Grete rääkis, et tema soov oli luua iga eestlase suvelõpu lemmiktoidu, milles on suve maitsed, mõnus sõprade, pere ja vanaemaga koosolemise tunne ning mis oleks sealjuures imelihtne, et kõik saaksid soovi korral ka kodus järgi teha. Soovitame kindlasti proovida!

Taldrikul on:
🔸 värske keedukartul
🔸 värske soolakurk
🔸 kukeseenekaste
🔸 taimne kodujuustuhapukooresalat värske sibula ja tilliga

Rohe kohvik asub Balti jaama trammipeatuse vastas (Kopli 4) ja on avatud iga päev kl 9-21.

Loe lähemalt projektist “Kahvliga kliimamuutuste vastu” Taimsete Valikute kodulehelt: https://taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Rohe kohviku septembrikuu eripakkumine aitab võidelda kahvliga kliimamuutuste vastu first appeared on Taimsed valikud.

The post Rohe kohviku septembrikuu eripakkumine aitab võidelda kahvliga kliimamuutuste vastu appeared first on Taimsed valikud.

Veganorganisatsioon Vegan Outreach alustas veganprogrammiga “10 weeks to vegan” kolm aastat tagasi ning Eestisse tõid programmi 2021. aasta suvel loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud. Lisaks on programm veel ligi 50 riigis üle maailma, sh näiteks Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Koreas, Kanadas, Rootsis, Türgis ja Saksamaal. Kokku on programmiga maailmas liitunud üle miljoni inimese ning Eestis üle 800 inimese.

“Meil on hea meel, et nii paljud inimesed üle maailma seavad sammud veganluse suunas ning et ka Eesti inimesed on programmi suure huviga omaks võtnud,” rõõmustas Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud programmijuht Anu Tensing. “Eestis on inimesed huvitatud veganlusest – näeme seda igapäevaselt nii meedias, poes kui ka restoranides,” täpsustas ta.

Programm “10 nädalat veganluseni” on kõigile tasuta. Igal nädalal saavad osalejad meili näpunäidete ja informatsiooniga, mis aitavad vegantoitumisele üle minna. Väljakutse jooksul ootavad osalejaid lihtsad ja toitvad retseptid, tootesoovitused, abistavad näpunäited, toitumisalane informatsioon registreeritud dietoloogilt ja palju muud.

Iga riik on programmi ja logo kohandanud vastavalt kohalike seas levinud toitudele. Eestikeelse versiooni logol on kujutatud meile kõigile tuttav kodune ühepajatoit.

“Veganlus on tänapäeval juba kõigile kättesaadav ja läheb pidevalt aina lihtsamaks. Ent oluline on rõhutada just seda, et veganiks hakates ei kaota keegi midagi – saad ikka rahulikult nautida oma lemmikuid koduseid toite nagu seda on ühepajatoit, lihtsalt natuke uuemas võtmes,” selgitas logo valikut Tensing.

Programmiga “10 nädalat veganluseni” saab omale kõige sobivamal ajal Vegan Outreach kodulehel. Soovitame lugeda ka, kuidas Elise 10-nädalane teekond kulges ja mida ta selle aja jooksul õppis.

The post Veganprogrammiga “10 nädalat veganluseni” on liitunud juba miljon inimest! first appeared on Taimsed valikud.

The post Veganprogrammiga “10 nädalat veganluseni” on liitunud juba miljon inimest! appeared first on Taimsed valikud.

Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks kasutab seda sõna pea kogu toidutööstus. Viimaste kuude jooksul olen näinud sõna «vegan» kasutamist näiteks Teekanne teekarbil, Aura mahlapakil, Salvesti purgisupil, Domino küpsistel, Premia uuel arbuusisorbetil, Circle K seinal ja iga suurema toidupoe hinnasildi juures. Nimekiri on lõputu! Rääkimata siis veel rohketest veganalternatiividest, mis pakuvad asendust liha- ja piimatoodetele.

Eelmisel suvel püüdsin kokku lugeda kõik lehmapiimale asendust pakkuvad vegantooted. Jõudsin kuuekümne erineva tooteni, ent olen kindel, et neid on rohkemgi. Lisaks leidub Eestis vähemalt sadakond söögikohta, kus pakutakse vegantoitu, kartmata see menüüs sõnaga «vegan» varustada. Siinkohal ei pea piirduma pelgalt toidumaailmaga. Sõnu nagu «vegan» ja «julmusevaba» leiab samuti paljude ilu- ja hügieenitoodete pakenditelt. Aiakaupade riiulitele on koguni ilmunud vegan märgistusega taimeväetis.

