Veganorganisatsioon Vegan Outreach alustas veganprogrammiga “10 weeks to vegan” kolm aastat tagasi ning Eestisse tõid programmi 2021. aasta suvel loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud. Lisaks on programm veel ligi 50 riigis üle maailma, sh näiteks Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Koreas, Kanadas, Rootsis, Türgis ja Saksamaal. Kokku on programmiga maailmas liitunud üle miljoni inimese ning Eestis üle 800 inimese.

“Meil on hea meel, et nii paljud inimesed üle maailma seavad sammud veganluse suunas ning et ka Eesti inimesed on programmi suure huviga omaks võtnud,” rõõmustas Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud programmijuht Anu Tensing. “Eestis on inimesed huvitatud veganlusest – näeme seda igapäevaselt nii meedias, poes kui ka restoranides,” täpsustas ta.

Programm “10 nädalat veganluseni” on kõigile tasuta. Igal nädalal saavad osalejad meili näpunäidete ja informatsiooniga, mis aitavad vegantoitumisele üle minna. Väljakutse jooksul ootavad osalejaid lihtsad ja toitvad retseptid, tootesoovitused, abistavad näpunäited, toitumisalane informatsioon registreeritud dietoloogilt ja palju muud.

Iga riik on programmi ja logo kohandanud vastavalt kohalike seas levinud toitudele. Eestikeelse versiooni logol on kujutatud meile kõigile tuttav kodune ühepajatoit.

“Veganlus on tänapäeval juba kõigile kättesaadav ja läheb pidevalt aina lihtsamaks. Ent oluline on rõhutada just seda, et veganiks hakates ei kaota keegi midagi – saad ikka rahulikult nautida oma lemmikuid koduseid toite nagu seda on ühepajatoit, lihtsalt natuke uuemas võtmes,” selgitas logo valikut Tensing.

Programmiga “10 nädalat veganluseni” saab omale kõige sobivamal ajal Vegan Outreach kodulehel. Soovitame lugeda ka, kuidas Elise 10-nädalane teekond kulges ja mida ta selle aja jooksul õppis.

The post Veganprogrammiga “10 nädalat veganluseni” on liitunud juba miljon inimest! first appeared on Taimsed valikud.

The post Veganprogrammiga “10 nädalat veganluseni” on liitunud juba miljon inimest! appeared first on Taimsed valikud.

Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks kasutab seda sõna pea kogu toidutööstus. Viimaste kuude jooksul olen näinud sõna «vegan» kasutamist näiteks Teekanne teekarbil, Aura mahlapakil, Salvesti purgisupil, Domino küpsistel, Premia uuel arbuusisorbetil, Circle K seinal ja iga suurema toidupoe hinnasildi juures. Nimekiri on lõputu! Rääkimata siis veel rohketest veganalternatiividest, mis pakuvad asendust liha- ja piimatoodetele.

Eelmisel suvel püüdsin kokku lugeda kõik lehmapiimale asendust pakkuvad vegantooted. Jõudsin kuuekümne erineva tooteni, ent olen kindel, et neid on rohkemgi. Lisaks leidub Eestis vähemalt sadakond söögikohta, kus pakutakse vegantoitu, kartmata see menüüs sõnaga «vegan» varustada. Siinkohal ei pea piirduma pelgalt toidumaailmaga. Sõnu nagu «vegan» ja «julmusevaba» leiab samuti paljude ilu- ja hügieenitoodete pakenditelt. Aiakaupade riiulitele on koguni ilmunud vegan märgistusega taimeväetis.

Olles isiklikult ümbritsetud veganmaailmast ja endaealiste avatud suhtumisega inimestest, otsustasin uurida põlvkonnajagu vanemalt tuttavalt, mis tema veganlusest arvab. Kõnealune isik ei ole küll vegan, ent tarbib aeg-ajalt meeleldi vegantooteid. Näiteks eelistab ta lehmapiimast tehtud juustule vegan alternatiive. Tema jaoks tähendab sõna «vegan» lihtsalt toodet paljude teiste hulgas. Ning nii ongi – toodete peal märgitud sõna «vegan» üldiselt tähistabki, et toode ei sisalda loomset päritolu koostisosasid. Lisaks muudab vegan märgistus toote hõlpsamini leitavaks. 

