1. Kalad ei ole tuimad ja rumalad.

Kalad loovad sotsiaalseid suhteid ning teevad koostööd toidujahil ja vaenlastest hoidumisel. Kalade kognitiivsed võimed on võrreldavad imetajate omadega ning paljudel neist on suurepärane pikaajaline mälu. Mõelge näiteks lõhedele, kes jätavad koduojast merre rännates meelde teekonna lõhnasignaalid ja navigeerivad aastaid hiljem nende abil sünnipaika kudema. Väga hea sissejuhatuse kalade põnevasse maailma annab etoloog Jonathan Balcombe’i ka eesti keeles ilmunud teos «Mida kala teab».

2. Kalad tunnevad valu ja hirmu

Kaladel, samamoodi nagu imetajatel, on nahas ja siseelundites notsitseptorid, mis tuvastavad valu või hädaohtu ning saadavad häiresignaali edasi ajju. Mitmed viimastel aastatel läbi viidud uuringud on näidanud, et valu mõjutab kalade käitumist nii lühi- kui ka pikaajaliselt ja kalad otsivad valule ja stressile leevendust. See tähendab, et valu põhjustab neile ka teadlikke kannatusi.

3. Kalad on indiviivid, mitte mass või varu

Püügimahte ja kalakasvatuse toodangut mõõdetakse ainult tonnides. Kalad on aga huvide ja eelistustega loomad, kellele läheb korda, mis nendega juhtub. Kui räägime kaladest ainult kui varudest, kaovad pildilt üksikolendid, kellest need moodustuvad.

4. Kalade käsitlemise heaolunõuded on puudulikud

Valdav enamus välja püütud kalu sureb laevatekil või jää peal aeglast lämbumissurma, olgugi et teadlaste sõnul põhjustab see neile tõsiseid kannatusi. Kasvatuses puuduvad liigispetsiifilised pidamisnõuded ning konkreetsed ettekirjutused kaladega ümber käimisele. Suurem osa kasvanduskaladest surmatakse õhu kätte või jääle lämbuma jätmisega. Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) järgi on see aga piinarikas tapaviis, mida peaks vältima.

5. Kalad on enim ekspluateeritud loomaliike maailmas.

Maailmas on pea 34 000 kalaliiki, rohkem, kui kõiki imetajaid, linde, roomajaid ja kahepaikseid kokku. Samuti on nad arvuliselt kõige ekspluateeritumad loomad, ainsad, kelle aastane tapahulk ulatub triljonitesse ning kelle õigustele ja heaolule ei pöörata pea üldse tähelepanu. On tulnud aeg seda muuta.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus avas uue portaali, mille eesmärk on tutvustada kalu ja kaladega seotud heaoluprobleeme. Portaal on osa Loomuse pikaajalisest kampaaniast «Armas kala». Portaaliga saad tutvuda SIIN.

Lea Soorsk, MTÜ Loomus
Allikas: Armas Kala

Proovi ka põnevaid merehõngulisi veganretsepte Armas Kala portaalist.

The post HOOLIVAT VEEPÄEVA | 5 üllatavat fakti meie veealustest sõpradest kaladest first appeared on Taimsed valikud.

The post HOOLIVAT VEEPÄEVA | 5 üllatavat fakti meie veealustest sõpradest kaladest appeared first on Taimsed valikud.

• 1 purk banaaniõisi soolvees (saab tellida näiteks Veggo lehelt)
• praadimiseks õli

Jahusegu jaoks:

• 125 grammi jahu
• 0,5 teelusikat soola
• 1 teelusikas tilli
• 1,5 supilusikat purustatud nori

Taigna jaoks:

• 125 grammi jahu
• 0,5 teelusikat soola
• näpuotsatäis kurkumit
• 1 supilusikas hapukurgivedelikku
• 1 supilusikas kapparite soolvett või selle asemel veel hapukurgivedelikku
• 2 teelusikat sidrunimahla
• 140 milliliitrit gaseeritud vett

*Nendest kogustest saab umbes 8 tükki, kuid täpsemalt oleneb see sellest, kui palju banaaniõisi purgis on.

Valmistamine:

1. Loputa ja kurna banaaniõied.
2. Sega eraldi kaussides kokku jahusegu ning taimas.
3. Kuumuta potis või vokkpannil õli. Õli peab olema piisavalt, et banaaniõied saaksid õlis ujuda, kuid jäta potti või pannile piisavalt ruumi, et õli üle ääre ei hakkaks tulema.
4. Veereta banaaniõisi jahusegus ning kasta seejärel tainasse. Siis aseta banaaniõied ettevaatlikult õlisse ning lase neil praadida umbes 4-5 minutit, kuni need on kuldpruunid. Keera õisi ühe korra.
5. Aseta praetud banaaniõied köögipaberile, et eemaldada üleliigne õli.
6. Serveeri näiteks tartar-kastme, friikartulite ning hernepüreega. Puista peale värsket tilli ning pigista peale sidrunimahla.

Retsept ja pilt: Elephantastic Vegan

The post Banaaniõitest vegan “kala” first appeared on Taimsed valikud.

The post Banaaniõitest vegan “kala” appeared first on Taimsed valikud.

