Uuringus keskenduti 54 suure sissetulekuga riigile nagu näiteks Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Teadlased uurisid, kuidas võiks nende riikide süsiniku jalajälg muutuda, kui nende elanikud võtaksid kasutusele EAT-Lanceti komisjoni planeedisõbraliku toitumisviisi, mis põhineb peamiselt taimsel toidul.

Nende juhiste kohaselt moodustavad täisteratooted, puuviljad, köögiviljad, pähklid, küllastumata taimeõlid ja kaunviljad suurema osa inimese kaloritest. Samal ajal jäävad liha ja piimatooted tagaplaanile ning neid soovitatakse pigem väikestes kogustes.

Uuringu autorid leidsid, et suure sissetulekuga riigid võivad sellise taimepõhise lähenemisviisi kasutuselevõtuga vähendada oma põllumajanduse heitkoguseid 61 protsenti.

Koos toitumise muutustega ei muutuks ainult heitkogused. Teadlaste sõnul võib loomsetest saadustest eemaldumine vabastada maa-ala, mis on suurem kui kogu Euroopa Liit. Kui see maa jäetaks oma loomulikku seisundisse taastuma, seoks see sajandi lõpuks ligikaudu 100 miljardit tonni süsinikku.

Käesolev uuring ei ole kindlasti esimene, mis toob välja seoseid loomakasvatuse ja keskkonnakahjude vahel. Septembris leidis ka ajakirjas “Nature Food” avaldatud suur uuring, et lihatootmine on süüdi 57 protsendis ülemaailmsetest toiduga seotud heitkogustest. Sarnaselt avastasid eraldi uuringud, et lihasööjad põhjustavad peaaegu kaks kolmandikku rohkem heitkoguseid kui vegetaarlased.

Loomakasvatus on ka peamine õhu- ja veesaaste, metsade hävitamise ja ookeanide surnud tsoonide põhjustaja. See on ka ressursimahukas, nõudes tohutul hulgal vett ja põllukultuure.

Allikas: Plant Based News

The post UURING: Üleminek peamiselt taimsele toidule võib vähendada toiduga seotud heitkoguseid kuni 61% first appeared on Taimsed valikud.

The post UURING: Üleminek peamiselt taimsele toidule võib vähendada toiduga seotud heitkoguseid kuni 61% appeared first on Taimsed valikud.

Vähenenud eesnäärmevähi risk

Eesnäärmevähi riski ja taimse toitumise seost uurinud teadlased jõudsid järeldusele, et taimset toitumist saab seostada väiksema surmaga lõppeva vähiriskiga. Lisaks selgus, et alla 65-aastastel meestel, kes toituvad taimselt, on väiksem risk haigestuda eesnäärmevähki.

Uuring viidi läbi 28 aasta jooksul ning selles osales enam kui 47 000 erineva toitumisega meest. Autorid tõid uuringu kitsaskohana välja, et veganeid oli uuringus vähem kui üks protsent.

Madalamad PSA tasemed taimselt toitudes

Täiendavas uuringus käsitleti eesnäärme tervist üksikasjalikumalt. Selle eesmärk oli näha, kuidas toitumine mõjutab eesnäärmes toodetud prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA taset. Eesnäärmevähile spetsialiseerunud organisatsiooni Prostate Cancer UK andmetel võib kõrgenenud PSA tase viidata probleemidele eesnäärmes.

Uuringu autorid leidsid märkimisväärse seose tervisliku taimse toitumise, mis koosneb peamiselt terviktoitudest, ning madalama PSA vahel. Riikliku tervise- ja toitumisuuringu andmebaasi abil hinnati kokku 1399 meest.

Erektsioonihäirete uuring

Sama andmebaasi põhjal uuriti taimse toitumise seost erektsioonihäiretega ning uuringust selgus, et tervislik taimne toitumine on seotud erektsioonihäirete vähenemisega.

Dr Stacey Loeb, kes on üks autoritest, ütles, et need uuringud näitavad taimne toitumine avaldab positiivset mõju nii meeste üldisele kui ka uroloogilisele ja seksuaaltervisele.

Allikas: Plant Based News

The post Värsked uuringud: taimne toitumine mõjutab meeste tervist positiivselt first appeared on Taimsed valikud.

The post Värsked uuringud: taimne toitumine mõjutab meeste tervist positiivselt appeared first on Taimsed valikud.

Uuringusse kaasatud inimesed täitsid lühikese ankeedi oma õnnetundest, toitumisharjumustest ning suhtumisest veganlusse. Uuringus osales 11 537 inimest, sh veganid (1179), vegetaarlased (948), peskataarlased (422) ja kõigesööjad (8988). 

Toome siinkohal välja viis põnevat leidu uuringu tulemustest:

1. Veganid hindasid oma õnnetaset kõrgemana kui kõigesööjad. Kui veganite keskmine õnnelikus oli kümnepalliskaalal 7,27, siis kõigesööjatel 6,8.

2. Ligikaudu 16% kõigesööjatest peab tõenäoliseks või väga tõenäoliseks, et hakkab kunagi veganiks. Need, kes hindasid oma õnnelikkuse taset kõrgemaks, olid avatumad mõttele minna täielikult üle taimsele toitumisele.

3. Mitte-veganid ei vastandu veganlusele kaugeltki nii tugevalt, nagu stereotüüpsed arvamused mulje võivad jätta. Veganite ja veganluse suhtes on üldiselt negatiivselt meelestatud vähem kui 15% inimestest.

