Anu Tensing ja Karin Tensing (ajakiri Vegan #38)

Soovitame külastada:

Lukiškėsi vangla tegutses kinnipidamisasutusena veel aastani 2019. Nüüd tegutsevad seal muusikud, kunstnikud, kohvikud ning korraldatakse erinevaid kultuuriüritusi. Samuti saab külastada giidi juhatusel endisi vangikonge ning kuulda põnevaid lugusid vangide elust. Muuhulgas mainis meie giid, et vangidel oli võimalik soovi korral saada ka vegantoitu.

Užupisi rajoon on põnev kunstnike, intellektuaalide ja ettevõtjate piirkond, mille elanikud kuulutasid 1. aprillil 1997 sarkastiliselt välja oma iseseisvuse. Selle piirkonna elanikud leiavad, et igal inimesel peaks olema õigus olla õnnelik, eksida, olla ainumas, laiselda, armastada ja palju muud. Lisaks on koeral olla õigus olla koer ning kassil ei ole kohustust oma peremeest armastada, kuid ta peab teda raskel hetkel aitama.

Gediminase mäelt avaneb imeline vaade tervele Vilniusele. Legend räägib, et suurvürst Gediminas nägi mäetipul ilmutust Raudhundist, mida ta pidas ettekuulutuseks suurest linnast, mis kunagi selles paigas seisab. Mäele ehitas ta 14. sajandil oma lossi.

Energia- ja tehnoloogiamuuseum, kus leiavad põnevat uudistamist ja katsetamist nii füüsikahuvilised kui ka füüsikakauged inimesed. Näiteks saab seal visualiseerida summa ruudu valemit, proovile panna oma prügisorteerimise alased teadmised ning proovida kätt tuumajaama operaatorina.

Aga mida kaks veganit kindlasti uues linnas teevad? Proovivad muidugi kõikvõimalikke veganmaitseid! Siin on meie kogemused ja muljed Vilniuse vegantoidumaastikult:

Päev 1. Me jõudsime Vilniuse kesklinna parajalt vara hommikul, mistõttu ükski vegansõbralikest kohtadest, mis me välja olime otsinud, polnud veel avatud. Niisiis võtsime eesmärgiks natuke sihitult ringi jalutada. Meie üllatuseks pakkus Vilnius meile ohtralt Caffeine’i kohvikuid. Hiljem uurisime välja, et neid peaks Vilniuses olema ligikaudu 30. Võrdluseks: Tallinnas on neid üheksa ja Tartus kolm. Caffeine’i muffinivalikust leidsime banaani-matchamuffini (3,00 eur), mida kaunistas kutsuvalt ka veganmärgistus ning mida me Eestis müügil veel näinud ei olnud. See oli üks mahlane ja mitte liialt magus amps, mis sobis tühja kõhuga kui päike kevadega. Kohvijoogid näisid olevat samad, mis Tallinnas.

Vilniuses on paar täisvegan söögikohta, aga päris mitu vegetaarset ehk lihavaba söögikohta, kust leiab ka laia valiku vegantoite. Üheks selliseks on The Urban Garden, kus võtsime nõuks päeva esimese lõuna süüa. Restorani visioon on inspireerida inimesi avastama, et lihavaba toit võib olla ka maitsev ja mitmekesine. Menüüst võis avastada valiku salateid, värskeid smuutisid ja tervislikke magustoite. Lõunapakkumisteks päevasupp (3,00 eur), päevapraad (9,00 eur), päevasupp koos võileivaga (7,00 eur). Meie jäime paraku natuke hiljaks ja lõunatoidud olid juba kokku pakitud. Valisime siis peamenüüst veganburrito (12,50 eur), traditsioonilise Buddha kausi (10,00 eur) ja kõrvale majalimonaadi (2,50 eur). Mõlemad road olid väga maitsvad, limonaad särtsakas ning tujutõstev.

Õhtusöögi ajaks olime välja valinud ühe veganrestorani, mida kas enam ei eksisteerinud või olid nad end väga osavalt kuhugi ära peitnud. Õnneks oli nende väidetava peidukoha läheduses üks lihavaba restoran AgniFood, mis juttude järgi nii india- kui ka euroopapärane olla. Ja tõepoolest, pakkumiste seas leidus igat sorti põnevaid toite ning valituks osutusid seekord tofuga hummuse kauss (9,90 eur) ja “fish” & chips (12,00 eur) ehk veganversioon Inglismaal tuntud kalast ja kartulitest. Just sellest sai meie toidukogemuste tipphetk, nii mõnusalt krõbe ning mitte liiga “kalane”. AgniFoodi tegi eriliseks ka selle mõnusalt hämar ja kodune miljöö, kaminas põles tuli ning kõikidel külalistel paluti välisjalanõud sisenedes riiulisse jätta.

Hilisõhtul tegime ka kiire tiiru IKI iseteeninduspoodi, mis olevat piirkonnas esimene selletaoline. Kuidas pood täpselt teadis, mida me korvi pistsime, jäi meile arusaamatuks. Kuidagi jõudsid kõik tooteid tšekile ilma igasuguse piiksutamiseta. Sealt haarasime hommikusöögiks mõned veganjogurtid ja kiirnuudlid, milliseid leidub ka Eesti poodides.

Päev 2. Kui kõik õhtul ostetu ilusti kõhtu sai mahutatud, seadsime sammud kaltsukatuurile. Olime eelnevalt kuulnud, et Vilniuses olla eelarmastatud kaupadega head lood. Me ei pidanud pettuma ning leidsime endalegi üht-teist. Aga see selleks, pidime rääkima toidust.