Mingi ajani nautisin tohutult kala ja mereande ning valisin võimalusel toidu, kuhu neid lisatud oli. Samuti olin mingi ajani veendunud, et kalas on aineid, milleta ma mitte kuidagi ellu ei jää. Mingi ajani pidasin kalalkäiku millekski mõnusaks ja lõõgastavaks. Ja kõige värskem kala ehk just äsja maha löödud tundus see kõige ihaldusväärsem.

Ja ausalt, olen ikka seesama inimene, kes olin siis. Mulle ei olnud tollal lihtsalt pähe tulnud, et kalad ei ole õnnelikud, kui õngekonksu alla neelavad. Ja ei ole õnnelikud kui nad võrkudes surnuks piinlevad. Ma ei olnud kunagi sellele mõelnud, et kui kalad elusalt maapinnal õhku ahmivad, siis see on nende jaoks kannatus. Ja et minu võimuses on valida, kas põhjustan kannatust teisele elusolendile või mitte. Olgu see elusolend nii teistsugune kui tahes.

Kala ning mereannid (karbid, krabid, kalmaarid, kaheksajalad, krevetid) on teistsugused ja nii piinlik, kui mul seda nüüd tunnistada ka ei ole, ega ma neisse kui elusolenditesse vist päriselt suhtuda ei osanudki. Bioloogiaõpikus, piltidel ja loodusfilmides olid nad elusolendid, teised liigid, kel oma elu. Aga niipea, kui tegelesin omale menüü koostamisega, oli kalade ja mereandide näol tegemist toiduainetega.

Tänavad, parklad, pargirajad, metsad, rannad, aiad – kõik kohad on täis suitsukonisid. Ka prügi. Ja kogu see prügi jõuab ükskord jõgedesse, meredesse, ookeanidesse. Mürgitama. Reostama. Kusjuures huvitav on märkida, et pole õige panna süüd kogu ookeanipüügi eest eraisikutele Ookeaniplastist üle poole moodustab kalapüügivarustus, mis lihtsalt maha on jäetud. Ja see on teadmine, mida film „Seaspiracy“ õnneks praegu laiemalt levitab.

Aga ikkagi sigaretikonid – need mürgitavad vett ja vee-elustikku. Eile pargis kõndides mõtlesin, et kui oleks minu teha, siis ma lihtsalt keelaks suitsetamise ära. Mitte suitsetajate, vaid maha visatavate suitsukonide pärast. Miks me laseme ühel osal inimestest reostada meie kõigi ühist koduplaneeti, mulda ja põhjavett? Ja kalu ka. Isegi kui ma neid ei söö, ei taha ma ju, et nad mürgitatud saaksid ja neil halb oleks?

Me ilmselt kõik teame, et plastkõrred on pahad vee-elustikule, eriti veekilpkonnadele. Aga kas me teame, kui palju merekilpkonni lihtsalt seetõttu sureb, et nad jäävad kalavõrkudesse kinni? Sama juhtub ka delfiinide, vaalade ja haidega. Ja kas me tahame seda teada? Palju mõnusam on elada, kui ei pea teadma. Ja palju lihtsam on kala päästmiseks loobuda plastkõrre kasutamisest kui päriselt kala mitte süüa, kas pole?

Võrreldes 1970. aastaga on maailmameres kalade arv peaaegu poole võrra vähenenud, leidis hiljutine Londoni Zooloogiaseltsi ja WWFi uuring. Meil on uuringute järgi meredes ka rohkem plasti, just mikroplasti, kui kalu. (See pole ilmselt keeruline, kui kalu muudkui väheneb ja plasti tuleb muudkui juurde).

Mikroplast pole ainult meredes, vaid kõikjal meie ümber, isegi naise platsentas on mikroplasti leitud, kõikjal. Ja justkui prügi probleem oleks veel kaladel väike probleem, me ka piiname kalu nii tohutult neid püüdes ja kalakasvandustes toiduks kasvatades. Meie mõtteviisi head näited on, et kalu loeme tonnides palju neid on või palju neid veest välja püüti, mitte numbrites, neist räägime kui kalavarudest. Kalade kohtlemisel ja tapmisel pole mitte mingeid piiranguid ega seadusi ka, kalakasvandused võivad kaladele olla näiteks nii ohtlikud, et neile peab antibiootikume sisse söötma (nagu farmiloomadelegi) ja neid peab vaktsineerima.

Me teame kaladest ikka väga vähe, on ju levinud ütlus külm nagu kala, tuim nagu kala. Aga alles hiljaaegu on teadlased hakanud kalu uurima ka kalade endi tõttu, mitte kasutusvõimaluste pärast. Tulemused on üllatavad ja järeldati, et kalade närvisüsteem, tundeelu, sotsiaalne käitumine ja kognitiivsed võimed on täiesti võrreldavad imetajate ehk meie omadega.

Kahe pisikese lapse emana olen tihti dilemma ees, kuidas ma nüüd lapsele seletan, et kui pildil on rõõmus kala õnge otsas, siis ega ta vist tegelikult väga õnnelik pole sel hetkel. Või etenduseplakatil. Kas pole huvitav, et ajas ja kohas, kus meil ei ole toidupuudust, peame kalalkäiku millekski imeliselt rahustavaks mõistmata, et oleme teist liiki tapma tulnud?