Olles isiklikult ümbritsetud veganmaailmast ja endaealiste avatud suhtumisega inimestest, otsustasin uurida põlvkonnajagu vanemalt tuttavalt, mis tema veganlusest arvab. Kõnealune isik ei ole küll vegan, ent tarbib aeg-ajalt meeleldi vegantooteid. Näiteks eelistab ta lehmapiimast tehtud juustule vegan alternatiive. Tema jaoks tähendab sõna «vegan» lihtsalt toodet paljude teiste hulgas. Ning nii ongi – toodete peal märgitud sõna «vegan» üldiselt tähistabki, et toode ei sisalda loomset päritolu koostisosasid. Lisaks muudab vegan märgistus toote hõlpsamini leitavaks. 

Kindlasti leidub ka neid, kes sõna «vegan» peale nina krimpsutavad. Siinkohal pole aga vaja suurt paanikat asjata külvata. Sõna «vegan» on üle 70 aasta vana. Loomakaitsjad ja veganaktivistid on aastakümneid vaeva näinud, et normaliseerida veganlust ning sõna «vegan» kasutamist. Seda on aga keeruline teha, kui ei kasutata õigeid ja täpseid termineid. Veganlus ise viitab mõistagi enamale kui toidule ja ilumaailmale. Tegemist on sotsiaalse ja loomaõigusliku liikumisega.

The post Kas “vegan” on ropp sõna? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas “vegan” on ropp sõna? appeared first on Taimsed valikud.

Väljakutse kestab 22.-31. august ning sel ajal tarbivad osalejad loomsete piimatoodete asemel taimseid piimaalternatiive. Selleks, et väljakutse oleks jõukohane ja põnev kõigile, saavad osalejad väljakutse jooksul uudiskirju, mis sisaldavad tootesoovitusi, nippe ja retsepte.

Loomuse veganprogrammi Taimsed Valikud programmijuhi Anu Tensingu sõnul on väljakutse hea võimalus teha tutvust taimsete piimade maailmaga. “Taimseid piimasid võib kohata juba igas poes ning ilmselt on pea igal eestlasel nendega olnud kokkupuude. Seejuures ei ole taimsed piimad ainult veganite lemmikud, vaid ka muidu loomseid tooteid tarbivad inimesed otsustavad aina sagedamini taimse piimaalternatiivi kasuks. Julgustame kõiki tegema loomasõbralikke valikuid ning väljakutse käigus võib nii mõnigi leida endale uue lemmiku taimse piima,” rääkis ta.

Aastatega on taimsete piimade valik nii Eestis kui ka välismaal järjest kasvanud. Taimseid piimasid tehakse näiteks sojast, kaerast, kookosest, riisist, mandlitest, tatrast, kinoast ja hernestest. Rootsi ettevõte Veg of Lund on aga koostöös Lundi Ülikooliga välja töötanud uuendusliku taimse piima brändi DUG Drinks, mille alt müüakse kartulitest tehtud piimasid. Kartulipiim on praegu saadaval Rootsis ja peagi ka ÜK-s. Lisaks on seda võimalik maitsta pühapäeval Tallinna Botaanikaaias, kus Loomus korraldab taimsete piimade tutvustusürituse.

Liitu taimse piima väljakutsega: https://loomus.ee/taimse-piima-paev-2021/

The post Võta vastu 10-päevane taimse piima väljakutse “Aeg muutuseks!” first appeared on Taimsed valikud.

The post Võta vastu 10-päevane taimse piima väljakutse “Aeg muutuseks!” appeared first on Taimsed valikud.

Veganlus võib kogu keha tervemaks muuta, kaasa arvatud vaimu. Keha ja meel on alati ühendatud ja see tähendab, et viis, kuidas oma keha kohtled, mõjutab ka su meelt ja emotsioone.

Kaevudes veidi sügavamale, mõjutab see, kuidas sa oma tervisest mõtled ja valikuid teed, ka keha liikumist ja toimimist. Oluline on, kuidas mõeldakse sellest, mida enda kehasse pannakse, ning veganismile üleminek on ideaalne näide selle praktikas toimimisest.

