Juhtum leidis aset South Forki piimafarmis Dimmittis. Lehmad olid sel ajal lüpsmist oodates pidamisalal. Kohalikud ametnikud kinnitasid, et plahvatusest pääses ellu väga vähesed lehmad ja need, kes seda tegid, võisid saada vigastusi, mis tähendab, et nad “hävitatakse”.

Plahvatuse põhjust pole veel kindlaks tehtud, kuid aruannete kohaselt kuumenesid masinad üle ja põhjustasid metaani plahvatuse. Metaan on kasvuhoonegaas, mida lehmad röhitsedes eraldavad.

Arvatakse, et see on USA ajaloo surmavaim piimakarja tulekahju. See ületas dramaatiliselt senise rekordi, kui tulekahjus New Yorgi osariigi piimafarmis hukkus 2020. aastal 400 lehma.

Loe lähemalt: https://plantbasednews.org/culture/ethics/cows-killed-dairy-farm-explosion/

Vaata videot: https://www.instagram.com/p/CrAuuP8ogak/

The post Piimafarmis toimunud plahvatuses hukkus ligikaudu 18 000 lehma first appeared on Taimsed valikud.

The post Piimafarmis toimunud plahvatuses hukkus ligikaudu 18 000 lehma appeared first on Taimsed valikud.

Piim ning piimatooted pole kindlasti hädavajalikud, et küpsetada maitsvaid hõrgutisi. Tänapäeval on õnneks olemas lai valik taimseid alternatiive meile tavapäraseks saanud piimatoodetele. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus toob teieni nipid küpsetamiseks taimsete piimaalternatiividega ning mõnusa juustuvaba juustukoogi retsepti.

Kuigi piimata küpsetamine võib tunduda kui raketiteadus, tähendab see enamasti lihtsalt loomse piimatoote asendamist taimse vastu. Kui oled õppinud tundma taimseid koostisosi ja nende reageerimist küpsetamisel, võivad sündida hoopis uued põnevad retseptid ning nipid, kuidas saavutada kõige kooresemad ja maitsvad road. Erinevalt piimatoodetest säilivad taimsed alternatiivid tihtipeale palju kauem kapis või külmikus, et saaksid nautida oma lemmiktoite ilma jälle poodi jooksmata. 

Katseta erinevaid piimasid

Kui retsept nõuab piima, siis saab selle kergesti asendada taimse piimaga. Kuid kõik taimsed piimad ei ole võrdsed. Millist siis valida? Mandlipiim küll maitseb hästi, kuid küpsetiste jaoks võib jääda liiga vesiseks. Kui on siiski soov seda kasutada, võib võimalusel proovida mandlipiima, mis on mõeldud professionaalidele (barista piimad), kuna neis on natuke kõrgem rasvasisaldus ning kooresem tekstuur. Sojapiim või kaerapiim kipuvad paremini toimima, kui on vaja midagi rammusamat. Purgis olev kookospiim võib olla liiga rammus ja magus, mistõttu soovitame valida kas light või joogiks mõeldud kookospiima. Jälgi ka taimsete piimade suhkrusisaldust, sest see mõjutab seda, kui palju pead ise toidule magusust lisama.

Taimne pett

Taimne pett on kooki küpsetades üks äärmiselt hea koostisosa ning selle tegemine on ülilihtne. Lihtsalt sega natuke äädikat või sidrunimahla taimse piimaga kokku ja lase seista. Koheselt on näha, kuidas piima tekstuur muutub. Pett lisab küpsetistele mõnusat hapusust ja teeb need kohevamaks, mistõttu on see eriti hea lisand pannkoogitaignas.

Taimne vahukoor

Soja-, kaera- või riisipiimast vahukoor – tänapäeval on valik lai! Kuid lihtsa vahukoore saab ka ise kookospiimast valmistada. Selleks pane kookospiimapurk õhtul külmkappi, hommikul keera purk ümber ja ava teiselt poolt. Vala ära vesine kiht (seda võib kasutada näiteks küpsetistes või pudrus piima asemel) ja vahustamiseks kasuta vaid paksu valget osa. Kuna taimsed vahukoored kipuvad ruttu vedelaks minema, on hea lisada vahustamisel juurde vahukooretugevdajat, mis aitab vahukoort tugevana hoida mitu päeva.

