Miks mitte tarbida loomset piima?
Igal aastal 1. juunil tähistatakse ülemaailmne piimapäeva ning kutsutakse üles tarbima veelgi rohkem piima ja piimatooteid. PS! Hiljutises uuringus selgus, et keskmine Eesti pere joob lausa ligi liiter piima päevas. Ent Taimsete Valikute tiim kutsub sind hoopiski mõtlema, miks me tarbime teise imetaja piima, kas me ikka peaksime seda tegema ning kas see on ikka nii hea ja kasulik, kui meile terve elu tööstuse poolt räägitud on. Toome sinuni kolm põhjust, miks mitte tarbida loomaset piima.
Lehmade heaolu
Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirikastes tingimustes. Nagu kõik teisedki imetajad, peavad lehmad emapiima tootmiseks tiined olema. Piimalehmade elu möödub seega pidevas tiinuse seisundis, mis saavutatakse läbi regulaarse sundseemendamise.
Tänapäeva farmides on lehmad aretatud piimatootmist maksimeerima ning kunagise päevase 8 liitri asemel lüpstakse nüüd välja kuni 50 liitrit piima päevas. Taolistes kurnavates elutingimustes ammendub lehmade piimatootlikkus viie- või kuueaastaselt ning tööstuse jaoks pole tema pidamine enam siis majanduslikult otstarbekas. Piimalehm saadetakse seejärel tapamajja ja müüakse maha odava lihana. Loomuomastes tingimustes elaksid lehmad vähemalt 20-aastaseks.
Piimalehmade vasikad on tööstuse jaoks kasutud kõrvalproduktid, kes eemaldatakse oma emade juurest koheselt peale sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele ette nähtud emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi. Emaseid vasikaid ootab sama saatus kui nende emasid, isased vasikad tapetakse noorelt vasikaliha tööstuses või kohe sündides.
Keskkond
Loomatööstus on üks suurimaid saastajaid ning elupaikade ja liigirikkuse hävitajaid. Loomatööstus on ka üheks peamiseks kliimamuutuste põhjuseks, edendades oma mõju poolest isegi transpordisektorit. Piimatoodete panus sellesse on tähelepanuväärne – ainuüksi piim moodustab loomatööstuse kasvuhoonegaasidest umbes 20%. Lehmade elutegevuse tulemusel paiskub õhku pidevalt suur kogus metaani, mis on kliima jaoks 25 korda hävitavama mõjuga kui süsinikdioksiid. Lisaks metaanile ning lehmadele kuluvale veekogusele ja elektrienergiale põhjustab probleeme ka heitmekäitlus. Dilämmastikoksiid, mis eraldub piimalehmade sõnnikust, on metaanist veelgi ohtlikum ühend, olles 300 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.
Tervis
Lehmapiima eesmärgiks on väike vasikas kiiresti suureks lehmaks kasvatada. Inimestel puudub bioloogiline vajadus lehmapiima tarbida. Piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks on tarvis spetsiaalset ensüümi – laktaasi. Pärast emapiimast võõrutamist lakkavad inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti laktaasi tootmast ning piima tarbimine võib siis tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust. Nn laktoositalumatus on seega maailmas väga levinud, hõlmates hinnanguliselt umbes 65% täisealistest inimestest.
Levinud müüdi kohaselt vajame lehmapiima kaltsiumi saamiseks ja tugevate luude tagamiseks. Tegelikult leidub küllaldaselt kaltsiumi näiteks rikastatud taimsetes piimatoodetes ja tofus, kuid ka kuivatatud viigimarjades, mandlites või rohelistes lehtköögiviljades, nagu lehtkapsas ja pak choi.
Loe veel:
- Loomus – Miks tasub eelistada taimseid piimasid?
- Piimahind.ee
- Euroopa Parlament lükkas tagasi taimsete alternatiivide märgistamist piirava muudatusettepaneku
- Värske uuring: taimsete alternatiivide toidusektori müügikäive on Euoopas viimase kahe aasta jooksul kasvanud pea 50%
- Millised on populaarseimad taimsed piimad eestlaste toidukorvis?
- Ajakiri Vegan – TERVIS ja TOITUMINE: kas piimast leiab ikkagi kasvamise jõu?