Liha tarbimise vähendamise mõju planeedile

Ühe aasta jooksul toodab (röhitsedes) üks lehm atmosfääri umbes 100 kg metaani. Mäletsejaliste seedesüsteemis tekkiv kasvuhoonegaas on atmosfääri soojendamisel 28 korda tugevam kui süsinikdioksiid. ÜRO andmetel on loomakasvatus seotud 14,5 protsendi ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkogustega. See pole ainult metaan, vaid ka süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid.

Loomade kasvatamine toiduks on ka peamine metsade hävimise põhjus – viimase kuue aasta jooksul on Amazonases langetatud üle 800 miljoni puu, et teha ruumi veisekasvatusele. Ja see on ka veereostuse, õhusaaste ja ookeanide surnud tsoonide peamine põhjustaja. 2017. aastal ühes aruandes toodu välja, et toksiinid, mis voolavad vette suurtest lihavabrikutest, on seotud Mehhiko lahe halvima surnud tsooni tekitamisega.

Lihatarbimise vähendamine võib seda mõju oluliselt muuta. Näiteks 2022. aastal näitas üks uuring, et viiendiku maailma veiselihavalkude asendamine seentest tehtud lihaalternatiividega võib vähendada metsade hävimist 2050. aastaks poole võrra. Teises 2022. aastal Saksamaal Bonni ülikoolis läbi viidud uuringus märgiti, et planeedi ellujäämiseks peavad rikkad riigid vähendama oma lihatarbimist vähemalt 75 protsenti.

Suurema mõju nimel: hakka veganiks

Kasvav hulk uuringuid viitab sellele, et täielikult veganiks muutumine on parim toitumisvalik, mida inimene saab planeedi jaoks teha.

2018. aastal jõuti Oxfordi ülikoolis läbi viidud kõige põhjalikumas toidutootmise analüüsis järeldusele, et vegantoitumine on parim viis, kuidas inimene saab oma mõju planeedile vähendada. Loomsete saaduste tarbimise vältimine toob keskkonnale palju paremat kasu kui säästva liha ja piimatoodete ostmine.

2023. aasta kevadel avaldati ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health uurimused, mis ütlesid, et vegantoitumine on keskkonnale isegi kasulikum kui Vahemere dieet, mis oma rõhuasetusega taimsele toidule ning väikestele liha- ja piimatoodetele ja on seotud fleksitaarse toitumisstiiliga. Fleksitaarlased söövad valdavalt taimset päritolu, kuid tarbivad aeg-ajalt loomseid saadusi.

Veelgi kaugemale jõudmiseks vähendage toidujäätmeid ja ostke võimalusel kohalikku toitu

Planeedisõbralik toitumine ei seisne ainult selles, mida sa sööd, vaid ka sellest, kuidas toit toodetakse, hangitakse ja pakendatakse.

Alati ei ole võimalik osta värskeid kohalikke puu- ja köögivilju, kuid kui saad, aitab see veelgi vähendada sinu mõju planeedile, eriti kui ostad seda, mis on hooajaline. St toit on pidanud läbima palju väiksema vahemaa, vähendades transpordiga seotud heitkoguseid ning toodangu säilitamiseks ja jahutamiseks vajalikku energiahulka.

Samuti on oluline pöörata tähelepanu meie toodetud toidujäätmete kogusele. Our World In Data andmetel põhjustavad toidujäätmed kuus protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. On olemas ka väga lihtsaid viise, kuidas vähendada äravisatava toidu kogust, nt osta ainult, mida vajad.

Allikas ja viited: VegNews: Is Reducing Meat Enough What Else To Do

The post Kas liha tarbimise vähendamisest piisab? Mida pead sa veel tegema, et oma toitumine planeedisõbralikuks muuta? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas liha tarbimise vähendamisest piisab? Mida pead sa veel tegema, et oma toitumine planeedisõbralikuks muuta? appeared first on Taimsed valikud.

Kuidas su annetus aitab?

Taimsed Valikud on loomade eestkoste organisatsiooni Loomus veganprogramm, mille eesmärk on suurendada vegantoidu kättesaadavust Eesti.

