Piima mõju kehale: kas piimatooted on kahjulikud?

Kuigi paljud inimesed on hakanud mõistma piimatoodete mõju keskkonnale ja loomade heaolule, siis on ka neid, kes usuvad siiani, et piimatooted on oluline osa tervislikust toitumisest.

Piimatööstus näeb suurt vaeva, et panna meid uskuma, et me vajame tervete luude ja keha jaoks piima ja teisi piimatooteid. Kahtlemata on tõsi, et piim on valgu- ja kaltsiumiallikas, kuid neid toitaineid võib saada ka paljudest taimsetest toitudest. Süües kaltsiumi ja valgu saamiseks puhast terviktoitu nagu oad, pähklid ja rohelised lehtköögiviljad, väldite piimas, juustus ja teistes piimatoodetes olevaid kahjulikke aineid, mil võib olla tervisele negatiivne mõju.

See artikkel uurib lähemalt, mida piimatooted sisaldavad ja kuidas need meie tervisele mõjuda võivad. Samuti annab see näpunäiteid piimatoodete asendamiseks tervislike taimsete toitudega, kust on võimalik saada tervise ja elujõu jaoks vajalikke toitaineid.

Mida piimatooted sisaldavad?

Küllastunud rasvhapped

Kõrge rasvasisaldusega piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid. Eksperdid nagu American Heart Association (AHA) ja Suurbritannia riiklik tervishoiuteenistus (NHS) soovitavad südamehaiguste vältimiseks küllastunud rasvhappeid vältida. Piimatooted, mis sisaldavad palju küllastunud rasvhappeid, on näiteks juust, jäätis, hapukoor, või ja ghee ehk selitatud või. AHA soovitab, et küllastunud rasvade osakaal päevasest kalorihulgast ei tohiks olla rohkem kui viis-kuus protsenti. Ta soovitab ka asendada loomseid tooteid taimsete õlide, pähklite ja kaunviljadega.

Kasomorfiinid

Piim on keerulisem, kui arvata võiks. Ta sisaldab aineid, mis toimivad nagu oopium ja morfiin, mängides olulist rolli kesknärvisüsteemis. Kaseiin on lehmapiimas sisalduv põhiline valk (80 protsenti). Kui inimene kaseiini seedib, siis eritab see kasomorfiine, mis on opioidsed peptiidid. Meie kehades on opioidide retseptorid, mis seovad end kasomorfiinidega ja avaldavad opioiditaolist mõju närvi- ja seedesüsteemile. Kasomorfiinist on olemas ka ainult inimestele omane versioon, mida leidub peamiselt ternespiimas ja millel on oluline roll ema ja lapse vahelise sideme loomiseks.

2021. aastal tehtud uuring viitab sellele, et piimatoodetes sisalduvad kasomorfiinid on seotud I tüüpi diabeedi, südamehaiguste, imiku äkksurma sündroomi, vähenenud kognitiivsete võimete, soolestiku probleemide ja autoimmuunsushaigustega. Autorid viitavad, et kasomorfiinide, mikrobioomi ja geenide vahel on keeruline interaktsioon, millest oleneb nende koosmõju.

Eksosoomid

Meie keharakud tekitavad rakkudevahelisse ruumi eksosoome. Teadlased püüavad nende täpset funktsiooni mõista, aga usutakse, et nad mängivad rolli rakusuhtluses ja rakkudest ebaoluliste komponentide eemaldamisel.

Mõned uuringud näitavad, et eksosoomidel võib olla kasulikke omadusi. Ometi viitab 2019. aastal tehtud uuring, et pideval kokkupuutel pastöriseeritud piimas sisalduvate eksosoomidega võib olla märkimisväärne risk II tüüpi diabeedi, osteoporoosi, levinud vähivormide (eesnäärme, rinna, maksa, B-rakkude) ja ka Parkinsoni tõve avaldumiseks.

Piima tarbimisega seotud probleemid

Laktoositalumatus

68% maailma elanikkonnast ei suuda seedida laktoosi ehk piimas leiduvat suhkrut. Paljudel inimestel tekib peale imikuiga laktoosi malabsorptsioon (vähenenud võime laktoosi seedida). Aafrikas ja Aasias on enamikel inimestel laktoosi malabsorptsioon, kuid teatud piirkondades, nagu näiteks Põhja-Euroopas, on paljudel inimestel geen, mis võimaldab peale imikuiga laktoosi seedida. Eestis on laktoositalumatus ligikaudu veerandil inimestest.