Kõht šoppamisest tühi, otsisime lõpuks üles esimese täisvegan söögikoha – Vieta. Sellise nime all tegutseb Vilniuse vanim lihavaba restoran, mis muuseas pakub alates 2022. aastast vaid täistaimset toitu. Vietas on olemas ka à la carte menüü, kuid eelkõige on nad armastatud just oma lõunapakkumiste pärast. Ingliskeelset menüüd neil ei ole, mistõttu luges rõõmsameelne kohvikupidaja lõunapakkumised meile ette. Kui võtta päevasupp ning lisaks üks suurematest roogadest, siis pidi välja käima vaid 9,00 eurot. Seega valisime lisaks suppidele köögiviljakarri riisiga ja tofust tehtud munapudru köögiviljadega. Kõhud said korralikult täis, aga kuna ees seisis veel suuremat sorti muuseumituur, siis kulus see kindlasti marjaks ära. Õhtuseks nosimiseks palusime kaasa pakkida ka mõned letil pakutavatest maiustustest (1,50 eur/tk).

Muuseumiringil sattusime ka kaubanduskeskuse CUP vahetusse lähedusse ning hüppasime huvi pärast ka sealt läbi. Piilusime, mida pakuvad sealsed söögikohad, kahjuks veganitele mitte just palju. See-eest leidsime Leedu maiustuste poe Ruta. Veganmärgistusi poes ei olnud, ent agar ja sõbralik klienditeenindaja otsis kõik veganvalikud meile välja, sealhulgas erinevad tumedad šokolaadid, kaerapiimaga šokolaadid ja šokolaadis tikrimarjad – valikut oli tegelikult palju. Krahmasime sealt kaasa ilmselt rohkem kui tervislik oleks.

Kui kell oli juba nii kaugel, et muuseumid ridamisi kinni pandi, seadsime sammud õhtusöögi suunas. Juhuslikult jäi meile teepeale üks kohvik Holy Donut ketist, mida me nagunii külastada olime tahtnud. Tegime siis otsuse süüa magustoit enne õhtusööki. Nagu nimigi viitab, on nende valikus taevalised sõõrikud. Veganvalikuid oli neli, mille seast valisime välja kaks: tumeda šokolaadi (4,30 eur) ning vaarika-jõhvika (3,40 eur). Need sisse mugitud, otsustasime teised kaks – šokolaadi-pistaatsia (4,30 eur) ja kaneeli (3,40 eur) – hommikusöögiks kaasa osta. Soolaseid täidetud sõõrikuid, puder, Buddha kauss, supp ja kohvijoogid jäävad meid ootama järgmise korrani.

Õhtusöögikohaks valisime RoseHip Vegan Bistro, kus pakutakse ainult vegantoitu, kuid mis võib olla uute avastuste ja kogemuste paigaks ka neile, kes igapäevaselt vegantoitu ei söö. Bistroo uksel tervitas meid sõnum “The future is vegan” ehk “Tulevik on vegan”. See tegi südame soojaks. Menüü oli pikk ja kirju, ent meie valisime tofuburgeri karamelliseeritud sibulaga (9,90 eur) ja tempeh’ võileiva (8,50 eur). Kaasa võtsime ka kaks croissanti, suuresti seetõttu, et need maksid vaid 1,70 eur/tk.

Päev 3. Oma viimast päeva alustasime muidugi eilsete sõõrikute ja croissantidega. Igati hea algus päevale, ei saa üldse kurta. Meil polnud otseselt plaanis väljas hommikust süüa, kuid üsna kogemata jäi meil hommikuse jalutuskäigu ajal silma pisike kohvik nimega Meta, mille aknalt võis välja lugeda “veganvalikud”. Ilmselgelt hüppasime sisse ning seal tervitas meid nii rõõmsa olekuga vanem meesterahvas, et me ei saanud sealt lahkuda päris tühjade kätega. Võtsime siis ühe väikese pina colada smuuti (6,00 eur), mis peale hommikusi saiakesi tundus justkui pai kõhule. Lisaks olid valikus ka erinevad kohvijoogid ja väikesed koogikesed.

Lõunasöögi jaoks sättisime sammud sellisesse kohta nagu Sweet Love Caffe, mis nägi välja täpselt nii magus ja armas nagu nimi juba ütleb. Tegemist on kindlasti roosa värvi fännide lemmikkohaga. Kuigi menüüst ei leia grammigi liha, päris vegan kõik siiski ei ole. Samas olid enamus valikutest saadaval ka veganversioonis. Ja ka siit leidsime juba tuttavaks saanud lõunapakkumise – supp ja praad kokku vaid 10,80 eur. Selle valisimegi. Meile serveeriti köögiviljapüreesupp ja falafelid kinoaga ning taaskord ei õnnestunud meil pettuda. Lisaks tellisime krõbedad kananagitsalaadsed ampsud bbq-kastmega (6,00 eur) ning rüüpeks kastanihõnguline latte (4,50 eur).

Oma reisi lõpus jõudsime ringiga tagasi Caffeine’i, et sealtki ühed kohvijoogid võtta. Tüütasime vaest klienditeenindajat päris mitu minutit oma küsimustega, kuni lõpuks küsisime, mida ta soovitaks kahele veganile. Ta pakkus, et võib teha meile veganversioonid Banana dramast ja sarapuupähkli macchiatost (mõlemad 5,00 eur). Olime nõus, tänasime ja jäime igati rahule.

Kaks kohta, kuhu oleksime tahtnud jõuda, jäid seekord siiski külastamata: Beigelistai, kus pakutakse erinevaid täidetud sõõrikuid, ning Alkani, kus kuuldavasti elavad linna parimad falafelid.