Meile tundub, et kurja juur on kasvav rahvastik. Silmiavav oleks endile teadvustada, et keskmine inimene tarbib võrreldes 1960ndatega kolm korda, Hiinas koguni viis korda rohkem kala. Juurde tuleb liita veel need miljardid ja miljardid inimestele toiduks peetavad farmiloomad – sest mida neilegi meie arvates sisse söödetakse? Kolmandik kogu maailma kala tööstuspüügi saagist lähebki farmiloomade ja kalakasvanduste kalade toiduks. Viimaseid peetakse aga tihti ülekalastamise jätkusuutlikuks alternatiiviks. Kui tavaliselt toidetakse farmikalu maisi ja sojaga, siis lihatoidulised kalad saavad söögiks teisi kalu, keda avavetest jätkusuutmatult püütud on.

Mingi aeg tagasi olin tohutult armsate inimeste seltskonnas, kellega väga palju täistaimset toitu naudime. Sel pidulikult õhtusöögil koosnes üks käik aga ühest ilusast ja tervest kalast. Sain sel hetkel enda kohta palju teada. Ma teadlikult ei ütle kunagi kellelegi, mida ta peaks või ei peaks söögiks valima. Küll võin oma mõtteid avaldada mingites teistes vormides nagu seegi kirjatükk praegu. Tol korralgi ei tahtnud ma midagi öelda, vaikisin ja jälgisin enda tundeid kalale ja juttudele metsloomade küttimisele. Minus kerkis meeletu kurbus. Elame ühiskonnas, kus on ebanormaalne, isegi vale kurvastada teise liigi surma üle, kes on toiduks valmistatud ja serveeritud. Minust teeb ebanormaalse inimese tõsiasi, et ma ei suuda maitsvaks küpsetatud kala enam näha toiduna, vaid kala laibana, küll maitsvaks küpsetatud laibana.

Mis aga oleks, kui selline reaktsioon oleks aktsepteeritud ja lubatud? Mis oleks, kui oleks normaalne kurvastada prügi üle maas. Mis oleks, kui oleks normaalne maas vedelev prügi üles võtta? Ja mis oleks, kui oleks normaalne kurvastada õnge otsa jäänud kala üle?

Arvamuslugu ilmus ka Eesti Päevalehes.

The post Mis oleks, kui võiksin kurvastada õnge otsa jäänud kala üle? first appeared on Taimsed valikud.

The post Mis oleks, kui võiksin kurvastada õnge otsa jäänud kala üle? appeared first on Taimsed valikud.

Inimene vajab rakumembraanide, aju ja närvisüsteemi tarbeks rasvu, mida nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks. Need aitavad reguleerida vererõhku, vere hüübimist ning immuun- ja põletikvastuseid. Asendamatud on need sellepärast, et keha ei suuda neid ise toota, vaid peab saama toidust.

ALA on oomega-3-rasvhape, mida leidub ohtralt taimedes, nagu linaseemned, rapsiseemned, soja, Kreeka pähklid ja eelnimetatutest valmistatud õlid.

Keha muundab ALA pikema ahelaga oomega-3-rasvhapeteks, mida nimetatakse EPA-ks ja DHA-ks. Viimaseid leidub ka rasvases kalas, kes on saanud need vetikatest. Kehal on raske oomega-3-rasvhappeid muundada, mistõttu osa inimesi väidab, et kalaõli tarbimine on tervise seisukohalt hädavajalik. Kuid nii see pole. Tegelikult võib kala tuua isegi rohkem kahju kui kasu.

Cochrane’i ülevaated

Cochrane’i ülevaateid peetakse tõenduspõhiste uuringute kullaprooviks. Ühes 2018. aasta ülevaates leiti, et kui suurendada EPA ja DHA tarbimist rasvase kala või kalaõli toidulisandi näol, on sel südametervisele vähe mõju, kui üldse. Need leiud kattuvad paljude teiste kvaliteetsete ülevaadete väidetega. Lisaks leiti, et taimset päritolu ALA võib vähesel määral vähendada kardiovaskulaarsete juhtumite ja arütmia (ebanormaalse südamerütmi) ohtu.

Ühes teises 2018. aasta ülevaates, mis avaldati ajakirjas British Journal of Nutrition, leiti, et suurema koguse taimset päritolu ALA tarbimine vähendab südamehaiguste ohtu. Paistab, et taimsed oomega-3-rasvhapped on parem valik. Tegelikult on paljud viimase kahe aastakümne jooksul korraldatud uuringud näidanud sarnast kalaõli toime puudulikkust ja otse taimedest omastatud ALA paremat mõju.

Suurenev elavhõbeda hulk

Osa uuringuid viitab, et rasvase kala ja eriti kalaõli toidulisandi tarbimisel võib olla väidetule vastupidine toime ja need võivad kardiovaskulaarsete juhtumite ohtu hoopis suurendada.