Alates eetikast kuni füüsilise tervise kasudeni, võib veganiks olemine toidu muuta elu aspektiks, mis motiveerib omama positiivset hoiakut ja end ümbritseva maailma suhtes paremini tundma. Tõepoolest, veganlus on elustiil, mis töötab nii vaimu kui ka keha jaoks, võimaldades samal ajal tagasi anda.

1. Kaastunde harjutamine

Taimse toitumise ja veganlusega üldiselt kaasneb nii palju tervise ergutajaid ning see on hämmastav. Kuigi on oluline neid arvesse võtta ja ennast esikohale seada, pole ühel suurematest eelistest tegelikult üldse midagi inimese endaga seotud. Tegelikult pakub see veganluse ennastsalgav osa elustiili jaoks üht kõige olulisemat mõju. Veganiks hakates säästetakse loomi iga päevaselt valu ja kannatuste eest ning antakse oma osa planeedi abistamiseks vähendades oma süsinikujälge.

Tehes iga päev valikuid, mis aitavad maailma tervikpildis, saab olla teadlik kõikidest enda heategudest. Meenutades seda endale regulaarselt on positiivsust mõtetes rohkem märgata ja võib end kõigis oma valikutes tõeliselt enesekindlalt tunda.

2. Teadlik toiduvalik

Mõnikord inimesed lihtsalt juhtuvad toidu järgi haarama ega mõtle, mida nad iga päev oma kehasse panevad. Kuigi see toimib mõne jaoks, võib see samuti tähendada, et jääd kiirustades ja mõtlematult ilma positiivsetest toiduelamustest. Veganina tehakse üldiselt toiduvalikuid tähelepanelikumalt ja teadlikumalt. Selline elustiil paneb enne söömist mõtlema, mis võib aidata luua teadlikuma suhte toidu ja toitumisega.

Kui avastad end toidule tähelepanelikumalt lähenemas, on tähelepanelikkus tervikuna palju lihtsam. Läbi teadlikkuse saab keskenduda rohkem olevikule ja kogeda iga hetke selle saabumisel. See annab ruumi praegustele mõtetele ja mõtisklustele.

3. Kogukonna leidmine

Veganliku toitumise esmakordsel kaalumisel kardavad paljud inimesed eraldatuse tunnet. Kuigi võib tunduda loogiline karta, et pereõhtusöökidel ja jõulusöömaaegadel ollakse erak, armastavad need inimesed teid hoolimata sellest, kas kugistate nende kõrval tofut ja salatit või liharikkaid burgereid, ja saate sellele ruttu kinnituse. Kuid, mida leiate veganiks hakates, on terve kogukond inimesi, keda te pole võib-olla varem tundnud.

Veganite kogukond on veebis jõuline ja edukas oma küllaldaste Facebooki gruppide (nt Jah, see on vegan, Eesti veganid, Healthy vegan EE, Vegan Hangouts (Eesti), Tallinna veganid, Tartu veganid, Pärnu veganid, Viljandi veganid, Lääne-Virumaa veganid, Veganid Hiiumaal) Youtube’i kogukondade (lugemissoovitus: 5 juutuuberit, kes on toeks veganteekonnal) ja hashtagidega. Isegi väikeses linnas või maapiirkonnas elades tuleb vaid sisse logida ja tervitada arvukalt uusi inimestele, kes soovivad sinu meelt tõsta ja sind toetada. Asudes kusagil veidi rohkem asustatud piirkonnas, võib alati tutvuda oma piirkonna vegansõbralike restoranidega ja kohtuda igasuguste ägedate uute sõpradega.

4. Energialaeng

Veganiks saamise üks peamisi füüsilisi ja vaimseid eeliseid on energialaeng. Taime jõud on tõeline asi ja see võib tagada, et päev möödub rõõmsatujulisemalt ja energilisemalt armastatud asju tehes. Taimsed toidud pakuvad rohkem vitamiine ja toitaineid, mis aitavad aju tööd suurendada, ning suurem süsivesikute tarbimine aitab söögijärgselt olla palju energilisem. Mida rohkem energiat ja entusiasmi on, seda paremad on tujud. Kes ikka tahab terve päeva olla jõuetu ja väsinud? Loe lisaks, kuidas vegantoit sind nutikamaks teeb?