Tofu

Maitsestamata tofu ja siidine tofu on küpsetamisel head abimehed. Tahkem tofu aitab luua teralise konsistentsi, et imiteerida näiteks kohupiima, kui segad kokku tofu taimse hapukoorega. Siidisest tofust saab aga valmistada häid kreeme, mida saab kasutada magustoitudes. Samuti lisab see toidule valku.

Marliriie

Marliriie on hea vahend, et valmistada ise kodus taimset piima või juustu. Sellega saab hõlpsasti teha näiteks toorjuustu, asetades veganjogurt ööseks nõrguma. Erinevalt sõelast aitab riie eemaldada vaid üleliigse vedeliku.

Pähklid

India pähklid, kooritud mandlid või makadaamiapähklid on piisavalt neutraalse maitsega, et meenutada piimatooteid. Pannes need ööseks ligunema, saab järgmisel päeval need blenderis ära purustades mõnusa pähklikreemi, millel on palju kasutusvõimalusi. Eriti hea on valmistada maiustusi, mis ei nõua küpsetamist, nt energiapallid või toorkoogid. Pähkleid on hea koju varuda, kuna nad säilivad hästi.

Juustuvaba juustukook 

Vaja läheb:

• 200 g veganküpsiseid
• 50 g taimset margariini + natuke määrimiseks
• 200 g veganhapukoort
• 100 g India pähkleid
• 500 g maitsestamata veganjogurtit
• 350 g siidist tofut
• 50 g tärklist
• 200 g + 50 g suhkrut
• 1 tl vaniljepastat
• peotäis marju või paar tilka toiduvärvi

Esimene päev:

Purusta India pähklid 100 ml veega ning sega kokku jogurtiga. Aseta sõel kausi kohale ning pane sõelale kahekordne kiht marliriiet nii, et ääred ulatuvad üle sõela. Vala jogurti ning pähklite segu marli peale, tõsta riide ääred keskele kokku ja keera sõlme. Jäta külmkappi nõrguma umbes ööpäevaks. Poole peal tee riie lahti ja sega, seejärel sõlmi uuesti kinni ja jäta nõrguma.

Teine päev:

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Purusta küpsised toidukombainis või käsitsi kilekoti sees rullides ettevaatlikult taignarulliga. Sulata margariin ning sega kokku küpsisepuruga. Aseta 24cm lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaber ning määri äärtele õhuke kiht margariini. Vala vormi küpsisepuru ning suru kätega põhja. Sega kokku nõrutatud jogurti-pähklimass, siidine tofu, 200 g suhkrut, tärklis ning vaniljepasta. Vala segu koogivormi ning küpseta ahjus 50-60 min. 

Samal ajal kuumuta väikeses potis 5–10 minutit marju, et saada paks kontsentraat. Sõelu välja seemned ja aseta kõrvale. Kui soovid saada mitut värvi, kasuta erinevaid marju, nt mustikaid ja maasikaid. Kui kook on küpsenud, võta ahjust välja ja jäta mõneks minutiks jahtuma, ära ahju veel kinni keera. Sega kokku hapukoor ja 50 g suhkrut. Tõsta eraldi kaussidesse paar lusikatäit hapukoore segu ja lisa marja kontsentraati või toiduvärvi, kuni saad soovitud tooni. Vala värvimata hapukoor koogile, lisa ringidena lusikaga juurde värvisegu. Ei ole tähtis, et ringid oleksid täiuslikud. Tõmba söögipulgaga ringides edasi tagasi, et saada ilus muster. Pane kook ahju tagasi umbes 10 minutiks. Kui kook on valmis, lase sel enne serveerimist täielikult jahtuda. Parim on oodata järgmise päevani.

Retsept ja pildid: Lene Otenurm

Pühapäeval, 22. augustil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist taimse piima päeva. Selle raames kutsub Loomus kõiki vastu võtma 10-päevast taimse piima väljakutset “Aeg muutuseks!”. Lisaks korraldab Loomus pühapäeval Tallinna Botaanikaaias taimsete piimade tutvustusürituse, kus saab maitsta erinevaid taimseid piimasid.

The post Nipid, kuidas küpsetada ilma piimatoodeteta first appeared on Taimsed valikud.

The post Nipid, kuidas küpsetada ilma piimatoodeteta appeared first on Taimsed valikud.