4. Kõige suurem osa (32%) veganitest ja vegetaarlastest märkis oma elustiili muutuse suurimaks tõukejõuks keskkonna, teisel koha oli isiklik eelistus (30%) ja kolmandal julmus loomade vastu (24%).

5. Eakamad inimesed olid vähem avatud mõttele hakata tulevikus veganiks kui nooremad.

Eestlaste seaski on levinud müüt, et veganid on kurvad ja kurjad, ent nii see siiski pole. “Käesolev uuring tõestab taaskord seda, mida me ise igapäevaselt tunneme – vegankogukond on üks mõnus seltskond ning veganlus ei tähenda millestki loobumist, vaid annab meile hoopis palju juurde,” selgitas Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud programmijuht Anu Tensing.
Kui veganlus pakub ka sulle huvi, siis tutvu vegansõbralike söögikohtadega, loe põnevaid artikleid ja uudiseid veganmaailmast ning ammuta inspiratsiooni veganretseptidest programmi Taimsed Valikud kodulehel.

The post Kas veganlus teeb õnnelikuks? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas veganlus teeb õnnelikuks? appeared first on Taimsed valikud.

• Loomsete toitude taimsete alternatiivide müük on viimase aastaga tõusnud 11% ja viimase kahe aastaga 29%.
  
• Taimsete liha-alternatiivide müüks on kasvanud viimase aastaga 18% ja viimase kahe aastaga 38%.
  
• Taimsed liha-alternatiivid moodustavad 2% kogu jaemüügis pakendatud liha müügist.
  
• Taimepõhise piima müük kasvas viimase aasta jooksul 5% ja viimase kahe aasta jooksul 14%.
  
• Taimne piim moodustab 14% kogu piima müügist jaemüügis.
  
• Kõigist USA kodudest 41,3% ostab taimset piima.
  
• Taimsete jäätiste ja teiste taimsete külmutatud maiustuste müük kasvas viimase aasta jooksul 6% ja viimase kahe aasta jooksul 34%.
  
• Taimsete jogurtite müük kasvas möödunud aastal 31% ja viimase kahe aasta jooksul 95%.
  
• Taimsete juustude müük kasvas viimase aasta jooksul 18% ja viimase kahe aasta jooksul 51%.
  
• Muude taimsete piimatoodete (kastmete, hapukoore ja määrete) müük kasvas möödunud aastal 54% ja viimase kahe aasta jooksul 135%.

Anu Tensing, Taimsed valikud (MTÜ Loomus)

Allikas: Good Food Institute

The post 10 fakti, mis näitavad taimsete alternatiivide edu toiduäris first appeared on Taimsed valikud.

The post 10 fakti, mis näitavad taimsete alternatiivide edu toiduäris appeared first on Taimsed valikud.

“Märkimisväärne on ka fakt, et 3,2% Eesti noortest vanuses 15-24 eluaastat on veganid ehk täistaimetoitlased,” nentis MTÜ Loomus projektijuht Anita Jürson. “Veganite osakaal selles vanuserühmas on enam kui viis korda kõrgem veganite arvust kogu Eesti elanikkonnas (0,6%). 1,2% Eesti elanikkonnast peab end taimetoitlaseks. See protsent on samuti kõige kõrgem 15-24 aastaste noorte seas: 3,6%. Ehk siis, liha ei söö 1,8% Eesti elanikest ning 6,8% Eesti noortest vanuses 15-24 aastat.”

Eesti Vegan Seltsi juhatuse liikme ja sotsioloogi Kadri Aaviku sõnul võib veganluse suuremat populaarsust Eesti noorte hulgas selgitada näiteks sellega, et noored on sotsiaalmeedia kaudu loomakaitse ja -õiguste ning veganluse alase infoga rohkem kokku puutunud, olles osa ingliskeelsest globaliseerunud meediaruumist. “Samuti võib seda tulemust selgitada noorte üldisemalt sallivamate ja avatumate hoiakutega, mis peegeldub näiteks noorte positiivsemas suhtumises LGBT inimestesse ja pagulastesse,” lisas Aavik.

Ka Jürson peab oluliseks mõjutajaks taimetoitlust propageerivaid ühinguid ja ettevõtmisi. “Olulist rolli on kindlasti mänginud iga-aastane Taimetoidumess ja näiteks Loomuse poolt juhitud “Taimsete valikute” programm, mille eesmärgiks on suurendada söögikohtades taimsete toitude pakkumist,” selgitas Jürson.

Kolm toitumist puudutavad küsimust olid Eesti Vegan Seltsi ja MTÜ Loomuse tellimusel lisatud Kantar Emori 1000 vastajaga igakuise CAWI-buss uuringu kahte uuringulainesse ning tegemist on üldkogumile (15-74-aastased) esindusliku veebiuuringuga. Elanikkonnaküsitlus toimus 2018. aasta oktoobris. Toitumist puudutavate küsimuste lisamist Emori veebiuuringusse toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

The post UURING: Iga neljas Eesti inimene on vähendanud loomsete toodete tarbimist, ligi 7% Eesti noortest ei söö liha first appeared on Taimsed valikud.

The post UURING: Iga neljas Eesti inimene on vähendanud loomsete toodete tarbimist, ligi 7% Eesti noortest ei söö liha appeared first on Taimsed valikud.