The post Mida Vilniusel on veganitele pakkuda? first appeared on Taimsed valikud.

The post Mida Vilniusel on veganitele pakkuda? appeared first on Taimsed valikud.

1. Plastik versus Tetra Pak. Plastpudeleid saab paremini taaskasutada kui keerulisema struktuuriga tetrapakke, mida sageli ei sorteerita ja töödeldakse valesti. Seega, kuigi plastikpakend on keskkonnale problemaatiline, on see üldiselt paremini taaskasutatav ja selles müüdud kaerapiim tekitab oluliselt vähem keskkonnakahju kui lehmapiim tetrapakis.

2. Süsinikujalajälje võrdlus. Kuigi plastpudelitel on suurem mõju kui näiteks klaaspudelitel, on nende süsinikujalajälg endiselt väiksem lehmapiima tootmisest.

3. Jätkusuutlikumad alternatiivid. Kuigi plast on probleem, on alternatiivide, näiteks klaaspudelite kasutamine raskendatud, kuna paljudes riikides puudub tagatisrahasüsteem, mis muudaks nende laialdase taaskasutamise lihtsamaks ja odavamaks.

Kaerapiima joomine, isegi plastpudelist, on oluliselt keskkonnasõbralikum kui traditsioonilise piima tarbimine. Taimsete toodete valimine aitab vähendada süsinikujalajälge ja toetada jätkusuutlikumat tulevikku.

Allikas: Plant Based News

Tõlkis: Maaja Mäll

The post Kas plastpudelis kaerapiim on jätkusuutlik? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas plastpudelis kaerapiim on jätkusuutlik? appeared first on Taimsed valikud.

EGD põhimeetmed, sealhulgas metsa uuendamine ja mahepõllumajanduse laiendamine, on mõeldud bioloogilise mitmekesisuse ja süsiniku eemaldamise edendamiseks. Samas need algatused vähendavad aga ka maa kättesaadavust toidu tootmiseks ELis. Kuna toidunõudlus püsib muutumatuna, nihkub tootmine tõenäoliselt teistesse piirkondadesse, mis toob kaasa metsade raadamise ja heitkoguste suurenemise ELi-välistes riikides.

Uuringus prognoositakse, et nõudlus põllumajandusmaa järele väljaspool EL-i võib kasvada 23,9 miljoni hektari võrra, mille tagajärjeks on täiendavad 758,9 megatonni CO2-ekvivalendi heitkogused. See maakasutuse muutus aitaks kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, hinnanguliselt väheneks keskmine liikide arvukus 3,86 miljoni võrra.

Uuring viitab sellele, et taimse toitumise kasutuselevõtt võib vähendada ülemaailmset maakasutuse survet, mis toob kaasa heitkoguste olulise vähenemise ja aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust.

Loe lähemalt: https://vegconomist.com/sustainability-environment/eu-green-deal-could-backfire-globally-without-shift-plant-based-diets-warns-new-research/

The post Värske uuring: Ilma üleminekuta taimepõhisele toidusüsteemile võib Euroopa Liidu roheline kokkulepe mõjuda globaalselt hoopis laastavalt first appeared on Taimsed valikud.

The post Värske uuring: Ilma üleminekuta taimepõhisele toidusüsteemile võib Euroopa Liidu roheline kokkulepe mõjuda globaalselt hoopis laastavalt appeared first on Taimsed valikud.

Loomuse särk: Veronika (telefoninumbri viimased kohad: …748)

Deary: Kaisa-Helery (telefoninumbri viimased kohad: …880)

Veronikaga võtame ise ühendust ja Kaisa-Helery andmed edastame Dearyle!

Aga tahad teada, kuida viktoriin läks? 

Viktoriinis osales 158 inimest, keskmine punktide arv oli 5,75/10. St viktoriin oli parajalt keeruline, et pea kõik said midagi uut teada!

Õiged vastused on siin: 

1. Millal ja kus loodi esimene sojapiima tehas? 1910 Pariisis

2. Millal mainiti teadaolevalt esmakordselt kirjalikult mandlipiima? 8. sajandil

3. Mille heaks allikaks on rikastatud taimne piim? kõige eelneva

4. Kas taimne piim on laktoosivaba? Jah

5. Kust on pärit tofu, millest tehakse mitmeid taimseid piimatoodete alternatiive? Hiinast

6. Mis on firma Nordic Milk taimsete piimatoodete brändi nimi? Deary

7. Mida saab teha sojast? kõike eelnevat ja palju muudki

8. Mis aastast tähistatakse ülemaailmselt taimse piima päeva? 2017

9. Mitu korda rohkem kulub vett lehmapiima tootmiseks võrreldes sojapiima tootmisega? 22,6 korda

10. Kui palju oli Statistikaameti andmetele Eestis piimalehmi 2023. aastal? 84 377

Kuidas õiged vastused jagunesid, vaata pildigaleriist!

The post Taimse piima päeva viktoriini kokkuvõte first appeared on Taimsed valikud.

The post Taimse piima päeva viktoriini kokkuvõte appeared first on Taimsed valikud.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus veganprogramm Taimsed Valikud kutsub taimse piima päeva puhul osa võtma viktoriinist, mis annab uusi teadmisi taimsest piimast ja piimatööstusest. Lisaks on kõigil viktoriinist osavõtjatel võimalus võita auhindu: kingipakk kaerast tehtud piimatoodete alternatiivide tootjalt Deary või Loomuse orgaanilisest puuvillast loomasõbraliku sõnumiga T-särk. Viktoriinis saab osaleda kuni ülemaailmse taimse piima päeva ehk 22. augusti õhtuni.

