Meie toidu mõju planeedile

Mis teeb toidu keskkonnakahjulikuks?

Kasvuhoonegaasid

Sidumata kasvuhoonegaasid on väga kahjulikud nii meie kui planeedi tervisele, sest hoiavad atmosfääris kinni soojust, mille tõttu planeedi temperatuur tõuseb. Samuti põhjustavad needd hingamisteedehaigusi ja isegi surma.

Veekulu

Suure veekuluga toit süvendab planeedi puhta vee kriisi, vähendades puhta joogivee hulka ka looduses elavatel loomadel.

Maakasutus

Liigne ja intensiivne maakasutus on üheks eluslooduse mitmekesisuse suuremaks tapjaks. Põllumajandusmaa loomiseks raada-takse metsi ja kuivendatakse maid, mis on koduks paljudele looma- ja taimeliikidele.

Kuidas tekitab toit kasvuhoonegaase?

Toidu tootmisel eraldub kasvuhoonegaase kõigis etappides: maakasutus, loomasööt, toidu töötlemine, transport ja pakendamine.

Põllumajandus

Loomakasvatus tekitab kasvuhoonegaase, kuna loomad ise eritavad metaani oma seedetegevuse tulemusena. Sead ja linnud ei ole mäletsejad ja seetõttu eritavad nad vähem kasvuhoonegaase kui näiteks veised. Loomade sõnnik on samuti kasvuhoone-gaaside ja reostuse allikas. Farmides kasu-tatavad masinad panustavad samuti kasvuhoonegaaside tekitamisse.

Maakasutus

Maa muutmine kasutuskõlblikuks toidu tootmiseks eeldab selle ökosüsteemi muutmist.Enamasti tähendab see metsade raadamist. Puud seovad endasse ja mulda süsinikku ning nende maha võtmisel vabaneb see süsinik atmosfääri ja mulla süsinikusisaldus muutub. Eestis on suur probleem ka kuivendamine.

Loomasööt

Loomade elutegevuseks kulub umbes 90% kogu energiast, mida nad söövad ja ainult 10% jõuab inimeste lauale. 62% teraviljast, mida Euroopas kasvatatakse, läheb loomade söödaks, vaid 26% otse meie toiduks. Samas 77% kasvatatud sojast läheb loomade söödaks, vaid 7% söövad inimesed. Loomakasvatus pole seetõttu ressursisäästlik, vaid kliimavaenulik toidutootmine.

Muu

Kuigi töötlemine, transport, edasimüük ja pa-kendamine tunduvad väga nähtavad probleemid, sest neid mainitakse tihedamini, on neil tegelikult marginaal-sem panus. Kohalikul veiselihal on mitu korda suurem kasvuhoonegaaside jalajälg kui teiselt poolt maad toodud toful või pähklitel.

Vee kasutus toidukasvatuses

Enamik toidu veejalajäljest tekib taimekasvatusest, suuresti irrigatsiooni tõttu, aga ka veereostuse pärast. Loomadele, keda kasvatatakse toiduks, tuleb kasvatada suurtes kogustes sööta, milleks kulub palju vett ja sööda töötlemiseks kulub omakorda vett. Lisaks tarbivad loomad palju vett joogiks ning nende eluasemeid on vaja ka pesta. Inimesele kasvatatud taimseks toiduks kulub palju vähem vett, sest sellel toidul on väiksem ahel põllult toidulauale.

Kuidas kasutab toit nii palju maad?

Pool kasutuskõlblikust maismaast on põllumajandusmaa. Põllumajandus-maid on kahte sorti: põllumaad taimekasvatuseks (sh loomadele toiduks) ja karjamaad loomade karjatamiseks. Kahjuks on kalas-tamise mõjud maakasutusele veel tugevalt alahinnatud.

77% põllumajandusmaast kasuta-takse loomse toidu kasvatamiseks. Vaatamata suurele maakasutusele tagab loomne toit vaid 18% inimeste poolt tarbitavatest kaloritest ning 37% tarbitavatest valkudest.

Inimkonna toitmiseks taimse toiduga vajame vaid 25% hetkel kasutusel olevast põllumajandusmaast, üle-jäänud maa võiks jääda metsikule loodusele, et vähendada kahju, mida inimene maale teinud on.

Loomakasvatus tekitab 81–86 % kogu Euroopa põllumajanduse kasvuhoonegaasidest

Samuti reostab loomakasvatus tohutult Läänemerd, mille tõttu on seal juba mitu surnud tsooni. Hetkel on loomatööstuse poolt kasutuses olev maa-ala suuruselt võrreldav Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandritega kokku. Kui kõik inimesed sööksid taimselt, vabaneks Põhja- Ameerika ja Brasiilia suurune maa-ala.