American Heart Association ehk Ameerika Südameühing väidab, et eeltoodut saab selgitada kalas leiduva keskkonnast pärit saasteaine metüülelavhõbeda kahjuliku toimega. Ida-Soomes, kus kala sisaldab palju elavhõbedat, korraldati uuring, mille tulemusel leiti, et elavhõbeda sisaldus juustes ja söödud kala kogus seostusid kardiovaskulaarse surma suurenenud ohuga. Teiste sõnadega – nendel, kes sõid kõige rohkem kala, olid ka elavhõbeda sisaldus juustes ja kardiovaskulaarse surma oht kõige suuremad.

Mürgid

Kogu maailma ookeanid on saastunud mürgiste saasteainetega, nagu metüülelavhõbeda, polüklooritud bifenüülide ja dioksiinidega, millest paljud toimivad kahjulike närvimürkidena.

Mida kõrgemale toiduahelas liikuda, seda enam neid kuhjub, eriti rasvasesse kalasse, mis nullib kogu oomega-3-rasvhapetest saadava võimaliku kasu.

Vastuolulised nõuanded

Toitumisnõuanded on huvitavad. Ühest küljest soovitatakse rasedatel ja imetavatel naistel süüa rasvast kala, sest oomega-3-rasvhapped aitavad lapse närvisüsteemil areneda. Teisest küljest hoiatatakse naisi, kes toidavad last rinnaga, kes on rasedad või plaanivad rasestuda (sh kaugemas tulevikus), et nad ei sööks üle kahe portsjoni rasvast kala nädalas. Viimase nõuande põhjus on asjaolus, et kalas leiduvad saasteained võivad kuhjuda ja mõjutada tugevalt loote üsasisest arengut. Ja sellega hoiatused veel ei piirdu! Lapsed, rasedad ja rasestuda püüdvad naised peaksid vältima ka hai, mõõkkala ja marliini söömist, sest need sisaldavad rohkem elavhõbedat kui ükski muu kala ning see võib kahjustada lapse närvisüsteemi. Nii et kui sööd – on paha, kui ei söö – jälle paha!

Noroviirus

Saasteained ei ole ainus probleem, sest filtertoitujatest koorikloomad, nagu rannakarbid ja austrid, koguvad keskkonnast baktereid ja viirusi ning kujutavad toorelt süües terviseohtu.

Noroviirus on üks neist ohtudest. See võib põhjustada palavikku, iiveldust, oksendamist, krampe ja kõhulahtisust.

Noroviiruse nakkus levib väga kiiresti nii inimeselt inimesele kui ka saastunud pinna ja seejärel suu puudutamise kaudu. Nakkuspuhangud on levinud haiglates, lasteaedades, koolides ja kruiisilaevadel ning neid võib ette tulla ka restoranides ja hotellides. Harilikult kulgeb haigus kergelt ja möödub ühe-kahe päevaga. Enamik haigestunuid paraneb täielikult paari päevaga, kuid väga noorte ja eakate inimeste jaoks võib viirus ohtlikuks osutuda.

Paljud viiruspuhangud on seotud sellega, et koorikloomad on saastunud inimfekaalidega. Kahepoolmeliste koorikloomade, eriti austrite, saastumist noroviirusega peetakse toiduohutuse seisukohalt ohtlikuks. Ühes uuringus leiti, et üle Ühendkuningriigi tegutsevatelt edasimüüjatelt tellitud 630 austrist oli 69% noroviirusega nakatunud.

E-hepatiit

E-hepatiit on paljudes arengumaades endeemia, levides seal fekaal-oraalsel teel. Arenenud riikides esineb haiguspuhanguid tänu paremale taristule, veevarustusele ja hügieenile üsna harva.

Sellegipoolest on arenenud riikides esinenud nakkuskoldeid, mis ei ole seotud reisimisega piirkondadesse, kus viirus esineb, vaid hoopis zoonootilise ülekandega. Kariloomad, näiteks sead, võivad olla nakkuskandjad. Sealautade reoveest ja lägahoidlatest on leitud viirust märkimisväärsel hulgal. Sealtkaudu võib see sattuda veeringesse ja kuhjuda seejärel koorikloomadesse. Nakkusliku E-hepatiidi viirust on leitud loomasõnnikust, reoveest, ebapiisavalt puhastatud veest, saastunud koorikloomadest ja loomalihast.

Kalakasvandused ei ole lahendus

Kalakasvandused, mis toodavad praegu üle poole tarbitavast kalast, ei ole kindlasti lahendus. Need loomi liigselt täis topitud ebaloomulikud basseinid levitavad haigusi ja saastavad vett, lämmatades mereelustikku orgaaniliste saasteainete, antibiootikumide, parasiiditõrje kemikaalide, valuvaigistite, desinfitseerimisainete, söödalisandite, metallide ja roiskumisvastaste ainetega.

Kasvandusest pärit kala kipub sisaldama vähem oomega-3-rasvhappeid, sest neile söödetakse lisaks kalajahule ja -õlile oomega-6-rasvhapete rikkaid taimeõlisid. Just nii – merest püütakse kala, et sööta kasvanduse kalu ja kariloomi.

Tööstusliku kalapüügi tõttu hävitatakse enneolematul hulgal ookeane ja iidvanu korallrahusid. Mere ökosüsteemid varisevad kokku, sest põhjatraalerid künnavad merepõhja ja kuni 90% kalaliikidest on ära tarvitatud, mis suretab välja ka neist toituvate suurte mereloomade asurkondi. Selline doominoefekt võib lüüa ookeani ökosüsteemid miljoniteks aastateks segamini.