“Taimsed piimad on paljudele meist juba tuttavad, näiteks kaerapiima eelistavad kohvi peal ka inimesed, kes igapäevaselt täistaimselt ei toitu,” kommenteeris Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing. “Samas ei räägita piisavalt sellest, mis on piimatööstuse taga ning mis on piimatootmise tagajärg. Nendele küsimustele annab vastused ülemaailmse taimse piima päeva viktoriin.”

Taimsete piimade eelistamiseks on mitmeid häid põhjuseid: selle tegemiseks ei pea kannatama ükski loom, see on keskkonnasõbralikum kui loomsed valikud ning see on ohutu ja tervislik valik kõigile, kel on laktoositalumatus või piimaallergia.

The post Taimsed Valikud kutsub ülemaailmse taimse piima päeva puhul tegema muutust! first appeared on Taimsed valikud.

The post Taimsed Valikud kutsub ülemaailmse taimse piima päeva puhul tegema muutust! appeared first on Taimsed valikud.

“Üha rohkem räägitakse liha ja muu loomse toidu mõjust nii keskkonnale kui ka tervisele. Võtame seda kuulda ka jaanidel, mil on traditsiooniks üleüldse liiga palju tarbida,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja programmi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Kutsume jaanidel võtma lihtsalt ja suhtuma hoolivalt ja kutsume kõiki pühi tähistama ja suveperioodi alustama loomasõbralikult ning taimselt.”

Taimse šašlõki tegemine ei ole sugugi keeruline. Selleks saab kasutada näiteks sojatükke ja ükskõik millist taimset marinaadi. Ent kui ise ei jõua või soovi teha, siis taimset šašlõkki müüvad ka suuremad poed ja mitmed vegankohvikud, näiteks Kringel, Vegan Restoran V ja Nurk. Lisaks saab šašlõki asemel hoopiski grillida köögivilju nagu baklažaan, suvikõrvits, paprika või seened.

Vahemere inspiratsiooniga koorene šašlõkk

Koostisosad

8 kuivatatud sojakotletti + nende keetmiseks vett
400 g maitsestamata sojajogurtit
5 küüslauguküünt
1 sibul (rõngasteks viilutatud)
2 spl sojakastet
2 spl sidrunimahla
1 spl suitsupaprikat
1 spl kaneeli
1 tl Cayenne’i pipart
1,5 tl soola
1 spl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl musta pipart
pisut riivitud muskaatpähklit
peotäis hakitud peterselli

Valmistamine

1. Valmista ette sojakotletid. Lase vesi potis keema, lisa kotletid ja keeda 10 min. Nõruta kotletid ja pigista neist võimalikult palju vett välja.

2. Marinaadi tegemiseks sega anumas, kus plaanid kotlette marineerida, kokku kõik ülejäänud koostisosad. Lisa keedetud sojakotletid ning lase üle öö marineerida.

3. Marineeritud šašlõkki valmista nii nagu enim meeldib: grilli grilli peal või prae pannil.

Retsept ilmus ka ajakirja Vegan suvenumbris, kust leiab veel 20+ suvist veganretsepti
Retsepti autor: Sanne Org
Pilti autor: Helen Nurmsoo
Kogus: 3 – 4 inimesele

Lihtne kapsasalat ehk coleslaw

Vana hea kapsasalat ei vea kunagi alt. Kuigi enamik inimesi on vähemalt korra elus seda maitsnud, tasub ka valmistamine ära proovida, sest selle salati tegemine pole mitte ainult lihtne, vaid ka soodne. Mõnus krõmpsuv salat sobib hästi šašlõki kõrvale, aga ka burgeri vahele!

300 g värsket kapsast
1-2 keskmist porgandit
200 g vegan majoneesi
2 tl Dijoni sinepit
1 tl sidrunimahla
Soola ja pipart maitse järgi

Haki kapsas peeneteks ribadeks. Riivi või viiluta porgand tikkudeks. Sega köögiviljad majoneesi, sinepi ning sidrunimahlaga. Maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral lisa juurde purustatud küüslauku või peterselli.

Retsept ja pilt: Lene Otenurm

Grillsalat granaatõunaga

Granaatõunaseemned on suurepärane koostisosa, mida salatile lisada. Magusalt hapud ja mahlakad väikesed seemned, mis hamba all lõhkevad kui granaat, on tõeline värskuse pomm, mis sobib hästi klassikalise tomati-kurgi-sibula komboga.

250 g kirsstomateid
0,5 pikka kurki
1 suur punane sibul
0,5 granaatõuna
50 g salatisegu
2 spl palsamiäädikat
Soola ja pipart maitse järgi

Haki sibul peeneteks viiludeks, sega äädikaga ja aseta kõrvale. Lõika tomatid pooleks ja viiluta kurk. Puhasta granaatõun. Lisa seemned kaussi koos tomati, kurgi ja salatiga. Sega juurde sibul koos äädikaga ning maitsesta soola ja pipraga.

Retsept ja pilt: Lene Otenurm

The post RETSEPTID | Jaanid ei pea olema lihapühad! first appeared on Taimsed valikud.

The post RETSEPTID | Jaanid ei pea olema lihapühad! appeared first on Taimsed valikud.

Liha tarbimise vähendamise mõju planeedile

Ühe aasta jooksul toodab (röhitsedes) üks lehm atmosfääri umbes 100 kg metaani. Mäletsejaliste seedesüsteemis tekkiv kasvuhoonegaas on atmosfääri soojendamisel 28 korda tugevam kui süsinikdioksiid. ÜRO andmetel on loomakasvatus seotud 14,5 protsendi ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkogustega. See pole ainult metaan, vaid ka süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid.