Vegantoidu valimiseks on mitmeid häid põhjuseid, millest esimene on loomad. On tõestatud, et täistaimne toit on tervislik igas vanuseastmes, ja tänapäeval on meil nii palju võimalusi teha loomasõbralikumad valikud ehk loomsed toidud oma menüüst välja jätta. Lisaks on loomatööstusel ka tohutu mõju keskkonnale ning vegantoitumine on kõige efektiivsem viis, kuidas üksikisik saab iseenda keskkonna jalajälge vähendada.

Meie jaoks on oluline, et vegantoit oleks kättesaadav igalpool, sh väljas süües. Seetõttu suhtleme igapäevaselt söögikohtadega üle Eesti. Meie üheks eesmärgiks on see, et vegantoit oleks söögikohtade menüüdes igas Eesti nurgas. Praegu pakub igapäevaselt vegantoitu üle 80 söögikoha, millest enamus on Tallinnas, ent selliseid söögikohti leiab ka nt Tartust, Pärnust, Rakverest ja Kuressaares.

Lisaks korraldame ka erinevaid veganlust edendavaid kampaaniaid nagu taimse piima väljakutse, lihavabad jaanid ja munavabad munadepühad, jagame veganretsepte ning huvitavat ja kasulikku infot veganmaailmast.

Kui toetad Taimseid Valikuid, siis aitad meil:

• aktiivselt suhelda söögikohtade ja koostööpartneritega üle Eesti
• koostada veganluse ja taimse toiduga seotud teabematerjali ja retseptikogumeid,
• läbi viia kampaaniaid ja väljakutseid nagu taimse piima väljakutse, lihavabad jaanid, loomasõbralikud jõulud,
• levitada loomasõbralikku sõnumit

ja palju muud.

Kuidas Sinu annetusi kasutatakse?

• 10 € aitab meil levitada vegansõnumit sotsiaalmeedias, st kutsuda inimesi üles eelistama taimseid valikuid
• 25 € aitab meil printida uue komplekti vegansõnumiga kleebised või flaiereid ja korraldada üritusi vabatahtlikele
• 75 € aitab meil printida uue komplekti vegansõnumiga voldikud, korraldada avalikku üritust vegantoodete tutvustamiseks või vegansõnumi levitamiseks või suhelda aktiivselt söögikohtadega

Annetusalgatust saab toetada SIIN.

The post Taimsete Valikute annetusalgatus on kogunud juba üle 1000 euro first appeared on Taimsed valikud.

The post Taimsete Valikute annetusalgatus on kogunud juba üle 1000 euro appeared first on Taimsed valikud.

Kasvuhoonegaasid

Sidumata kasvuhoonegaasid on väga kahjulikud nii meie kui planeedi tervisele, sest hoiavad atmosfääris kinni soojust, mille tõttu planeedi temperatuur tõuseb. Samuti põhjustavad needd hingamisteedehaigusi ja isegi surma.

Veekulu

Suure veekuluga toit süvendab planeedi puhta vee kriisi, vähendades puhta joogivee hulka ka looduses elavatel loomadel.

Maakasutus

Liigne ja intensiivne maakasutus on üheks eluslooduse mitmekesisuse suuremaks tapjaks. Põllumajandusmaa loomiseks raada-takse metsi ja kuivendatakse maid, mis on koduks paljudele looma- ja taimeliikidele.

Kuidas tekitab toit kasvuhoonegaase?

Toidu tootmisel eraldub kasvuhoonegaase kõigis etappides: maakasutus, loomasööt, toidu töötlemine, transport ja pakendamine.

Põllumajandus

Loomakasvatus tekitab kasvuhoonegaase, kuna loomad ise eritavad metaani oma seedetegevuse tulemusena. Sead ja linnud ei ole mäletsejad ja seetõttu eritavad nad vähem kasvuhoonegaase kui näiteks veised. Loomade sõnnik on samuti kasvuhoone-gaaside ja reostuse allikas. Farmides kasu-tatavad masinad panustavad samuti kasvuhoonegaaside tekitamisse.