5. Stressile hüvasti

Tervislik toitumine ja keha eest hoolitsemine teadupärast alandab stressitaset ja veganlus saab sellega suurepäraselt hakkama. Tervikliku taimse toidu söömine on seotud madalama kortisoolitasemega, mis tähendab, et ollakse vähem keemilises ja bioloogilises stressis. Kortisool on stressihormoon ning selle kõrge tase võib avaldada negatiivset mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele heaolule. Toit nagu lehtköögiviljad, metsik riis, kääritatud toidud ja isegi tume šokolaad võivad vähendada kortisooli taset.

Rohkelt põnevaid veganretsepte, mida kindlasti tasub proovida, leiad ka Taimsete Valikute kodulehel.

Tagasi andmise, kogukonna leidmise ja keha toitva taimse söögiga tankimise abil saab veganlusega oma vaimset tervist nii mitmel viisil parandada. Veganiks hakates ei aidata ainult loomi ja planeeti, vaid hoolitsetakse ka iseenda eest selle protsessi käigus.

Loe lisaks ka 10 soovitust toitumisspetsialistilt Kariina Kuningas (Spice the Spirit), kuidas veganlusega alustada.

Allikas: Vegan Food & Living
Tõlkis: Diana Hill
Toimetas: Anu Tensing

The post Kas veganiks olemine aitab hoida vaimset tervist? 5 eelist, mida märkad üleminekul first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas veganiks olemine aitab hoida vaimset tervist? 5 eelist, mida märkad üleminekul appeared first on Taimsed valikud.

Tai kuningriik on oma iidse kultuuri, paradiisirandade ja rõõmsameelsete kohalikega üks põhilisi rännusihtkohti Aasias ja see meelitab külalisi Eestiski. Ka Tai toidukultuur on maailmakuulus, eeskätt selle aromaatsuse ja tugevate maitsete pärast.

Kui rääkida Tai köögist, tulevad ilmselt ennekõike silme ette eksootilised vürtsid, tom kha supp ja kõiksugu karriroad. Samas oleks eksitav öelda, et Tai toidu valmistamiseks tuleb lihtsalt lisada võimalikult palju tšillit, et suus ikka korralikult põletaks. Tegelikult on väga oluline eri vürtside ja teiste koostisosade tasakaal, mis saavutavad roas täiusliku kooskõla.

Läbi aegade on Tai köögi arengulugu mõjutanud naaberriigid India, Malaisia ja Indoneesia. Ehkki Tai pole kunagi olnud ühegi Euroopa riigi asumaa, pole Taigi lääne mõjust puutumata jäänud. Näiteks toodi kuulus tšillipipar Ameerika maailmajaost Taisse alles 16. või 17. sajandil, kui hoogustus ookeaniülene kaubavahetus.

Traditsioonilises Tai köögis on põhirõhk suppidel (tom), karridel (gaeng) ja vürtsikatel salatitel (yam). Tänapäeval on lisandunud Hiina mõjutustega praetud ja aurutatud road. Lisaks tuleb mainida, et pindalalt umbes Hispaania-suuruses ja 66 miljoni elanikuga Tais on üle 40 omanäolise etnilise grupi, mis erinevad muuhulgas ka oma toidukultuuri poolest. Seega kirjeldab siinne artikkel vaid Tai köögi üldjooni, tegelikkuses on see maailm tunduvalt rikkam ja mitmekülgsem.

Põhilised toiduained Tai köögis on riis ja nuudlid, maitseainetest eelkõige värske küüslauk, galangal ehk kalganirohi, koriander, sidrunhein, šalottsibul, kahvrilaimi lehed ja tšillipipar. Magustamiseks kasutatakse palmisuhkrut, hapuma meki jaoks laimi ja tamarindi kastet, soolakuse tarvis krevettidest tehtud pastat ja kalakastet. Kahest viimasest on olemas ka veganitele sobivad variandid, kuid kodukokkaja saab nende asemel edukalt kasutada palju kättesaadavamat sojakastet või misopastat.

Ehkki veganlus on Tais pigem vähelevinud, on paljud budismi ja hinduismi järgijad taimetoitlased, mistõttu võib pea igas linnas leida taimetoidurestorane. Need tunneb ära kollaste siltide järgi, millele on punasega kirjutatud เจ (che) või อาหารเจ (ahan che).

Lisaks on Tai rikas köögiviljade poolest, millest vaid vähesed on Eestis värskelt saadavad. Mõningad tuntumad on baklažaan, spargeluba (meile tuttava aedoa kauge sugulane), oaidud, bambusevõrsed, maguskartul, Hiina kapsas, mais, tomat ja kurk.