Loomade kasvatamine toiduks on ka peamine metsade hävimise põhjus – viimase kuue aasta jooksul on Amazonases langetatud üle 800 miljoni puu, et teha ruumi veisekasvatusele. Ja see on ka veereostuse, õhusaaste ja ookeanide surnud tsoonide peamine põhjustaja. 2017. aastal ühes aruandes toodu välja, et toksiinid, mis voolavad vette suurtest lihavabrikutest, on seotud Mehhiko lahe halvima surnud tsooni tekitamisega.

Lihatarbimise vähendamine võib seda mõju oluliselt muuta. Näiteks 2022. aastal näitas üks uuring, et viiendiku maailma veiselihavalkude asendamine seentest tehtud lihaalternatiividega võib vähendada metsade hävimist 2050. aastaks poole võrra. Teises 2022. aastal Saksamaal Bonni ülikoolis läbi viidud uuringus märgiti, et planeedi ellujäämiseks peavad rikkad riigid vähendama oma lihatarbimist vähemalt 75 protsenti.

Suurema mõju nimel: hakka veganiks

Kasvav hulk uuringuid viitab sellele, et täielikult veganiks muutumine on parim toitumisvalik, mida inimene saab planeedi jaoks teha.

2018. aastal jõuti Oxfordi ülikoolis läbi viidud kõige põhjalikumas toidutootmise analüüsis järeldusele, et vegantoitumine on parim viis, kuidas inimene saab oma mõju planeedile vähendada. Loomsete saaduste tarbimise vältimine toob keskkonnale palju paremat kasu kui säästva liha ja piimatoodete ostmine.

2023. aasta kevadel avaldati ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health uurimused, mis ütlesid, et vegantoitumine on keskkonnale isegi kasulikum kui Vahemere dieet, mis oma rõhuasetusega taimsele toidule ning väikestele liha- ja piimatoodetele ja on seotud fleksitaarse toitumisstiiliga. Fleksitaarlased söövad valdavalt taimset päritolu, kuid tarbivad aeg-ajalt loomseid saadusi.

Veelgi kaugemale jõudmiseks vähendage toidujäätmeid ja ostke võimalusel kohalikku toitu

Planeedisõbralik toitumine ei seisne ainult selles, mida sa sööd, vaid ka sellest, kuidas toit toodetakse, hangitakse ja pakendatakse.

Alati ei ole võimalik osta värskeid kohalikke puu- ja köögivilju, kuid kui saad, aitab see veelgi vähendada sinu mõju planeedile, eriti kui ostad seda, mis on hooajaline. St toit on pidanud läbima palju väiksema vahemaa, vähendades transpordiga seotud heitkoguseid ning toodangu säilitamiseks ja jahutamiseks vajalikku energiahulka.

Samuti on oluline pöörata tähelepanu meie toodetud toidujäätmete kogusele. Our World In Data andmetel põhjustavad toidujäätmed kuus protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. On olemas ka väga lihtsaid viise, kuidas vähendada äravisatava toidu kogust, nt osta ainult, mida vajad.

Allikas ja viited: VegNews: Is Reducing Meat Enough What Else To Do

The post Kas liha tarbimise vähendamisest piisab? Mida pead sa veel tegema, et oma toitumine planeedisõbralikuks muuta? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas liha tarbimise vähendamisest piisab? Mida pead sa veel tegema, et oma toitumine planeedisõbralikuks muuta? appeared first on Taimsed valikud.

Selleks on Loomus loonud kaks üritust, esiteks veebipõhine üritus “Lihajätted ja taimevõtted”, mille alt leiab retsepte, huvitavat lugemist ja ka suure pühadeloosi. Loosikingid on välja pannud Friendly Viking’s Eesti, GKR Brands (TrueGum), Rohebox, Vöner, Kringel, Loomus, Eesti Vegan Selts, Ajakiri Vegan, Janiš Laende, Veganmess, Ruoho, Nogel, Fermency ja Nordtempeh ning loosi läheb üle 30 kingi! 

Teiseks kutsume kõiki loomasõpru munavabade munadepühade veganbrunchile 31. märtsil Tallinnas kohvikus Nihe kl 10-15. Erimenüüst leiab pühadelemmikud veganvõtmes ning brunchi külalisi ootab ka mõnus kevadine miljöö ja imetabane jazzlaulja Marii! Üritus sobib ka lastega peredele.

“Eks enamus meist on lapsepõlves mune värvinud ja ehk pashatki nautinud. Ent miks mitte astuda seekord kevadistele ilmadele vastu veelgi lahkema südamemega ja hoolivusest kõikide elusolendite vastu tähistada pühi täiesti taimselt,” küsis Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing.

The post Loomus kutsub kevadpühi tähistama loomasõbralikult first appeared on Taimsed valikud.

The post Loomus kutsub kevadpühi tähistama loomasõbralikult appeared first on Taimsed valikud.

Tom Lim oli 20 aastat kanakasvatusega tegelenud, kui tööandja tema lepingu ette teatamata lõpetas, jättes ta võlgadesse ja teadmatusse, kuhu pöörduda. “Mu süda vajus saapasäärde,” ütles ta. “Ma ei teadnud, kuidas teenida raha, et oma laenud tagasi maksta.”

Lim sündis Kambodža maapiirkonnas, kus tema vanemad harisid vesipühvlitega riisipõldu, pidasid väikestviisi kanu ja kasvatasid oma kodu ümbruses köögivilju. Selline eluviis sütitas temas armastuse talupidamise vastu, kuid täiskasvanuna leidis ta end tegemas midagi hoopis teistsugust – kasvatamas Põhja-Carolinas 540 000 kana aastas Pilgrim’s Pride’ile, ühele USA suurimatest lihatootjatest, kes tarnib kana Walmartile, Costcole ja KFC-le.