Endiselt on levinud jabur veendumus, et kala ei tunne valu, olguti et rohked teaduslikud tõendid osutavad, et kala on samamoodi tundlik olend nagu imetajad ja linnud. Valu on evolutsiooni tähtis osa, sest õpetab, et teatud asju tuleb tingimata vältida.

Alternatiivid kalale

Hea uudis on see, et asendamatute oomega-3-rasvhapete tarbimiseks ei ole vaja ookeane hävitada, valu tekitada ega närvimürke ja kartsinogeene sisse süüa. Taimne toit pakub neid rasvu rohkem kui küllaldaselt, et süda oleks hea tervise juures ja keha jaksaks võidelda põletikuliste haiguste, näiteks artriidiga.

Soovi korral võib tarvitada vetikapõhist vegan oomega-3-rasvhapete toidulisandit, mis varustab keha EPA ja DHA-ga ilma saasteohtu kujutamata ning kala söömisega seonduvaid eetilisi ja keskkonnaprobleeme tekitamata. Aidake ookeanidel terveneda ja jätke kalad rahule!

Allikas: Plant Based News
Tõlgis: Jane Tooman

Vaata veel: Armas Kala

The post Miks ei ole kala nii tervislik, kui arvatakse? first appeared on Taimsed valikud.

The post Miks ei ole kala nii tervislik, kui arvatakse? appeared first on Taimsed valikud.

Valmistamine:

1. Võta tofu pakendist ja patsuta puhta köögirätiku või majapidamispaberiga kuivaks. Tofu võib ka pikkupidi pooleks lõigata, viilud rätikusse mähkida ning jätta need veerand tunniks raskuse alla. (Kuiv tofu imab paremini maitseid.)
2. Lõika kuivatatud tofu kuubikuteks ja tambi kausis kahvliga puruks. Riivi poolikult sidrunilt koor ja pigista välja 2-3 spl sidrunimahla. Lisa tofu sekka sidrunikoor ja -mahl, sool ja pipar. Sega korralikult läbi.
3. Haki till ja sibulapealsed. Sega till, sibul, majonees ja taimne meremari tofusegusse. Lisa lusikahaaval köögikoor, pidades silmas, et mass jääks paks ja kohev. Pane kausile kaas peale ja pista pooleks tunniks külmkappi. Meki veel enne söömist järele ja lisa soovi korral soola ja pipart.
4. Rösti leiva- või saiaviil ja kuhja peale meremarjavaht. Kaunista tilli ja sibulaga.

Retsept ja pilt: https://jalotofu.fi

The post Sidrunimekiga taimne meremarjavaht first appeared on Taimsed valikud.

The post Sidrunimekiga taimne meremarjavaht appeared first on Taimsed valikud.

• 300 g suitsutatud tofut
• 1 porgand
• 1 punane sibul
• 3 cm jupp mädarõigast (u 15 g)

Marinaadi jaoks:

• 1 dl söögiäädikat
• 1 dl suhkrut
• 2 dl vett
• 1-2 tl soola
• 10 valget ja musta pipratera
• 10 nelki
• 2 tl sinepiseemneid
• 2 loorberilehte

Valmistamine:

1. Lõika tofu sentimeetripaksusteks viilakateks. Koori ja viiluta porgand ja sibul. Koori mädarõigas ja lõika see väga õhukesteks viiludeks – näiteks mandoliiniga.
2. Laota tofu-, porgandi-, sibula- ja mädarõikaviilud üksteise otsa klaaspurki (vähemalt 6 dl mahuga).
3. Valmista marinaad: pane kõik koostisosad keedupotti ja kuumuta, kuni suhkur on sulanud. Lase jahtuda.
4. Kalla marinaad purki tofu- ja köögiviljalõikude peale. Jäta purk vähemalt ööpäevaks külmikusse maitsestuma.

*Soovitus: Marineeritud tofu säilib külmas umbes nädala. Nii kaua maitse ainult paraneb!

The post Heeringase mekiga marineeritud suitsutofu first appeared on Taimsed valikud.

The post Heeringase mekiga marineeritud suitsutofu appeared first on Taimsed valikud.

Chia pudingu jaoks

• 1 tass mandlipiima või muud taimsed piima vastavalt eelistusele
• 3 supilusikat chia seemneid
• ½ supilusikat vahtrasiirupit või muud meelepärast looduslikku magustajat
• ¼ teelusikat vanilliekstrakti või vanillipulbrit

Spirulinasmuuti jaoks

• 1 külmutatud banaan
• ½ tassi mandlipiima või muud vedelikku omal valikul
• ¼ teelusikat spirulina pulbrit
• mõned mündilehed

Valmistamine:

1. Sega omavahel hoolikalt kõik chia pudingu koostisosad. Jäta segu seisma vähemalt 30 minutiks, kuid kõige parem oleks lasta sellel seista 2 tundi kuni üle öö.
2. Pane kõik smuuti koostisosad blenderisse ning blenderda need ühtlaselt kreemjaks.
3. Kui soovid klaasi külge puuviljaviile (näiteks kiivit) kinnitada, siis peavad need olema väga õhukeseks lõigatud ning klaas peab olema kuiv.
4. Tõsta klaasi esmalt chia puding ning seejärel spirulinasmuuti. Lisa kaunistuseks kõige peale mõned mündilehed ning soovi korral näiteks puuvilju, marju, kookoslaaste vms.