• 150 g (ca 15 tk) maasikaid
• 30 g (2 spl) suhkrut
• 200 g (200 ml) taimset piima (vastavalt enda maitseeelistusele)
• soovi korral serveerimiseks jääd

Valmistamine:

1. Pese maasikad ja eemalda neilt lehed. Kausis purusta 100 g maasikaid ja lisa neile suhkur. Sega segu kergelt läbi ja pane tunnikeseks külma, et suhkur sulada jõuaks. Kui soovid protsessi kiirendada, siis võid püree pliidil 30 sekundiks keema lasta ning seejärel see täielikult maha jahutada.
2. Ülejäänud 50 g maasikaid lõika kuubikuteks.
3. Serveerimisel pane kõigepealt tassi põhja püree, seejärel maasikakuubikud ning viimasena lisa piim. Veelgi jahutavama suvejoogi jaoks võid lisada ka jääd.
4. Enne jooma asumist sega kõik omavahel läbi.

Maasikapiima on võimalik ka ette teha. Selleks on vaja steriliseeritudpurki või pudelit. Vala koostisosad läbi lehtri eeltoodud järjekorrasanumasse ja aseta külmkappi. Jook tuleks ära tarbida 2 – 3 päeva jooksul.Enne välja valamist raputa pudelit, et kõik koostisosad seguneksid.

*Nendest kogustest saab 1 portsjoni maasikapiima.

Retsept ja pilt: Diana Hill

The post Maasikapiim first appeared on Taimsed valikud.

The post Maasikapiim appeared first on Taimsed valikud.

Lehmade heaolu

Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirikastes tingimustes. Nagu kõik teisedki imetajad, peavad lehmad emapiima tootmiseks tiined olema. Piimalehmade elu möödub seega pidevas tiinuse seisundis, mis saavutatakse läbi regulaarse sundseemendamise.

Tänapäeva farmides on lehmad aretatud piimatootmist maksimeerima ning kunagise päevase 8 liitri asemel lüpstakse nüüd välja kuni 50 liitrit piima päevas. Taolistes kurnavates elutingimustes ammendub lehmade piimatootlikkus viie- või kuueaastaselt ning tööstuse jaoks pole tema pidamine enam siis majanduslikult otstarbekas. Piimalehm saadetakse seejärel tapamajja ja müüakse maha odava lihana. Loomuomastes tingimustes elaksid lehmad vähemalt 20-aastaseks.

Piimalehmade vasikad on tööstuse jaoks kasutud kõrvalproduktid, kes eemaldatakse oma emade juurest koheselt peale sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele ette nähtud emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi. Emaseid vasikaid ootab sama saatus kui nende emasid, isased vasikad tapetakse noorelt vasikaliha tööstuses või kohe sündides.

Keskkond

Loomatööstus on üks suurimaid saastajaid ning elupaikade ja liigirikkuse hävitajaid. Loomatööstus on ka üheks peamiseks kliimamuutuste põhjuseks, edendades oma mõju poolest isegi transpordisektorit. Piimatoodete panus sellesse on tähelepanuväärne – ainuüksi piim moodustab loomatööstuse kasvuhoonegaasidest umbes 20%. Lehmade elutegevuse tulemusel paiskub õhku pidevalt suur kogus metaani, mis on kliima jaoks 25 korda hävitavama mõjuga kui süsinikdioksiid. Lisaks metaanile ning lehmadele kuluvale veekogusele ja elektrienergiale põhjustab probleeme ka heitmekäitlus. Dilämmastikoksiid, mis eraldub piimalehmade sõnnikust, on metaanist veelgi ohtlikum ühend, olles 300 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.

Tervis

Lehmapiima eesmärgiks on väike vasikas kiiresti suureks lehmaks kasvatada. Inimestel puudub bioloogiline vajadus lehmapiima tarbida. Piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks on tarvis spetsiaalset ensüümi – laktaasi. Pärast emapiimast võõrutamist lakkavad inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti laktaasi tootmast ning piima tarbimine võib siis tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust. Nn laktoositalumatus on seega maailmas väga levinud, hõlmates hinnanguliselt umbes 65% täisealistest inimestest.

Levinud müüdi kohaselt vajame lehmapiima kaltsiumi saamiseks ja tugevate luude tagamiseks. Tegelikult leidub küllaldaselt kaltsiumi näiteks rikastatud taimsetes piimatoodetes ja tofus, kuid ka kuivatatud viigimarjades, mandlites või rohelistes lehtköögiviljades, nagu lehtkapsas ja pak choi.