Mida kauem ta tööstuslikus kanakasvatuses töötas, seda enam sai Lim aru, et see kahjustab keskkonda ja paljud töötajad jäävad [kanalas] hingamise tõttu haigeks, rääkis ta, viidates sellele, kuidas tööstuslikult kasvatatud kanade väljaheidetes leiduv ammoniaak nii ökosüsteeme kui inimtervist kahjustab.

Kuid ta ei tundnud, et tal oleks muid võimalusi. Iga hooaeg näis nõudvat uut pangalaenu, et maksta uuenduste eest, mida Pilgrim’s Pride nõudis, kuid mille eest maksta ei aidanud. “Nad ütlesid meile, et kui me ei suuda oodatud uuendusi teha, kaotame lepingu,” ütles Lim. Tulemuseks oli pidev võlatsükkel, mis pani ettevõttest lahkumise võimatuna tunduma.

Selline kitsikus on USA talunike seas üha tavalisem. Umbes veerand kõigist põllumajandusettevõtetest on võlgades ja suurettevõtted ostavad üha enam pereettevõtteid üles. Alles jäänud väikeettevõtetest paljud on sellised nagu Limi oma, mis võtavad tellimusi rahvusvahelistelt põllumajandusettevõtetelt, mis sageli seavad kasumlikkuse kasvatajate ja loomade tervisest ja heaolust ning tootmiseks vajaliku vee ja maa seisundist ettepoole.

Lim on üks paljudest tootjatest, kes loobuvad tööstuslikust loomakasvatusest köögiviljade ja seente kasvatamise kasuks.

Kuigi Limi lepingu lõppemine sundis teda muud tööd otsima, avas see talle uusi võimalusi oma maa kasutamiseks. Lim ja tema abikaasa Sokchea ehitavad parasjagu oma endisi kanalaid ümber kasvuhooneteks, kus nad saavad köögivilju kasvatada. Ühe vana veoauto külmkasti on nad juba spetsiaalseks seenekasvatusruumiks muutnud.

“Omaenda maal köögiviljade kasvatamisega elatist teenida on minu unistus,” ütles Lim. “See on eluterve viis toidu tegemiseks. Kanalas tuleb kannatada ammoniaaki, lõhnu, putukaid ja kõike muud sellist. Erinevalt kasvuhoonest – kui sinna lähed, on tunne lihtsalt värske ja tervislik.”

Nii järsk üleminek ei ole lihtne, kuid Limid said abi organisatsioonilt nimega Transfarmation, mis pakub talunikele tehnilist tuge ja väikeseid 10 000‒20 000 dollari suuruseid toetusi tööstuslikust tootmisest väljumiseks.

Transfarmation on loomade õiguste eest seisva ühingu Mercy for Animals projekt, mis sai alguse selle president Leah Garcesi suhtest põllumees Craig Wattsiga, kes pärast 20 aastat Perdue’ heaks kanakasvatajana töötamist vilepuhujana üleriigilistesse uudistesse sattus. Wattsi oli hakanud häirima lahknevus Perdue’ reklaamides maalitud pildi ja kanade tegelike elutingimuste vahel. “Põllumehena tundsin, et [tarbijad] peavad teadma, mis tegelikult toimub,” ütles ta.

Transfarmationi direktori Tyler Whitley sõnul mõistsid ühingu juhid, et kui nad tahavad aidata tööstuslikku loomakasvatust lõpetada, peavad nad looma ressursse, et aidata loomakasvatajatel teistsugune tegevus leida.

“Loomakasvatajad, kellega töötame, on meile öelnud, et suurimaks takistuseks on teadmiste vähesus. Kanu ja värskeid puu- ja köögivilju kasvatada on väga erinev, Tysonile töötamine on väga erinev ise klientide leidmisest,” ütles Whitley.

Transfarmation teeb loomafarmide üleviimiseks koostööd ettevõtjatega nagu Lim ja Watts ning maksab neile väikest toetust oma ülemineku kohta andmete kogumiseks, mis tehakse internetis vabalt kättesaadavaks teistele, kes soovivad samasugust pööret ette võtta. Materjalide hulgas leidub aruandeid, YouTube’i veebiseminare iga USA osariigi programmiga tutvumiseks, näidisplaane veokonteinerite muutmiseks seenekasvatuskambriks, erinevate põllukultuuride majandusanalüüsi ning juhiseid, kuidas müüa restoranidele, jaemüüjatele ja taluturgudel.

Tanner Faaborg kasvas üles ühes Iowa maapiirkonna talus, kus tema vanemad sõlmisid lepingu kaubandusliku seakasvatusettevõttega. Sigadega täideti kaks lauta, kummassegi 1100 siga.

Kuid sarnaselt Limidele leidsid Faaborgid end peagi olukorras, mida Tanner kirjeldas kui rahalist jooksuratast: töö jätkamine nõudis pidevaid investeeringuid millegi uuendamiseks või parandamiseks, mis aga kunagi piisavalt suurt tulu ei toonud.

“Sellist tüüpi töö tegemine sellistes tingimustes kurnab keha. See on väga raske töö, millega kaasneb palju vigastusi ja õhu kvaliteet ei ole kõige parem,” ütles Faaborg, kirjeldades tööülesandeid, mis algasid igal hommikul 113-kilose öösel surnud sea laudast välja vedamisega.