Retsept ja pilt Alpha foodie

The post Spiruliinasmuutiga chia puding first appeared on Taimsed valikud.

The post Spiruliinasmuutiga chia puding appeared first on Taimsed valikud.

Ei ole olemas ühte tüüpi vetikaid, vaid neid on tegelikult üle 10 000 liigi. Vetikaid leiab nii merest, jõgedest ja järvedest. Inimese toidulauale jõuavad aga vähesed vetikad. Kuigi vetikate peale mõeldes meenub tõenäoliselt midagi rohelist, siis tegelikult on söödavaid vetikaid paljudes värvitoonides, sealhulgas punaseis, siniseid ja pruune vetikaid.

Kõige levinumateks söödavateks vetikateks on meresalat, pruunvetikas, arame, wakame, dulse ja nori. Kui naudite Jaapani kööki, olete tõenäoliselt juba tuttav viimasega, sest seda kasutatakse sushi tegemiseks. Vetikad on uskumatult toitvad, olenevalt sordist on vetikad väga head vitamiinide ja mineraalide allikad, sh sisaldavad need A-, B-, C- ja E-vitamiini, rauda ning joodi. Vetikad sisaldavad ka valke, kiudaineid, süsivesikuid ja polüküllastumata rasvhappeid. Kuivatatud vetikad (nt spiruliina ja kloeralla) on eriti toitaineterikkad. Vetikad on ka head antioksüdantide allikad.

Kui soovid ka vetikad oma menüüsse võtta, siis proovi järgmisi retsepte:

Vürtsikad nori-tofurullid

Sushi burrito Oumphi!-ga

Teriyaki-jaka-sushikauss

Merehõnguline vegan pasta

Merekapsa pasta

Miso supp

Taipärased kalakotletid

Allikas: Live Kindly

The post Vetikad: maitsvad, tervislikud ja põnevad first appeared on Taimsed valikud.

The post Vetikad: maitsvad, tervislikud ja põnevad appeared first on Taimsed valikud.

Olgugi et teadusringkonnad ei ole kiirustanud tunnistama, et kalad tunnevad valu, on enamik biolooge ja veterinaare sellega praeguseks siiski nõustunud. Mis puutub valu ja naudingu tundmisse, siis on kalad selles tegelikult koerte, kasside ja muude loomade sarnased. Kahjuks ei ole kaladel julmuse eest mingit kaitset. Nõuded kalade kaitse suhtes on reeglina tunduvalt leebemad võrreldes teiste põllumajandusloomadega. 

Vähe sellest – toiduks kasvatatavad ja tapetavad kalad käivad läbi tõelisest põrgust. Kalakasvandused on ebasanitaarsed ja liiga tihedalt loomi täis, olles täiuslik kasvulava parasiitidele. 2016. aastal levis meritäide puhang Skandinaaviamaadest Tšiilini. Verest, nahast ja limast toituva parasiidiga nakatusid ligi pooled Šotimaa lõhekasvandustest.

Kalakasvatus pole mitte üksnes eemaletõukav ja ohtlik, vaid ka julm. Ajakirjas Journal of Experimental Biology avaldatud uuringu kohaselt kasvab kalakasvanduse lõhe sellise suurendatud kiirusega, et üle poole kaladest jäävad osaliselt kurdiks. Üks teine uuring tuvastas, et paljud kalakasvanduse lõhed kannatavad ränga depressiooni käes. Masenduses kalad hulbivad elutult veepinnal.

Organisatsioon Mercy For Animals korraldas 2011. aastal kalade tapamajas salajase uurimise ja paljastas, kuidas kalu nüliti elusalt. Nad visklesid ja püüdsid tööliste nugade eest pääseda. Samal ajal, kui kalad õhku ahmisid, rebisid töölised neil näpitsatega naha seljast.

Kuidas Sina neid aidata saad?

1. Söö rohkem taimi

Kõige suurem teene, mida veealustele sõpradele teha saame, on kalasöömisest loobumine. Katseta toide, mille maitsed ja tekstuurid meenutavad tuntud ja armastatud kalatoite. Toredaid retseptee leiad nii “Taimsete valikute” retseptiide lehelt kui ka Loomuse Armas Kala portaalist. Hoia silma peal ka Loomuse ja “Taimsete valikute” sotsiaalmeedias, kus jagame iga nädal häid veganretsepte.

2. Jaga videoid ja fotosid sotsiaalmeedias

Enamik inimesi ei kujuta ettegi, kui hirmsalt kalu koheldakse või ei mõista nad, et kalad on tundmisvõimelised olendid. Sina saad salavideoid või seda fotot sotsiaalmeedias jagades oma sõpru ja peret harida. Vaata ja jaga ka Armas Kala harivaid videoid Loomuse YouTube’i lehel.