Maakasutus

Maa muutmine kasutuskõlblikuks toidu tootmiseks eeldab selle ökosüsteemi muutmist.Enamasti tähendab see metsade raadamist. Puud seovad endasse ja mulda süsinikku ning nende maha võtmisel vabaneb see süsinik atmosfääri ja mulla süsinikusisaldus muutub. Eestis on suur probleem ka kuivendamine.

Loomasööt

Loomade elutegevuseks kulub umbes 90% kogu energiast, mida nad söövad ja ainult 10% jõuab inimeste lauale. 62% teraviljast, mida Euroopas kasvatatakse, läheb loomade söödaks, vaid 26% otse meie toiduks. Samas 77% kasvatatud sojast läheb loomade söödaks, vaid 7% söövad inimesed. Loomakasvatus pole seetõttu ressursisäästlik, vaid kliimavaenulik toidutootmine.

Muu

Kuigi töötlemine, transport, edasimüük ja pa-kendamine tunduvad väga nähtavad probleemid, sest neid mainitakse tihedamini, on neil tegelikult marginaal-sem panus. Kohalikul veiselihal on mitu korda suurem kasvuhoonegaaside jalajälg kui teiselt poolt maad toodud toful või pähklitel.

Vee kasutus toidukasvatuses

Enamik toidu veejalajäljest tekib taimekasvatusest, suuresti irrigatsiooni tõttu, aga ka veereostuse pärast. Loomadele, keda kasvatatakse toiduks, tuleb kasvatada suurtes kogustes sööta, milleks kulub palju vett ja sööda töötlemiseks kulub omakorda vett. Lisaks tarbivad loomad palju vett joogiks ning nende eluasemeid on vaja ka pesta. Inimesele kasvatatud taimseks toiduks kulub palju vähem vett, sest sellel toidul on väiksem ahel põllult toidulauale.

Kuidas kasutab toit nii palju maad?

Pool kasutuskõlblikust maismaast on põllumajandusmaa. Põllumajandus-maid on kahte sorti: põllumaad taimekasvatuseks (sh loomadele toiduks) ja karjamaad loomade karjatamiseks. Kahjuks on kalas-tamise mõjud maakasutusele veel tugevalt alahinnatud.

77% põllumajandusmaast kasuta-takse loomse toidu kasvatamiseks. Vaatamata suurele maakasutusele tagab loomne toit vaid 18% inimeste poolt tarbitavatest kaloritest ning 37% tarbitavatest valkudest.

Inimkonna toitmiseks taimse toiduga vajame vaid 25% hetkel kasutusel olevast põllumajandusmaast, üle-jäänud maa võiks jääda metsikule loodusele, et vähendada kahju, mida inimene maale teinud on.

Loomakasvatus tekitab 81–86 % kogu Euroopa põllumajanduse kasvuhoonegaasidest

Samuti reostab loomakasvatus tohutult Läänemerd, mille tõttu on seal juba mitu surnud tsooni. Hetkel on loomatööstuse poolt kasutuses olev maa-ala suuruselt võrreldav Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandritega kokku. Kui kõik inimesed sööksid taimselt, vabaneks Põhja- Ameerika ja Brasiilia suurune maa-ala.

The post Meie toidu mõju planeedile first appeared on Taimsed valikud.

The post Meie toidu mõju planeedile appeared first on Taimsed valikud.

Veganlus tähendab palju rohkemat kui ainult toit: see mõjutab ka valikud riietuses, kodukeemias, kosmeetikas jne. Ent toitumine on tavaliselt kõige suurem muudatus veganiks hakates, mistõttu keskendubki värske teejuht just toitumisele.

Tervislik toitumine on väga individuaalne ja sõltub paljudest asjaoludest, mistõttu ei leia teejuhist konkreetseid numbreid või eesmärke, vaid pigem ülevaate, mõtteainet, nippe, soovitusi ja retsepte. Kui soovid või vajad täpsemat nõu toitumise osas, siis soovitame pöörduda toitumisspetsialisti poole. Professionaalset vegansõbralikku toitumisnõustamist pakub näiteks Eesti Vegan Selts.

Vegantoidu teejuhi väljaandmist toetas VegFund.

The post Vegantoidu teejuht first appeared on Taimsed valikud.

The post Vegantoidu teejuht appeared first on Taimsed valikud.