Kolledžisse minnes ja jätkusuutlikkuse vastu huvi tundma hakates leidis Faaborg, et ta ei suuda end farmis töötamas ette kujutada, kui just midagi ei muutu.

“Ma lihtsalt ei saanud kõrvale vaadata keskkonnamõjudest, mida need kaks CAFOt [intensiivse loomakasvatuse üksust], katmata virtsamahuti ja kõik sellega kaasnev põhjustas,” ütles ta. Uuringud on näidanud, et tööstuslike seafarmide läheduses elamine võib läbi õhu- ja veesaaste lühendada mitte ainult töötajate, vaid ka naabrite eluiga.

“Ma ei usu, et see on juhus, et Iowas on vähi levimus üks riigi kõrgemaid ning meie kaevud on pidevalt saastunud,” ütles ta.

“Nii et hakkasin oma vanematega sellest rääkima,” ütles ta, veendes nad esmalt oma maale päikesepaneelid paigaldama ja siis seakasvatusest üldse loobuma ja seeni kasvatama hakkama. Hiljuti hakkas farm müüma värskeid sordiseeni ja seenetooteid nagu tinktuurid ning seenesoolad.

Esmapilgul võivad endised loomakasvatajad, kellest paljud ei ole liha söömise vastu, ja veganlust propageeriv loomade õiguste eest seisev mittetulundusühing tunduda kummalise kooslusena. Kuid sõltumata sellest, kas asjaosalisi ajendas mure loomade, maa või inimeste ekspluateerimise pärast, on neil lõppeks piisavalt ühist, et jõud ühendada. “Me leiame, et mida rohkem rääkida loomakasvatajaga sellest, miks ta tegevust lõpetada tahab ja mis talle selles süsteemis ei meeldi, oleme 90% asjadest ühel meelel,” ütles Whitley.

Veel on vara kuulutada mõnda neist farmide üleminekutest edulooks ja ainult aeg näitab, kas Faaborgid, Watts ja Limid suudavad leida turu, mis nende uued ettevõtmised ka rahaliselt tasuvaks muudavad. Kuid nad kõik tunduvad ammutavat julgust sellest, mis tundub võimalikuna, ja hindavad solidaarsust, mis tuleb teadmisest, et nad ei ole üksi.

Faaborg meenutab tunnet, mis teda valdas, kui tema vanemate talule päikesepaneelid paigaldatud said. Nende naabrid olid umbusklikud ja mõned tegid jaburana tunduva mõtte üle isegi nalja. Kuid aja jooksul tasusid päikesepaneelid end ära ja Faaborg märkas, et mõned neist samadest kahtlejatest hakkasid omaenda maale päikeseseadmeid paigaldama. Ta loodab, et tema perekond saab taaskord mõjutada väikest nurgakest põllumajandusmaailmast, sulgedes oma CAFOsid ja asendades need millegagi, mis nende endi ja nende maa suhtes leebem on.

“Lootus on võtta see väljakutse vastu, saavutada edu ja näidata, et muutused on võimalikud,” ütles ta.

Allikas: The Guardian “Out with the animal cruelty. In with … mushrooms? These farmers are leaving factory farming behind”
Tõlkis: Kadri Arumäe, Loomuse vabatahtlik

The post Lõppegu julmus loomade vastu. Alaku… seenekasvatus? first appeared on Taimsed valikud.

The post Lõppegu julmus loomade vastu. Alaku… seenekasvatus? appeared first on Taimsed valikud.

1. Taimne toitumine aitab kaasa keskkonnaalasele õiglusele

Need, kes on sotsiaalselt, majanduslikult, poliitiliselt või muul viisil marginaliseeritud, kannatavad ebaproportsionaalselt kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõttu, mida loomakasvatus süvendab. Näiteks asuvad haavatavad kogukonnad sageli kõige lähemal suurtele saasteallikatele, nagu näiteks tootmisfarmid. Kuulus näide on USA Põhja-Carolina osariik, mis on tuntud oma suure seafarmide arvu poolest. Alates 1990ndatest aastatest on uuringud näidanud, et need suuremahulised söötmistoimingud on palju rohkem koondunud piirkondadesse, kus elab palju mustanahalisi, põlisrahvaid ja muu kui valge nahavärviga inimesi. Seafarmid toodavad tohutu hulga jäätmeid, saastavad oluliselt ümbritsevat õhku, vett ja pinnast ning seavad sageli ohtu vähemuste kogukondade tervise.

Üleminekuga taimsemale toitumisele ja taimsematele toidusüsteemidele saame neid kohutavaid tagajärgi leevendada. Loomsed toiduained põhjustavad umbes 20% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest, samas kui loomakasvatus on vastutav umbes 32% eest ülemaailmsest inimtekkelisest metaaniheitest, mis on palju tugevam gaas kui CO2. Taimsed toiduained seevastu mõjutavad keskkonda palju vähem. Hinnanguliselt võiks taimsemale toitumisele üleminek 61% võrra vähendada põllumajanduslikke heitkoguseid suure sissetulekuga riikides. Taimsele toitumisele üleminek ei aita seega mitte ainult planeeti, vaid ka neid, kes selle hävitamise all kannatavad.

2. Taimne toitumine vähendab metsade hävitamist

Loomakasvatus mitte ainult ei aita oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside heitele, vaid on ka peamine metsade hävitamise põhjus, mis sageli mõjutab negatiivselt kohalikke kogukondi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel põhjustas põllumaa laienemine peaaegu 90% ülemaailmsest metsade hävitamisest aastatel 2000–2018. Suur osa sellest on tingitud loomakasvatusest, mis kasutab umbes 83% maailma põllumajandusmaast, mis on sama suur kui Põhja- ja Lõuna-Ameerika pindala kokku. Nimelt kasutatakse peaaegu 70% Amazonase, maailma suurima allesjäänud troopilise vihmametsa raiutud maast karjakasvatuseks.