3. Märka kalu avalikes kohtades ja anna väärkohtlemisest teada

Uuri näiteks siit, millele kalade pidamisel tähelepanu pöörata. Mitmetes söögikohtades, kauplustes, kontorihoonetes ja isegi terviseasutustes on akvaariume, kuid mitte alati ei peeta kalu neile sobilikus keskkonnas. Loe ka lähemalt, milline on sobilik keskkond ja mida teha, kui märkad puudu jääke, Armas Kala portaalist.

4. Anneta

Annetuse tegemine Loomusele on igal juhul väga hea viis abiks olla.

5. Soovita restoranidele taimseid valikuid

Suuna toitlustusettevõtted Loomuse programmi “Taimsed valikud” juurde ja proovi söögikohtades veganversioone klassikalistest kalatoitudest, nt vegansushit. Söögikohtadega tutvu lähemalt siin.

The post Neljapäev on kalapäev: kalad on maailma enim väärkoheldud loomad. Kuidas Sina neid aidata saad? first appeared on Taimsed valikud.

The post Neljapäev on kalapäev: kalad on maailma enim väärkoheldud loomad. Kuidas Sina neid aidata saad? appeared first on Taimsed valikud.

Porgandilõhe

Vaja läheb:

• 4–5 jurakat porgandit
• 1 kg jämedat meresoola
• 2 tl vedelat suitsu ehk suitsuessentsi
• 2 spl oliiviõli
• 1 tl kookose- või muud mahedamaitselist äädikat

Valmistamine:

1. Kuumuta ahi 200 kraadini.
2. Pese porgandid, aga jäta koor peale. Vali ahjuvorm, mille porgandid enam-vähem ära täidavad ja kata need meresoolaga. Pane tunniks-pooleteiseks ahju küpsema, kuni sool on pealt tumedamaks tõmbunud. Lase jahtuda.
3. Eemalda soolakoorik – murra kõvaks muutunud sool sõrmede vahel lahti – ja lõika porganditelt otsad maha. Koori porgandid ettevaatlikult kiudu mööda. Lõika porgandid juustu- või koorimisnoaga õhukesteks viiludeks ja säti need karpi või madalasse purki.
4. Sega kokku marinaad ja vala porgandiviilude peale. Jäta vähemalt mõneks tunniks või parimaks tulemuseks üleöö maitsestuma.
5. Serveeri sepikul, saial või pannkookidel kas margariini või taimse toorjuustuga. Raputa peale punast sibulat, pipart ja värsket tilli.

Retsepti autor: MTÜ Loomus

Biluvõileib

Vaja läheb:

• 150 g baklažaani
• 100 ml hapukurgi vedelikku
• 5 g tilli
• 5 g kuivatatud wakame vetikaid (või 2 norilehte)
• 2 tl soola
• 1 tl sidrunipipart
• 1 norileht
• 5 viilu musta leiba
• 1 spl margariini või taimset võid

Kreem:

• 2 väikest keedukartulit
• 1 tl taimset majoneesi
• 1 tl taimset jogurtit
• 0,5 tl musta soola
• näpuotsaga kurkumit

Kogusest saab 10 biluvõileiba.

Valmistamine:

1. Alustuseks tee baklažaanile marinaad. Lõika baklažaan 0,5 cm paksusteks viiludeks. Aseta kaussi kokku hapukurgivedelik, till, kuivatatud wakame ja baklažaanilaastud. Sega korralikult läbi ja puista peale 1 tl soola ja sidrunipipart. Pane kauss 10 minutiks külmkappi.
2. Kreemi valmistamiseks läheb vaja kahte väikest või ühte keskmist keedukartulit. Kalla vesi väiksesse potti ja aseta pliidile keema. Koori ja tükelda kartulid väikesteks tükkideks, et need keeksid kiiremini pehmeks. Kui vesi keeb, aseta kartulid potti. Keeda ligikaudu 10 minutit. Katsuge kahvliga veendumaks, et kartulid on piisavalt pehmed. Kui kahvel läheb kergelt kartulist läbi, keera pliit kinni ja kurna vesi. Võta pudrunui või saumikser ja pane kaussi keedetud kartulid, majonees, jogurt, kurkum (värviks) ja must sool. Püreesta kogu mass ja maitse. Vajadusel lisa soola.
3. Võta külmkapist marineeritud baklažaanid. Kuumuta pann ja lisa pisut õli. Lõika baklažaaniviilud pikkupidi pooleks. Võta norileht ja lõika kümneks pikaks viiluks. Kata baklažaaniribad ühelt poolt noriga ja aseta kuumale pannile, noriga pool peal. Prae ühelt poolt 3–5 minutit. Seejärel keera viilud ümber ja prae veel 1-2 minutit noriga poolelt. Keera pliit kinni ja aseta baklažaan taldrikule.
4. Kui tahad eriti ilusaid leivakesi, võta ümara suuga klaas ja lõika leivaviilust sellega ringid. Ühest viilust leivast saab kaks leivaringi. Määri leivale võid ja peale säti baklažaaniviilud.