Magustoiduks söövad tailased tavaliselt värskeid puuvilju, mille valik ja magusus on lausa kadestamisväärne. Piimatooteid tarbitakse Tais sarnaselt enamike Aasia riikidega väga vähe, see-eest leidub pea igas magusas roas kookospiima.

Praetud basiilik tofu ja seentega
Autor: Natjaree Sommor

Vaja läheb:

• 150 g tofut
• 50 g aedšampinjone
• 2 küüslauguküünt
• tšillit (maitse järgi, kui tulist tahad)
• 10-15 Tai basiiliku lehte (Tais kasutatakse eestlastele tuttava vürtsbasiilikuga samasse basiilikute perekonda kuuluvat püha basiilikut ehk tulsit, mis lõhnab veidi erinevalt ja on karvaste lehtedega)
• 1 tl õli
• 2 spl sojakastet
• 0,5 tl suhkrut

Valmistamine: Prae kuumas õlis hakitud küüslauk, lisa viilutatud seened ja maitseained. Prae läbi, lisa tükeldatud tofu ja basiilikulehed. Vajadusel maitsesta veel.

The post VEGANINA ÜMBER MAAILMA: Tai köök üllatab vürtside ja koostisosade täiusliku kooskõlaga first appeared on Taimsed valikud.

The post VEGANINA ÜMBER MAAILMA: Tai köök üllatab vürtside ja koostisosade täiusliku kooskõlaga appeared first on Taimsed valikud.

Mõelge sellele, kuidas karnivoorid söövad. Ilmselt läheb teil sellele mõeldes süda pahaks. Kas suudaksite küüliku kinni püüda ja lõvi kombel oma hambad tema kehasse lüüa?

Nende silmahambad on kuni seitse sentimeetrit pikad ja võivad katki rebida peaaegu et kõike, sinu omad seda ei suuda.

Karnivooride ja herbivooride võrdlus

Karnivooridel on teravad hambad ja küünised, mis aitavad neil oma saaki tükkideks rebida. Nad rebivad toorest lihast tükke ning kugistavad need alla noa ja kahvli abita. Nende happelised kõhud aitavad liha kiiresti seedida ja nende lühikesed sooled võimaldavad roiskuva liha kiirelt väljutada.

Huntide toidulaud koosneb peamiselt suurte saakloomade, näiteks põtrade, lihast. Esimesena söövad nad ära toitaineterikkad elundid ning seejärel lihaskoe. Kui karnivoorid söövad lihast küllastunud rasvhappeid, ei tee see neile halba. Meie keha aga reageerib vägagi erinevalt: küllastunud rasvhapped ummistavad meie arterid ning suurendavad seega südamehaiguste ja insuldi riski.

Herbivoorid, näiteks küülikud, hobused ja lambad, närivad toitu küljelt küljele ning neil on toitainete imendumiseks pikemad sooled. Nende (ja meie) sülg sisaldab amülaasi – ensüümi, mis aitab seedida leivas, riisis ning teistes täisteratoodetes sisalduvaid tärkliserikkaid süsivesikuid.

Karnivoorid ei kuluta närimisele nii palju aega ega tarbi palju süsivesikuid, seega pole nende süljes amülaasi vaja. Nende tugevad lõuad on võimelised kõigest avanema ja sulguma ning ei suuda liikuda küljelt küljele nagu meie omad.

Inimestel on herbivooride omadused

Meil on küüniste asemel lühikesed ja pehmed küüned, meie silmahambad on väikesed ja tömbid ning need pole võimelised nahka tungima. Kui küsiti, kas inimesed on herbivoorid, karnivoorid või omnivoorid, ütles The American Journal of Cardiology peatoimetaja Dr Williams C. Roberts järgmist: „Kuigi enamik meist elab omnivooridena selles mõttes, et sööme nii liha kui ka köögi- ning puuvilju, on inimestel siiski herbivooride, mitte karnivooride omadused.“

Paleotoitumise (või küttimise ja koriluse) kui kaasaegse toitumismudeli pakkusid esimesena välja 1980ndatel USA antropoloogid Boyd Eaton ja Melvin Konner. Selle eeldus oli, et meie esivanemad sõid peamiselt tailiha ning kala ja veidi puu- ning köögivilju, kuid mitte piimatooteid, teraviljatooteid ega kaunvilju. Seega sisaldas nende dieet palju valke ning vähe süsivesikuid. Paleo propageerijad arvavad, et rasvumise, diabeedi ning südamehaiguste suur levik on paleodieedi ja kaasaegsete Lääne dieetide vahelise ebakõla tagajärg.