Kindlasti leidub ka neid, kes sõna «vegan» peale nina krimpsutavad. Siinkohal pole aga vaja suurt paanikat asjata külvata. Sõna «vegan» on üle 70 aasta vana. Loomakaitsjad ja veganaktivistid on aastakümneid vaeva näinud, et normaliseerida veganlust ning sõna «vegan» kasutamist. Seda on aga keeruline teha, kui ei kasutata õigeid ja täpseid termineid. Veganlus ise viitab mõistagi enamale kui toidule ja ilumaailmale. Tegemist on sotsiaalse ja loomaõigusliku liikumisega.

The post Kas “vegan” on ropp sõna? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas “vegan” on ropp sõna? appeared first on Taimsed valikud.

Loomuses olen tegutsenud veel päris lühikest aega. Eelmise aasta augustis, kui Hiiumaal suvitamas käisin, läksin esimest korda Loomuse üritusele – Hiiumaa vegan potluckile. Kui üritusel veganlusest vestlesime, siis mainisin, et olen tahtnud tegeleda aktivismiga, aga ei tea ega oska kusagilt alustada, mille peale Annaliisa julgustas mind liituma Loomuse vabatahtlikega. Nii saigi minust Loomuse vabatahtlik ja esimesed sammud unistuseni astutud.

Loomuse vabatahtlikuks hakates algul muretsesin, et äkki mul ei ole midagi panustada. Kiirelt aga õppisin, et kaasa lüüa on võimalik täpselt nii palju, kui suudad, väikeste ja suurte asjadega. Kellelgi ei ole sinule tohutuid ebarealistlikke ootusi ja liikmeskond on sealjuures äärmiselt toetav, mida hindan väga kõrgelt. Vabatahtlikuna olen aidanud Eestisse tuua kampaaniat “Diet Change not Climate Change”, mille raames sai hiljuti ka esitatud projekt, et alustada ürituste seeriat, mille eesmärk, rahastuse saamise korral, on viia rohkem vegansõnumit ka väiksematesse Eesti nurkadesse. Selle projekti kirjutamise ajal astusin ka Loomuse liikmeks. Väiksemamahuliselt olen tõlkinud mõned artiklid eesti või inglise keelde ning loonud retsepte. Kuna söögitegemisse suhtun kirega, siis positiivne tagasiside retseptidele on alati mind kõige rohkem rõõmustanud.

Loomuses vabatahtlikuna olen saanud juurde enesekindlust ning õppinud erinevaid aktivismi vorme. Olen ka veganluse ja loomatööstuse kohta palju juurde õppinud ning oskan teemadest rohkem rääkida. Minu elu on rikastunud uute inimeste, kogemuste ja teadmistega. Ma olen leidnud endas kire ja elu eesmärgi – aidata loomi. Minu jaoks on äärmiselt oluline vabatahtlikuna, et saan oma elu üle uhke olla, teades, et olen õigel pool ajalugu.

Väljaspool Loomust olen ma verivärske jurist. Vabal ajal meeldib mulle tegeleda loovate asjadega – luuletada, joonistada, kududa. Kodus elab mul ka kass Miisu, kelle peakest iga päev musitan. Teda vaadates ja nähes, kuidas tal on omad tunded ja hirmud, mõtted ja unistused, lemmiktegevused ja lemmikmänguasjad, mõistan, kui oluline on loomi austada inimestega võrdselt.

Minu soovitus ja soov inimestele on mitte peljata olla tüütu vegan. Ole uhke, kui keegi nimetab sind tüütuks veganiks. Ole kõige tüütum vegan, kes siin maailmas kunagi eksisteerinud on. Ole nii tüütu, et sul endal tuleb ka kopp ette. Nii me muudame maailma.

Kui soovid samuti panustada loomasõbralikku maailma loomisesse, siis täida uue vabatahtliku ankeet Loomuse kodulehel.

The post Sanne – veganaktivist, retseptivõlur ja muidu toredalt tüütu vegan first appeared on Taimsed valikud.

The post Sanne – veganaktivist, retseptivõlur ja muidu toredalt tüütu vegan appeared first on Taimsed valikud.

Hiina ja Ühendkuningriikide ülikoolide teadlased uurisid, kuidas on muutunud toitumine Hiinas aastatel 1980–2010 ja kuidas muutus sellest tulenevalt toidutootmine riigis. Nad avastasid, et selle aja jooksul kasvas lihatoodang hüppeliselt 15 megatonnilt 80 megatonnini ehk 433 %.