Loe veel:

1. Loomus – Miks tasub eelistada taimseid piimasid?
2. Piimahind.ee
3. Euroopa Parlament lükkas tagasi taimsete alternatiivide märgistamist piirava muudatusettepaneku
4. Värske uuring: taimsete alternatiivide toidusektori müügikäive on Euoopas viimase kahe aasta jooksul kasvanud pea 50%
5. Millised on populaarseimad taimsed piimad eestlaste toidukorvis?
6. Ajakiri Vegan – TERVIS ja TOITUMINE: kas piimast leiab ikkagi kasvamise jõu?

The post Miks mitte tarbida loomset piima? first appeared on Taimsed valikud.

The post Miks mitte tarbida loomset piima? appeared first on Taimsed valikud.

Mitmekesise vegandieedga saab kätte kõik vajalikud toitained, kusjuures sageli esinevad need meie keha jaoks paremini omastataval kujul kui loomseid tooteid sisaldava toitumise korral. Kui valite täistaimse menüü, väldite ka liha, kala ja piimatoodete tarbimisega kaasnevat kahjulikku tervisemõju. 

1. müüt:  “Vegantoit pole piisavalt valgurikas.”

Teadlased väidavad, et on aeg lõpetada veganitelt pärimine, kust ta valku saab. Arusaam, et taimetoit ei sisalda täisväärtuslikke valke, on iganenud. Mitmekesine vegantoitumine, mis annab piisavalt energiat, sisaldab ka kõiki aminohappeid ehk valkude ehituskive, mida inimene vajab.

Igaüks meist vajab kudede ehitamiseks ja parandamiseks valke. Eriti head valguallikad on sojaoad, tofu, sojapiim, veganhakkliha ja kinoa. Kaunviljad (herned, oad ja läätsed), pähklid ja seemned ning täisteratooted (täisterapasta, pruun riis ja täisteraleib) on samuti suurepärased valguallikad.

2. müüt: “Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast.”

Meile on lapsest saadik korrutatud, et luude jaoks vajalikku kaltsiumi saab lehmapiimast ja teistest piimatoodetest. See pole tõsi! Ligikaudu 70% maailma inimestest ei joo täiskasvanuna piima, sest nad ei talu laktoosi ehk piimasuhkrut ja on kaotanud selle seedimise võime rinnapiimast võõrutamise ajal. Tegelikult näeme hoopis, et kõige sagedamini esineb osteoporoosi ja luumurde riikides, kus tarbitakse enim piimatooteid.

Head taimsed kaltsiumiallikad on seesamiseemned ja tahiini, tempeh, täisteraleib, muskaatkõrvits, viigimarjad, mandlid, parapähklid, lehtkapsas ja kevadised võrsed. Tofu (mida valmistatakse kaltsiumsulfaadiga) ja kaltsiumiga rikastatud tooted, nt taimsed piimad, on samuti head valguallikad.

Ärge unustage, et D-vitamiin on väga tähtis, sest aitab kehal kaltsiumi omastada!

3. müüt: “B₁₂-vitamiini saamiseks tuleb süüa liha.”

Inimene vajab väikest kogust B₁₂-vitamiini (1,5 mikrogrammi päevas), kuid see on närvirakkude tervise ja teiste tähtsate funktsioonide seisukohast hädavajalik.

B₁₂-vitamiini toodavad pinnases elutsevad bakterid. Traditsiooniliselt on inimesed ja loomad saanud seda vitamiini pesemata toitu süües, kuid tänapäeva moderniseeritud toidutootmine on nii hügieeniline, et peame hankima seda muudest allikatest, täpsemalt toidulisanditest. Samal põhjusel söödetakse B₁₂-vitamiini lisandeid farmiloomadele, seega liha söömine selle vitamiini saamiseks ei ole põhjendatud.

Lihas leiduv B₁₂-vitamiin on seotud loomse valguga, mistõttu on seda on raske omandada kui bakterite toodetud ning toidulisandites ja rikastatud toiduainetes kasutatavat vitamiini. Keha võime B₁₂-vitamiini omastada väheneb vanusega, seepärast soovitatakse USA-s kõigil üle 50-aastastel inimestel olenemata nende järgitavast dieedist tarvitada vitamiini saamiseks rikastatud toiduaineid.

