abimees taimsete kotlettide valmistamisel. Veel üks tore nipp on varuda kappi seitanijahu, seda saab tellida nt Veggo e-poest. Seitanijahust saab kerge vaevaga valmistada tummiseid ja valgurohkeid seitanikotlette, pikkpoissi või muud, mis hästi kõhtu toidab ja mida saab ka suurema varuga ette valmis teha. Maitsepärmi armastajatel soovitan tellida Bon Soya kaudu kilose paki. 

2. Kuivainetega sarnaselt varusta oma sahver purkide ja konservidega: kikerherned, oad, purustatud tomat, ka paki- ja purgisupid, mõni kiirnuudlipakk. Lisaks hoia tagavaraks maapähklivõid, moosi, vahtrasiirupit jne. Minu lemmikhoidiste hulka kuuluvad ka praekapsad.

3. Kui märkad mõnes suuremas poes taimsete piimade soodushindu, siis soovitan neid hulgi kokku osta. Taimsed piimad säilivad suletud pakendis üsna kaua.

4. Varu omale mõistlikus koguses kartulit, porgandit, sibulat, küüslauku – aiasaaduseid, mis säilivad üsna kaua ja mida saab alati SOS-olukorras kasutada. Näiteks saab porganditest valmistada imemaitsvaid kotlette.

5. Kui Sul on suur sügavkülmik, siis varu kindlasti sügavkülmik täis külmutatud juurvilju, marju ning miks mitte ka taimseid pelmeene, kotlette ja šnitsleid. Kui valmistad suurema koguse toitu, nt kotlette, keeksi, kooki ja suppi, siis sobivad ka need imehästi külmutamiseks ja säilivad sügavkülmas ilusti kuukese.

6. Tee ringkäik oma kodupoes. Vaata, millest on puudus ja mida saad kergesti kätte. Selle alusel tead juba arvestada, mida järgmisel korral just siit osta saad, nt värsked puu-ja juurvilja, samamoodi ka leib-sai, pähklid, snäkid. Kui tunned, et mõnest kindlast tootest on puudu ja oleksid kindel ostja, on hea mõterääkida poe juhatajaga ja uurida võimalust uusi tooteid poodi tellida.

7. Kui tead, et peagi satud suuremasse poodi, siis säilita kaine mõistus. Päris kerge on elevusest hakata kokku ostma uusi vegantooteid, meeletutes kogustes kotlette, juustu, hummuseid. Kasuta vana head poenimekirja taktikat. Vaata kodus üle, mis varud täiendamist vajaks ja kas selles poes müüakse midagi, mida muidu ei saa, aga mida ikka vaja oleks ja söögivalmistamisel kasuks tuleks. Näiteks on Rimides päris tihti tofu soodushinnaga, neid on siis hea hulgi kokku osta. Kui avastad, et läksid ostlemisega ikkagi liiale, siis tuleb appi jälle sügavkülmik. Mis vähegi tundub hetkel liiast ja ära tarbida ei jõua, saad alati sügavkülmikusse pista.

8. Saa sõbraks e-poodidega. Võimalusel võta aega ning telli toidukaubad koju, kas mõnest suuremast supermarketist või e-poest, nt Veggost. Sul on üksjagu aega rahulikult kogu ostukorvi sisu läbi mõelda ja nii jäävad impulssostud enamasti ära.

9. Kuna väljas söömise võimalused ja söögi kaasaost on limiteeritud, ja ma ei mõtle siinkohal koroonast tingituna, vaid lihtsalt seetõttu, et selliseid kohti sinu vahetus läheduses EI OLE, siis saa oma köögiga sõbraks ning kui sa muidu suurem kokk olnud pole, siis võta aega ning õpi selgeks kõige lihtlabasemad toidud, nt pudrud, kastmed ja kotletitegu. Varu kappidesse või digitaalsesse raamaturiiulisse kokaraamatuid. 

10. Ma pole ise suurem asi nädalamenüüde koostaja, armastan spontaansust – miks muidu niivõrd eriskummalisse kohta kolisin – ent kindlasti on palju kergem ja kasulikum mitmeks päevaks söök ette teha ja oma nimekirja järgi toimetada. Seega soovitan ka seda nippi katsetada.

11. Viimase asjana soovitan lihtsalt võtta üks hetk, kus raskustest hoolimata on sinust nüüd saanud täieõiguslik maakas, kellel on päris oma kodu keset metsi ja põlde. Naudi, sest sellise hoopis teistmoodi luksusega on õnnistatud väheseid.