Lisaks suurenesid põllumajandusliku ammoniaagi (NH3) heitkogused samal perioodil peaaegu kaks korda. Ammoniaaki – vesinikku ja lämmastikku – eraldub loomsetest jäätmetest ja loomasööda kasvatamiseks kasutatavast väetisest.

Liigne lämmastik võib kahjustada ökosüsteemi, eriti veealadel. Samal ajal võib kokkupuude kõrge kontsentratsiooniga ammoniaagiga, mis on söövitav, põhjustada kopsuvähki, südameprobleeme, pimedaksjäämist ja isegi surma.

Uuringu autorid leiavad, et ammoniaagi emissiooni suurenemises on peamiselt süüdi suurenenud lihatarbimine.

Ainuüksi 2010. aastal kaotas reostuse tõttu Hiinas elu umbes 1,83 miljonit inimest. Teadlaste hinnangul on viis protsenti nendest enneaegsetest surmadest – umbes 91 500 inimest – toitumismuutuste tagajärg.

Allikas: Plant Based News

The post UURING: Lihatööstuse tekitatud reostus põhjustab Hiinas igal aastal 90 000 enneaegset surma first appeared on Taimsed valikud.

The post UURING: Lihatööstuse tekitatud reostus põhjustab Hiinas igal aastal 90 000 enneaegset surma appeared first on Taimsed valikud.

Vähenenud eesnäärmevähi risk

Eesnäärmevähi riski ja taimse toitumise seost uurinud teadlased jõudsid järeldusele, et taimset toitumist saab seostada väiksema surmaga lõppeva vähiriskiga. Lisaks selgus, et alla 65-aastastel meestel, kes toituvad taimselt, on väiksem risk haigestuda eesnäärmevähki.

Uuring viidi läbi 28 aasta jooksul ning selles osales enam kui 47 000 erineva toitumisega meest. Autorid tõid uuringu kitsaskohana välja, et veganeid oli uuringus vähem kui üks protsent.

Madalamad PSA tasemed taimselt toitudes

Täiendavas uuringus käsitleti eesnäärme tervist üksikasjalikumalt. Selle eesmärk oli näha, kuidas toitumine mõjutab eesnäärmes toodetud prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA taset. Eesnäärmevähile spetsialiseerunud organisatsiooni Prostate Cancer UK andmetel võib kõrgenenud PSA tase viidata probleemidele eesnäärmes.

Uuringu autorid leidsid märkimisväärse seose tervisliku taimse toitumise, mis koosneb peamiselt terviktoitudest, ning madalama PSA vahel. Riikliku tervise- ja toitumisuuringu andmebaasi abil hinnati kokku 1399 meest.

Erektsioonihäirete uuring

Sama andmebaasi põhjal uuriti taimse toitumise seost erektsioonihäiretega ning uuringust selgus, et tervislik taimne toitumine on seotud erektsioonihäirete vähenemisega.

Dr Stacey Loeb, kes on üks autoritest, ütles, et need uuringud näitavad taimne toitumine avaldab positiivset mõju nii meeste üldisele kui ka uroloogilisele ja seksuaaltervisele.

Allikas: Plant Based News

The post Värsked uuringud: taimne toitumine mõjutab meeste tervist positiivselt first appeared on Taimsed valikud.

The post Värsked uuringud: taimne toitumine mõjutab meeste tervist positiivselt appeared first on Taimsed valikud.

Programm “10 nädalat veganluseni” on kõigile tasuta ning igal nädalal saavad osalejad meili, mis sisaldab näpunäiteid ja informatsiooni, mis aitavad vegantoitumisele üle minna. Lisaks on Facebookis privaatne grupp, kus ootab ees sõbralik kogukond inimesi: nii programmiga liitunud veganhuvilised kui ka juba kogenud täistaimetoitlased, kes oma kogemusi jagavad.

Väljakutse jooksul ootavad osalejaid lihtsad ja toitvad retseptid, tootesoovitused, abistavad näpunäited, toitumisalane informatsioon registreeritud dietoloogilt ja palju muud.

Loomuse juhatuse liikme Anu Tensingu sõnul on “10 nädalat veganluseni” suurepärane võimalus veganlusega rahulikus tempos tutvuda ning oma toitumist ja elustiili loomasõbralikumaks muuta. “Loomadest hoolimine ja täistaimne toit pole veel kunagi varem olnud nii kättesaadav ja lihtne kui praegu. Kutsume kõiki üles väljakutset vastu võtma ning loodetavasti otsustavad osalejad vegantoidu kasuks ka pärast 10 nädala möödumist,” lisas ta.