Tõendid

Tõendid näitavad aga midagi muud. Ühest Lõuna-Aafrika koopast 170 000 aasta vanusest tuhast leitud söestunud luufragmendid viitavad sellele, et tõeline paleodieet sisaldas palju süsivesikurikkaid röstitud köögivilju, mis sarnanevad kaasaegsete kartulitega.

Iisraelis avastati ühes kiviaja piirkonnas rohkem kui 9000 söödava taime jäänused, mis pakkusid veelgi mõjuvamaid tõendeid selle kohta, et meie esivanemad nautisid mitmekülgset taimsed dieeti, mis sisaldas juurvilju, lehtköögivilju, sellerit, viigimarju, pähkleid ning seemneid, sealhulgas hanemaltsa seemneid (mis on sarnane kinoale).

Kirjutades meie muistsetest esivanematest ajakirjas Horizon, ütles dr Amanda Henry, Hollandi Leideni Ülikooli arheoloogia teaduskonna dotsent järgmist: „Taimed olid põhiline toit. See oli toit, mis moodustas enamikus keskkondades põhiosa meie kaloritest.“

See suundumus jätkus kogu meie ajaloo vältel ning neoliitikumi aladelt pärit teraviljade ning kaunviljade geokeemiline analüüs kinnitas, et varased põllumehed tuginesid samuti taimsetele valkudele palju rohkem, kui varem arvati. Seega tundub, et hakkasime alles hiljuti nii oluliselt tuginema loomsetele valkudele.

Vigane arusaam

Paleo eksperdid eeldavad, et meie bioloogia ei ole muutunud alates paleoliitikumist, mis algas üle kolme miljoni aasta tagasi, kuid geneetilised tõendid viitavad vastupidisele ning näitavad, et meie kehad on aja jooksul kohanenud nii, et neile sobib taimne dieet. Seda näitab seegi, et meie sülg toodab rohkem amülaasi. Kodustatud koerad toodavad võrreldes huntidega, kellest nad arenesid, palju rohkem amülaasi ning seda mitte süljest vaid kõhunäärmest, mis võimaldab neil samuti tärkliserikast toitu süües jõudsalt kasvada.

Kohandatud taimetoidule

Teine kohandus, mis viitab taimsele dieedile, on meie võime luua pika ahelaga rasvhappeid, mis on olulised aju ja kognitiivsete võimete arengu jaoks.

Neoliitikumi ajastu farmerid sõid rasvhappeid tõenäoliselt vähem kui nende eelkäijad ja tõendid näitavad, kuidas meil arenesid ensüümid, et ehitada pika ahelaga rasvhappeid lühikestest, mida leidub laialdaselt pähklites, seemnetes ja nende õlides.

Taimne toit oli meie evolutsiooni kütus

Hoolimata tõenditest, et taimsed toidud olid meie evolutsiooni kütus ja et meile sobib taimne dieet paremini, on lihaga seonduvad müüdid siiski püsivad, sealhulgas arusaam, et liha tegi meid targaks.

Briti teadlaste Leslie Aiello ja Peter Wheeleri poolt 1990ndatel välja pakutud „kalliste kudede” hüpotees väidab, et meie suhteliselt suure aju suurt energiavajadust tasakaalustab meie soolestiku suuruse vastav vähenemine. Teooria seisneb selles, et liha võimaldas meil enda soolestiku suurust vähendada, vabastades energiat aju jaoks.

Aga see pole nii lihtne. Teadlaste sõnul parendas tule ning toiduvalmistamise avastamine meie toitumise kvaliteeti, muutes toidu lihtsamini seeditavaks. Samuti säästsime energiat sellega, et kõndisime kahel jalal, kasvasime aeglasemalt ning paljunesime hilisemas eas. Need ongi põhjused, miks meie aju suurus kasvas.

Liha ja haigused

Kaugel sellest, et suudaksime loomi enda hammastega puruks rebida, ei ole meie keha kohandatud isegi toore või küpsetatud liha söömiseks, isegi mitte mõõdukates kogustes. Seda seetõttu, et seda seostatakse paljude terviseprobleemidega, sealhulgas rasvumus, südamehaigused, diabeet ja vähk.