Head allikad on pärmiekstrakt (nt Marmite), maitsepärm, B₁₂-vitamiiniga rikastatud taimsed piimad ja margariinid ning B₁₂-vitamiini toidulisand.

4. müüt: “Veganid ei saa piisavalt rauda.”

See, et raua saamiseks peab liha sööma, on müüt. Üks suuremaid taimetoitlaste ja veganite uuringuid „European Prospective Investigation into Cancer and Nutrition (EPIC) Oxford study“ võrdles üle 18 000 lihasööja, 4500 kalasööja, 6600 taimetoitlase ja 800 vegani dieeti. Leiti, et veganid tarbisid kõige rohkem rauda, aga lihasööjad kõige vähem.

Liha sisaldab heemilist rauda, mille liigne tarbimine võib kahjulik olla, suurendades nii südamehaigusesse haigestumise ohtu kui ka vähiga seostatavate ühendite moodustamist. Taimset päritolu mitteheemiline raud sellist kahju ei tee.

Mitteheemilise raua parimad allikad on täisteraviljatoidud, kaunviljad, seemned, kuivatatud puuviljad ja tumeroheliste lehtedega köögiviljad. Toidud, mis sisaldavad C-vitamiini, aitavad raual paremini imenduda, kui neid süüakse sama toidukorra ajal.

5. müüt: “Sojatoidud mõjuvad halvasti nii tervisele kui ka keskkonnale.”

Soja kohta on liikvel palju õudusjutte. Hoiatatakse, et soja häirib sugulist arengut ja viljakust ning kasvatab meestele nn meherinnad. Sellised jutud keskenduvad fütoöstrogeenidele ehk teatud looduslikele ainetele, mida leidub sojas, aga ka paljudes puu-, köögi- ja kaunviljades ning täisteraviljas. Need on 100 kuni 100 000 korda nõrgemad kui inimese- või lehmapiimas leiduvad looduslikud östrogeenid.

Jutud tuginevad väiksemahulistele loomkatsetele ja neil ei ole inimestega mingit seost. Fütoöstrogeenid käituvad eri liikidel erinevalt ja paljudes katsetes on süstitud loomadele suuri annuseid või sundsöödetud liigseid koguseid. Inimestega korraldatud uuringutes ei ole kahjulikku mõju tuvastatud.

Soja on väga toitev, olles rikas nii valkudest, tervislikest polüküllastumatast rasvhapetest, haigusi ennetavatest antioksüdantidest, B-vitamiinist kui ka rauast. Sojavalk langetab kolesteroolitaset ja vähendab südamehaigusesse haigestumise ohtu. Tüdrukutel, kes söövad rohkem soja, on täiskasvanuna väiksem oht haigestuda rinnavähki võrreldes nendega, kes söövad vähem. Soja tarbimine pärast vähidiagnoosi vähendab haiguse kordumise ohtu ja suurendab tõenäosust ellu jääda.

Ülemaailmne metsade mahavõtmine soja kasvatamiseks on küll keskkonnakatastroof, ent see pole veganite süü. Enamik sojast söödetakse kariloomadele, et toota liha, piimatooteid ja mune. Kui soovite säästa nii oma tervist kui ka planeeti, siis asendage veisesteik küpsetatud tofuga.

6. müüt: “Rasvane kala parandab ajutalitlust.”

Pole mingeid tõendeid, et kalaõli parandaks ajutalitlust. Uuringud osutavad, et kõigis kalades leiduvad saasteained, nagu polüklooritud bifenüülid, dioksiinid ja elavhõbe, võivad mõjuda osale inimestele kahjulikult.

Oomega-3-rasvhappeid on mõistlikum tarbida linaseemneõli ja Kreeka pähklite näol – see on turvalisem, tervislikum ja kasulikum mereelustikule, kes on üha suuremas ohus. Kui soovite tarbida pika ahelaga oomega-3-rasvhappeid EPA ja DHA, siis võtke vetikatest valmistatud toidulisandit – sealtsamast saavad seda ka kalad!

7. müüt: “Lääne inimesed on kõige tervemad maailmas.”