Lisaks Eestile on “10 nädalat veganluseni” saadaval näiteks Saksamaal, Rootsis, Rumeenias, USA-s ja Austraalias. Iga riik on kohandatud programmi logo vastavalt kohalike seas levinud toitudele. Eestikeelse versiooni logol on kujutatud ühepajatoit.

“Kaalusime pikalt, kas jääda originaalsel logol oleva hamburgeri juurde või luua midagi eestipärast. Kuna ühepajatoit pole võõras ilmselt ühelegi eestlasele ning seda on väga kerge ka täistaimsete koostisosadega valmistada, näiteks kasutades sojahakki või ube, tundus see kõige parema valikuna,” kirjeldas Tensing.

Tasuta programmiga saab liituda Vegan Outreachi kodulehel: https://veganoutreach.org/10-weeks-to-vegan/

The post Populaarne veganprogramm “10 nädalat veganluseni” jõudis Eestisse first appeared on Taimsed valikud.

The post Populaarne veganprogramm “10 nädalat veganluseni” jõudis Eestisse appeared first on Taimsed valikud.

Uuringusse kaasatud inimesed täitsid lühikese ankeedi oma õnnetundest, toitumisharjumustest ning suhtumisest veganlusse. Uuringus osales 11 537 inimest, sh veganid (1179), vegetaarlased (948), peskataarlased (422) ja kõigesööjad (8988). 

Toome siinkohal välja viis põnevat leidu uuringu tulemustest:

1. Veganid hindasid oma õnnetaset kõrgemana kui kõigesööjad. Kui veganite keskmine õnnelikus oli kümnepalliskaalal 7,27, siis kõigesööjatel 6,8.

2. Ligikaudu 16% kõigesööjatest peab tõenäoliseks või väga tõenäoliseks, et hakkab kunagi veganiks. Need, kes hindasid oma õnnelikkuse taset kõrgemaks, olid avatumad mõttele minna täielikult üle taimsele toitumisele.

3. Mitte-veganid ei vastandu veganlusele kaugeltki nii tugevalt, nagu stereotüüpsed arvamused mulje võivad jätta. Veganite ja veganluse suhtes on üldiselt negatiivselt meelestatud vähem kui 15% inimestest.

4. Kõige suurem osa (32%) veganitest ja vegetaarlastest märkis oma elustiili muutuse suurimaks tõukejõuks keskkonna, teisel koha oli isiklik eelistus (30%) ja kolmandal julmus loomade vastu (24%).

5. Eakamad inimesed olid vähem avatud mõttele hakata tulevikus veganiks kui nooremad.

Eestlaste seaski on levinud müüt, et veganid on kurvad ja kurjad, ent nii see siiski pole. “Käesolev uuring tõestab taaskord seda, mida me ise igapäevaselt tunneme – vegankogukond on üks mõnus seltskond ning veganlus ei tähenda millestki loobumist, vaid annab meile hoopis palju juurde,” selgitas Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud programmijuht Anu Tensing.
Kui veganlus pakub ka sulle huvi, siis tutvu vegansõbralike söögikohtadega, loe põnevaid artikleid ja uudiseid veganmaailmast ning ammuta inspiratsiooni veganretseptidest programmi Taimsed Valikud kodulehel.

The post Kas veganlus teeb õnnelikuks? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas veganlus teeb õnnelikuks? appeared first on Taimsed valikud.

Läbi ajaloo on looduse magusat maagiliste omadustega kastet kasutatud näiteks palsameerimisvedeliku ühe koostisosana, samuti kookides ja juustudes. Mett seostatakse ka tervist turgutava allikana, sest sisaldab antioksüdante, mis aitab langetada vererõhku.

Paljud veganid on mee enda igapäevaelust välja jätnud, kuna mee varustamine on loomade ekspluateerimine. Tegelikult toodavad mesilased mett iseendile. Paljude veganite jaoks on mesi sama tähendusega, mis lehmapiim ja munad: neil on hoopis teine otstarve ja seega ei ole mõeldud inimestele.

Mis on mesi?