Lisaks tohutule kahjule, mida metsade hävitamine elurikkusele põhjustab, on sellel ka kohutavad tagajärjed kohalikele, sageli põlisrahvaste kogukondadele, kelle elatusallikaks on metsad. Nende inimeste jaoks ei võta metsade hävitamine ja sellele järgnev sunniviisiline ümberasustamine neilt mitte ainult elutähtsa toidu ja materjalid, vaid ka nende maa, kultuuripärandi ja traditsioonid. Näiteks Gran Chaco metsas, mis on Lõuna-Ameerika suuruselt teine mets, elab umbes 35 põlisrahva kogukonda, millest paljud järgivad endiselt oma traditsioonilist küttide-korilaste eluviisi. Metsade hävitamise tõttu põllumaa laiendamiseks on paljud neist kaotanud oma kodud ja see on suurendanud nende haavatavust.

3. Taimne toitumine minimeerib zoonoose ja antibiootikumiresistentsust

Metsade hävitamine on ka üks peamisi rahvatervise ohte, mis on seotud tööstusliku loomakasvatusega: zoonootilised haigused. Zoonoos on nakkushaigus, mis on edasi kandunud loomadelt inimestele. Tuntud näited sellistest haigustest on HIV ja seagripp ning üha rohkem tõendeid viitavad sellele, et ka COVID-19 viirus pärineb loomadelt. Hinnanguliselt on umbes 75% uutest nakkushaigustest ja 60% inimeste nakkushaigustest zoonoosid, mis põhjustavad igal aastal umbes 2,5 miljardit haigusjuhtumit ja 2,7 miljonit surmajuhtumit.

Selliste haiguspuhangute laastavate tagajärgede all kannavad sageli ebaproportsionaalselt suurel määral tõrjutud kogukonnad. 2020. aasta uuring näitas, et Ühendkuningriigis oli peaaegu kõikidel etnilistel vähemustel suurem risk surra COVID-19 tõttu kui valgetel brittidel. Üks selle põhjuseid on see, et vähemusgrupid töötasid palju sagedamini tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris ning neil oli juba niigi suurem negatiivsete tervislike seisundite esinemissagedus. Sarnastest tulemustest on teatatud ka teiste riikide, näiteks USA kohta.

Intensiivne loomakasvatus on zoonoosiriski peamine põhjustaja. Esiteks, nagu eespool mainitud, on loomakasvatus üks peamisi ülemaailmse metsade hävitamise põhjuseid. See vähendab oluliselt metsloomade looduslikku elupaika, ajades neid linnapiirkondadesse, kus tihe kontakt inimestega suurendab liikidevaheliste haiguste leviku ohtu. Teiseks on intensiivne loomakasvatus loomulik kasvulava nakkushaiguste tekkeks: loomkoormus on sageli suur, loomakasvatustingimused ebahügieenilised ning loomade immuunsüsteem stressi ja vigastuste tõttu tugevalt nõrgenenud. Lisaks raskendab seda olukorda kasvav antimikroobikumiresistentsus, mille üks peamisi tegureid on loomakasvatus. Üle 70% maailma antibiootikumidest kasutatakse loomade jaoks intensiivses põllumajanduses. Tarbides loomseid tooteid, harjub meie keha nende ravimitega ja riskime, et muutume immuunseks nende kaitsva toime suhtes, kui me neid tegelikult vajame.

4. Taimse toitumisega välditakse kahjulikke tapamaja töötingimusi

Lõpetuseks välditakse taimse toitumisega ka lihapakkimise tööstuse kahjulikke kõrvalmõjusid. Loomade tapmine ja töötlemine on lihatoodete tarbimise vältimatu tagajärg. Lisaks loomadele põhjustatavatele kannatustele on see väga tööstuslik protsess ka tapamaja töötajatele endile väga koormav.

Liha töötlemine ei hõlma mitte ainult rasket, korduvat füüsilist tööd, mis võib põhjustada tõsiseid vigastusi, vaid ka tõsiseid psühholoogilisi pingeid. Kuigi lihapakkimise mõju tervisele on endiselt vähe uuritud, on üha rohkem tõendeid selle kohta, et tapamaja töötajate seas esineb rohkem vaimse tervise probleeme. 2021. aasta kirjandusallikate süstemaatilises läbivaatuses leiti märkimisväärseid tõendeid depressiooni, ärevuse ja psühhoosi kõrgemate määrade kohta, kusjuures töötajad teatasid suurest stressist ja trauma sümptomitest.

Lisaks kuuluvad paljudes riikides tapamaja töötajad suurema tõenäosusega sotsiaalmajanduslikesse ja rassilistesse vähemusrühmadesse, mis muudab nad veelgi haavatavamaks eespool kirjeldatud zoonootiliste haiguste ohtude suhtes. Tõepoolest, kogu maailmas muutusid tapamajad, mis jätkasid COVID-19 pandeemia ajal tööd, sageli nakkuse ohukohtadeks, seades töötajad ja kogukonnad ohtu.

Tõlkis: Siiri Sünd
Allikas: ProVeg: Four reasons why going plant-based promotes social justice (20.02.2023)

The post Neli põhjust, miks taimne toitumine edendab sotsiaalset õiglust first appeared on Taimsed valikud.

The post Neli põhjust, miks taimne toitumine edendab sotsiaalset õiglust appeared first on Taimsed valikud.