Retsepti autor: Kariina Kuningas / Spice the Spirit

Merehõnguline veganpasta

Vaja läheb:

• 250 g pastat (nt tagliatelle)
• 100 g India pähkleid (leotatud vähemalt 4–6 tundi, soovitatavalt üle öö)
• 2 norilehte, purustatud
• ühe suure sidruni mahl
• 0,5 tl purustatud musta pipart
• 100 ml vett
• 1 spl veganvõid
• 0,5 sibulat, peenelt hakitud
• 1 küüslauguküüs, hakitud
• 200 g spinatit
• 100 ml vegan valget veini
• 1–2 tl tilli
• 2 spl kappareid
• maitse järgi soola ja pipart
• soovi korral peale puistata norihelbeid

Valmistamine:

1. Loputa leotatud India pähklid ning aseta blendrisse koos norilehtede, sidrunimahla, musta pipra ja veega. Blenderda 2–3 minutit, kuni tekib ühtlane mass.
2. Keeda pasta vastavalt pakendil olevale juhendile.
3. Kuumuta pann keskmisel kuumusel. Lisa või, siis sibulad ja küüslauk ja prae, kuni sibul on kergelt klaasjas. Lisa spinat.
4. Kuumuta, kuni spinat kokku tõmbub, kalla üleliigne vedelik ettevaatlikult pannilt ja lisa vein. Sega korralikult.
5. Kalla kaste blendrist pannile. Et kogu kaste blendrikannust välja saada, kalla blendrisse natuke pasta keeduvett.
6. Sega kastet pannil korralikult, keera kuumus väiksemaks ja lase umbes 10 minutit vaikselt podiseda. Vahepeal nõruta pasta.
7. Lisa kastmele till, kapparid ja pasta, sega õrnalt. Maitsesta soola ja pipraga, soovi korral lisa peale norihelbeid.

Originaalretsept: Romy London UK

Vegan “tuunikala” salat

Läheb vaja:

• 1 purk kikerherneid
• 60 ml veganmajoneesi
• 1 spl sinepit
• 1,5 spl Ume äädikat
• 2 tl selleriseemneid
• 1 sellerivars
• 2 spl hakitud sibulat
• 0,5 tl musta pipart
• 0,25 tl Cayenne’i pipart
• rooma salatit või lehtkapsast
• norilehti
• röstsaia

Valmistamine:

• Aseta köögikombaini kikerherned, majonees, äädikas, selleriseemned, seller, sibul, must pipar ja Cayenne’i pipar. Haki põgusalt, mitte rohkem kui 20 sekundit.
• Serveeri röstsaia, salatilehtede ja norilehtedega.

Originaalretsept: Sweet Potato Soul

Taipärased kalakotletid

Vaja läheb:

• 2 spl tšiiaseemneid
• 400 grammi tofut
• 2 400-grammist purki kikerherneid
• 2 spl sojakastet
• 2 norilehte
• 2 supilusikat punast karripastat (jälgi, et oleks vegan)
• pöidlasuurune jupp ingverit
• 4 rohelist sibulat
• peotäis värsket koriandrit
• 1 punane tšilli
• 1 laim
• 75 g riivsaia
• soola ja pipart
• praadimiseks õli

Serveerimiseks:

• pool kurki
• 1 porgand
• peotäis rediseid
• peotäis hernevõrseid
• magusat tšillikastet

Valmistamine:

• Pane tšiiaseemned koos 4 supilusikatäie veega väikesesse kaussi. Sega ja jäta seisma.
• Vajadusel pressi tofust välja üleliigne vedelik ning kurna ja loputa kikerherned. Lisa mõlemad koos sojakastme, norilehtede ja karripastaga köögikombaini.
• Koori ja tükelda ingver ning lisa see koos eelnevalt valmistatud “tšiiamunaga” kombaini. Töötle segu, kuni kõik koostisosad on suuremas osas purustatud. Seejärel tõsta mass suurde segamiskaussi.
• Haki roheline sibul ja koriandrilehed, tükelda hoolikalt seemnetest puhastatud punane tšilli ning lisa need koos riivitud laimikoore, riivsaia ning pipraga kaussi. Sega hoolikalt. Vormi saadud massist umbes 10 pätsikest, aseta need kandikule ning pane 30 minutiks külmkappi seisma.
• Pane pannile veidi õli ning prae kotlette keskmisel kuni kõrgel kuumusel mõlemalt poolt 5 minutit või kuni need on kuldpruunid.
• Vahepeal lõika salati jaoks kurk ja porgand ribadeks või õhukesteks lintideks ning sega need koos hernevõrsete, laimimahla ning soola ja pipraga kausis läbi.
• Serveeri neid taipäraseid kalakotlette koos värske salati ja tilga magusa tšillikastmega.

Originaalretsept: So Vegan

Proovi ülaltoodud retsepte ning tähista kalapäeva kalavabalt koos Loomusega. Rohkem retsepte leiad Loomuse programmi “Armas kala” portaalist: www.loomus.ee/kalad. Jälgi ka Loomuse sotsiaalmeediat, kus jagame igal laupäeval kampaania Lihavaba Laupäev raames mõnusaid veganretsepte.

Anu Tensing, MTÜ Loomus

The post Teistmoodi kalapäev: põnevad kalatoitude retseptid taimses kuues first appeared on Taimsed valikud.

The post Teistmoodi kalapäev: põnevad kalatoitude retseptid taimses kuues appeared first on Taimsed valikud.