Laktoositalumatus võib tuleneda laktoosi malabsorptsioonist ja tekitab sümptomeid nagu kõhupuhitus, valu, oksendamine ja kõhulahtisus. Sümptomid võivad olla kerged või tõsised, olenevalt sellest, kui palju piimatooteid tarvitatakse.

Saasteained

Piima kogumise ja töötlemise käigus puutub see kokku paljude erinevate saasteainetega nagu näiteks pestitsiidide jäägid, metallid, mükotoksiinid ja hormoonid. Mõned neist ainetest saavad lehma sisse läbi söötmise või ravimite manustamise, samas kui teised lüpsiseadmete või määrdunud torude kaudu. Ka loomasööt võib olla looduslike toksiinidega saastunud.

Paljud lehmad põevad udarapõletikku, mida ravitakse antibiootikumidega ja uuringud näitavad, et antibiootikumijääkidega saastunud piima tarbimine on üle maailma aina suurenev rahvatervise probleem. Selle mõju inimeste tervisele võib hõlmata neerutoksilisust, hormonaalseid häireid, ülitundlikkust ja antimikroobset resistentsust. Hinnanguliselt ei ole lehmapiimas tuvastatud antibiootikumidest 18 Codexi ja EL’i standarditega reguleeritud.

Vähk

Mõned uuringud viitavad tugevale seosele rinnavähi ja piimatoodete tarbimise vahel. Näiteks 2020. aastal tehtud vaatlusuuringus vaadeldi 52795 naist, kes tarbisid nii piima- kui sojatooteid ja leiti, et piimatoodete puhul on suurenenud risk rinnavähiks, küll aga mitte sojatoodete puhul. Suurim riski tõus oli seotud kõigest umbes 150 ml piima tarbimisega.

Piim sisadab insuliinitaolist kasvufaktorit (IGF-1), mis on hormoon, mis aitab lehmadel kudesid ja luid arendada. Uuringu autorid viitavad, et tõenäoliselt on rinnavähi põhjuslik tegur IGF-1 proliferatiivne iseloom piimas.

Teised uuringud on jällegi seostanud IGF-1 eesnäärme- ja käärsoolevähiga.

Akne

2018. aastal tehtud süstemaatilise ülevaate ja metaanalüüsi kohaselt võivad piimatooted aknet põhjustada. 78529 7-30 aastase inimese hulgas oli piima, jogurti ja juustu tarbimine seotud suurenenud riskiga akne tekkele. Juustu tarbimine oli seotud piiripealsest kõrgema riskiga. 

Teine uuring leidis, et piimatoodete tarbimine oli seotud akne esinemisega. Autorid selgitavad, et piimatoodetes sisalduva kaseiin ja vadak tõstavad veresuhkru ja IGF-1 kontsentratsiooni, mille tulemusel hakkavad rasunäärmed rohkem õli eritama. 

Piimatoodete taimsed alternatiivid

Piimatoodetest loobumine ei tähenda, et teil tekib puudus toitainetest nagu valk ja kaltsium, sest neil on palju taimseid allikaid. Eesti Vegan Selts pakub välja, et järgnevate  taimsete  toitude söömine aitab täita täiskasvanutele soovitatud päevast kaltsiumi kogust 800-900 mg. 

Paljud neist toitudest nagu pähklid, seemned ja soja sisaldavad ka valku. Taimse toitumise korral on täiendavad valguallikad ka oad, läätsed, seitan, teraviljad ning kanepist, riisist ja sojast tehtud proteiinipulbrid. Hakates toituma taimselt ja loobudes piimatoodetest väldite loomade ärakasutamist ja kannatusi ning kasvuhoonegaaside teket. Lisaks võite kaitsta enda tulevast tervist.

Allikas: Plant Based News (Louisa Richards, 20.02.2023)
Tõlkis ja täiendas: Maaja Mäll

Aasta 2023 augustis alustas Loomuse veganprogramm Taimsed Valikud uue kampaaniaga, kus kutsume söögikohti loobuma taimse piima lisatasust kohvijookidel. Loe lähemalt kampaanialehelt: https://taimsedvalikud.ee/taimne-piim-lisatasuta/.