Tüüpilist Lääne dieeti, milles on palju liha, piimatooteid ning töödeldud toitu, seostatakse paljude haigustega, kuid paleodieet ei ole lahendus. Kõik suuremad tervishoiuasutused soovitavad vähendada lihatarbimist mitte ainult tervise, vaid ka planeedi pärast, sest loomakasvatus mõjub keskkonnale laastavalt.

Mitmekülgne taimne toitumine vastab kõikidele toitumisvajadustele ning on parim loomadele ja planeedile. Ja me oleme selle jaoks loodud.

Originaalartikkel: Plant Based News

Tõlkis: Siiri Sünd

The post Kas inimesed on loodud liha sööma? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas inimesed on loodud liha sööma? appeared first on Taimsed valikud.

MANDLIPIIM

Mandlipiima leiab nii Selveri, Kaubamaja, Delice’i, Comarketi kui ka Maxima enim müüdud taimepiimade esikolmikust. Lisaks magustamata mandlipiimale on poelettidel piimad, mis sisaldavad lisaks mandlitele ka muud toorainet. Nii on kaera või kookosega mandlipiimad mitme poe esikümnes. Ehkki on levinud arusaam, et mandlipiim pole keskkonnale hea, pole see siiski keskkonnale nii kahjulik kui lehmapiim. Näiteks kulub lehmapiima tootmiseks rohkem vett ning lehmad paiskavad õhku metaani, mis on kasvuhoonegaas.

KAERAPIIM

Kui vaadata, mis toorainest on enim müüdud taimepiimad valmistatud, siis kõige rohkem leiab edetabelist erinevaid kaerapiimasid. Kaerapiim sobib imeliselt kohvi peale ning müügil on ka spetsiaalselt kohvi peale mõeldud piimasid, näiteks on Prisma kõige populaarsem taimepiim Oatly iKaffe. Kaerapiima saavad kohvi peal nautida needki, kel on gluteenitalumatus, sest Valio Oddlygood Barista kaerajook on gluteenivaba. Lisaks sellele, et kaerapiimasid valmistavad erinevad firmad, on poelettidel müügil erineva maitsega kaerapiimad, näiteks šokolaadine Oatly kaerajook ning Nemoloko kaera-puuviljajook.

SOJAPIIM

Sojapiima leiab kõigi poekettide müügitulemuste esikümnest. Võrreldes teiste taimepiimadega on sojapiim valgurikkam. Kohvi peale mõeldud sojapiimad lähevad paremini vahtu, maitselised sojapiimad sobivad aga niisama joomiseks, pudru sisse, müsli peale või küpsetamiseks. Meie poodidest võib näiteks leida banaani-, šokolaadi- ja vanilllimaitselise sojapiima.

KOOKOSPIIM

Puhas kookospiim eestlaste lemmikute seas pole, kuid edetabelist leiab nii mandli, riisi kui ka sojaga kookospiima. Kookospiimal on magus ja tugev kookosene mekk, mistõttu ei sobi see neile, kellele kookos ja magusus eriti ei meeldi. Sageli kasutatakse kookospiima ka küpsetistes, kuid sel ei peeta enamasti silmas liitrises pakis müüdavat kookosjooki, vaid metallpurgis olevat rasvasemat kookospiima.

INDIA PÄHKLI PIIM

Mitme poeketi esikümnesse mahub ka India pähkli piim, mis on mõnusalt kreemjas ja kergelt magusa mekiga. Nii sobib India pähkli piim kohvi peale või müsliga söömiseks. India pähkli piima on lihtne ka ise valmistada. Selleks tuleb leotatud India pähklid blenderis vee ja meelepäraste lisaainetega (soola, suhkru, datlite, kaneeli jms) purustada kreemjaks vedelikuks.

Mis on Sinu lemmik taimne piim? Oled ise ka taimset piima proovinud valmistada?

Laupäeval 22.08 tähistatakse ülemaailmset taimse piima päeva. Tähista koos meiega!

The post Millised on populaarseimad taimsed piimad eestlaste toidukorvis? first appeared on Taimsed valikud.

The post Millised on populaarseimad taimsed piimad eestlaste toidukorvis? appeared first on Taimsed valikud.