Krooniliste haiguste käes kannatab rohkem inimesi kui ealse varem – umbes 7,4 miljonil inimesel Ühendkuningriigis on südame- ja vereringehaigus, aga ligi neljal miljonil täiskasvanul on diagnoositud diabeet. Üks kaheksast naisest haigestub rinnavähki ja üks kaheksast mehest eesnäärmevähki. Tegelikult diagnoositakse igal teisel inimesel millalgi tema elu jooksul vähktõbi.

Kehv dieet, mis sisaldab palju küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, loomseid valke, hormoone ja kasvufaktoreid tapab rohkem inimesi kui suitsetamine! Mitmekesine vegantoitumine, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, täisteratooteid, kaunvilju, pähkleid ning seemneid, hoiab tervist ja vähendab ohtu haigestuda kõige surmavamatesse haigustesse.

8. müüt: “Mees peab liha sööma.”

See on halvasti varjatud vihje, et mees peab seksuaalse võimekuse jaoks liha sööma – tegelikult peitub tõde hoopis vastupidises! Rasvased toidud, nagu steik, juust ja peekon, ei ummista mitte üksnes neid artereid, mis viivad südamesse, vaid ka teisi. Sellised toidud suurendavad diabeedi ja ülekaalulisuse ohtu, mida seostatakse samuti impotentsusega.

Endine tuletõrjuja ja triatleet Rip Esselstyn, tuntud südamekirurgi Caldwell Esselstyni poeg kummutab müüdi, et liha tähendab head seksi: „Mis puutub südamehaigusse, siis halvasti toimiv peenis on nagu kanaarilind söekaevanduses.“ Impotentsus puudutab üht kümnest Ühendkuningriigi mehest. Toitumise muutmine on lihtne viis end ummistunud arterite, südamehaiguse, infarkti ja paljude muude haiguste vastu kaitsta.

9. müüt: “Kana on tervislik valik.”

1970. aastatel tembeldati kana tervislikuks valikuks, sest selles on vähem rasva kui punases lihas. Kanade valikulise aretamise, intensiivsete kasvatamismeetodite ja lindude kiirele kasvule keskendumise tõttu oleme jõudnud selleni, et tänapäeva supermarketikanad sisaldavad valkudest rohkem rasvu, millest enamiku moodustavad küllastunud rasvhapped.

Küllastunud rasvhapete tarbimine suurendb rinna-, eesnäärme- ja soolevähi, aga samuti südamehaiguse ja diabeedi tekkeohtu. Asendage kana näiteks kikerhernestega.

10. müüt: “Me oleme loodud liha sööma.”

Meie keha sobib palju paremini taimse toidu kui liha söömiseks, sest me toodame süljes ensüüme, mis aitavad meil süsivesikuid seedida; me närime pigem küljelt küljele, mitte üles-alla, nagu teevad lihasööjad; meie pikad sooled võimaldavad taimset toitu aeglasemalt seedida. Karnivooridest loomad ei tooda taolisi tärklist seedivaid ensüüme süljes ja nende happeline magu aitab neil liha kiiresti seedida, samas kui lühikesed sooled võimaldavad lihajäägid kiiresti väljutada.

Meie väiksed nürid silmahambad ja pehmed sõrmeküüned ei luba meid huntide egai lõvidega ühte patta panna – nende silmahambad võivad olla kuni 7 cm pikad! Nad käristavad oma saagi lõhki, rebivad selle küljest toore liha tükke ja kugistavad need ilma noa-kahvli abita alla. Kui mõelda, milline mõju on küllastunud rasvadel meie arteritele (need suurendavad südamehaiguse ja infarkti ohtu), siis ei ole me loodud liha sööma. Huntidel ega lõvidel seda muret pole.

Vastupidiselt levinud arvamusele sõid meie iidsed eellased palju rohkem taimi kui meid üritatakse uskuma panna. Tõendid osutavad, et nad sõid röstitud juurvilju, lehtköögivilju, sellerit, viigimarju, pähkleid, seemneid ja maltsaseemneid, mis meenutasid kinoad.

Allikas: Plant Based News
Tõlkis: Jane Tooman

The post Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast ja taimed ei sisalda valku? Lükkame ümber 10 müüti vegantoitumisest first appeared on Taimsed valikud.

The post Kaltsiumi saab ainult lehmapiimast ja taimed ei sisalda valku? Lükkame ümber 10 müüti vegantoitumisest appeared first on Taimsed valikud.