Mesilased toodavad mett, kogudes õitest nektarit. Nektar transporditakse tagasi tarudesse ning seal valmib mesilaste käe all mesi. Vegan Society sõnul on mesi harmoonilise taruelu alustala. Mesi valmib mesilaste kõhus, kuhu tiivulised nektarit varuvad ja roosuhkru lihtsuhkruteks lõhuvad. Meemesilased korjavad nektarit ja valmistavad mett terve kevade ja suve, et talveks piisavalt varusid meisterdada.

Mesilased söövad vaid lillenektarit ja õietolmu, nii et kui pole lilli või nendeni jõudmiseks on liiga külm, siis mesilased nälgivad. Mesi ei toida vaid üht mesilast, vaid tervet kolooniat: see koosneb talviti emamesilasest ja umbes 10 000 töömesilasest. 

Alison Benjamini, raamtute “A World Without Bees” ja “Good Bee: A Celebration Of Bees And How To Save Them” autori sõnul elab me planeedil rohkem kui 20 000 liiki mesilasi ning nende eluiga on vaid paar nädalat, mis on samas piisavalt pikk aeg, et nad paljuneda jõuaksid. Kõik liigid sõltuvad suuresti toidust, mida nad õitsvatelt taimedelt koguvad.

Mesilased ja keskkond

Benjamin lisab: „Nektar on puhas süsivesik, mis on kütuseks nende lendudele. Õietolm on proteiiniallikaks, mida nad oma vastsetele söödavad, et neist saaksid tugevad, terved täiskasvanud mesilased…

Kui mesilased toidu tarbeks lillelt lillele liiguvad, transpordivad nad osa õietolmu isapoolsest osast lille emakasse, võimaldades nii paljundada seemneid ja vilju, seetõttu on mesilased niivõrd olulised põllumajanduses ja ökosüsteemis. 

Mesilaste tolmendatud on vähemalt üks kolmest suutäiest, mida iga päev sööme. Ei maksa unustada pähkleid, marju ja seemneid, mis on vajalikud lindudele ja imetajatele, et toiduahel funktsioneeriks. Lisaks võlgneme mesilastele tänu, et meil on puud ja teised taimed, mis süsinikku atmosfääri seovad.“

Statista andmeil on maailmas enam kui 90 miljonit mesilastaru. Hoolimata mesilaste endi vajadusest mee järele, on meetööstus mitme miljoni dollari suurune äri, mille tõttu on mesilaste populatsioon hääbumas.Mullanduse seltsi andmeil on 2000 metsmesilasliigist Euroopas väljasuremisohuga silmitsi seismas üks kümnest liigist. Samas näitab Bee Culture‘is avaldatud statistika meetarbimise trendi ja selle hinna tõusu.

Miks veganid mett ei söö?

Enamiku veganite jaoks ei tule mee söömine kõne allagi. Seda loogilisel põhjusel, et mesilased on putukad, loomad, ning veganid ei tarbi midagi, mis on võetud looma küljest või on looma enda toodetud.

Suur osa vegankogukonnast hoolib keskkonnast ning on ju teada, et need putukad mängivad keskkonna hoidmisel väga suurt rolli. Paljud teadlased on päri, et tolmeldajate arvukuse vähemine on ohtlik katalüsaator keskkonnakatastroofile. 

Puu- ja juurviljade kasvatamine poleks enam võimalik, sõnab professor Johanna Brunet. „Inimesed sõltuvad taimedest ja taimed sõltuvad tolmeldajatest. Tuleb hoida tasakaal, et säilitada elu Maal ning tagada inimeste ellujäämine ja tervis,“ ütleb ta.

Kuidas meetööstuses mesilasi kahjustab?

Põllukultuuridel kasutatavate pestitsiidide uuringu tulemusena väitsid teadlased, et peamine põhjus mesilaste populatsiooni vähenemisel on insektitsiid nimega neonikotinoid. Lisaks leiti, et kemikaali esines ka mees endas.

Oma raamatu kirjutamise uuringutel avastas Benjamin, et miljonid mesilased on oma lõpu leidnud just pestitsiidide, parasiitide ja alatoitumise süül. See on tingitud sellest, et inimesed kasutavad tootmiseks modernset ja intensiivset põllumajandust, lisas ta. Suurel määral põhjustab see haiguseid.

Benjamin lisab: „USA-s annavad suurfarmide mesinikud regulaarselt teada, et igal aastal sureb vähemalt kolmandik nende kolooniatest. Toitaineterikka toidu puudumine on samuti suur probleem. Mesilasi transporditakse tolmeldamiseks ühe monokultuuri juurest teiseni, tihtipeale võivad need olla üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Selline elutempo ei võimalda neil täisväärtuslikult toituda, mesilased jäävad nõrgaks.“

Vegan Society sõnul mõjutab meemesilaste aretamine suuresti ka teiste mesilaste liike. Eriti selgelt on näha kimalaste, rahvakeeli tuntud ka kui maamesilaste arvukuse langemist. Mõned mesinikud korjavad võimalikult palju mett ja asendavad selle tarus hoopis näiteks suhkruasendajaga. Neis aga puuduvad mees leiduvad toitained.

Kasum ärakasutamisest

PETA direktor Elisa Allen taunib mee tootmisprotsessi ja ütleb, et see on kasum ärakasutamisest.

Ta lisab: „Mesilased on geneetilise manipulatsiooni ohvrid, kelle tarudest suitsetatakse elu välja, ning teele ette jäävate tolmeldajate tiivad ja jalad rebitakse küljest. Seda kõike selleks, et inimesed saaksid varastada mett, mis on nende pisikeste tegelaste kütus ja elutöö ning kuulub õigusega neile, mitte meile.

Paljud mesinikud kasutavad ebainimlikke meetodeid oma ohutuse tagamiseks ja tootmiskvootideni jõudmiseks, näiteks lõigatakse ära mesilaste tiivad, et nad ei saaks kolooniast lahkuda, tapetakse ka isasmesilasi nende sperma tarbeks, et emamesilast seemendada. Mett on väga lihtne vältida, sest maitsvaid alternatiive on palju, näiteks agaavinektar ning vahtrasiirup.“

Mesilaspiim, mis sarnaneb želatiinile, on samuti üks toodang, mida meemesilaste näärmetest eraldatakse. Seda kasutatakse kosmeetikatööstuses. Benjamin ütleb, et see on kõige julmemalt toodetu” toode, kuna seda saavad tööstuslikus mastaabis toota vaid mesilased, kellest on nüüd mesilaspiimamasinad saanud.

Aga mandlid ja avokaadod?

Palju on väidetud, et mandlite ja avokaadode söömisel peab samuti arvestama võrdselt kahjulike tootmisprotsessidega. 

Näiteks väljaandes Scientific American avaldatud artiklis räägitakse sellest, kuidas miljoneid mesilasi üle terve USA transporditakse, et tolmeldada mandlipuid. Avokaadode tolmeldamiseks kasutatakse sama taktikat.

„Sundides mesilasi koguma suurtelt aladelt üheainsa põllukultuuri õietolmu ja nektarit, jäetakse nad ilma metsikute elupaikade pakutavast palju mitmekesisemast ja toitvamast toidust. Rändel olevad meemesilased pendeldavad pidevalt küllusliku toitumise ja nälja vahel,” on artiklis kirjas.

Taimsed meealternatiivid

Mett saab tänapäeval asendada väga paljude toodetega. Näiteks on olemas vahtra- ja datlisiirup, agaavinektar, pruuni riisi siirup, kookosnektar ja veganmesi. Meeasendajad on suures osas valmistatud looduslikest allikatest. Kõik, kes mee tarbimises kahtlevad, võiksid kindlasti neid variante proovida.

Vahtrasiirup 

Vahtrapuu mahlast valmistatud vahtrasiirup on Kanadast populaarseks saanud magustaja. Klassikalise pudingu veganiseerimiseks proovi valmistada vahtrasiirupiga pudingut, retsepti leiad siit.

Datlisiirup

Datleid kasutatakse üsna tihti kookide ja muude maiusroogade valmistamisel. Lisaks saab neid leotades, keetes ja loputades siirupiks keeta. Tee ise omale datlisiirupit, retsepti leiad siit.

Agaavinektar

Agaavinektarit saab tekiila-agaavi ehk sinise agaavi taimemahlast. See sisaldab vähem glükoosi kui rafineeritud suhkrud. Lisaks on see oma maitselt palju magusam, mistõttu saab seda magususe saamiseks vähem kasutada.

Pruun riisisiirup

Selle magustajaga saad ise müslit valmistada. Magus siirup on saadud pruunist riisist. Sellel on kõrgem glükeemiline indeks kui enamikul teistel magusainetel. Teraviljavaba müsli retsepti leiad siit.

Kookosnektar

Kookosnektarit saadakse kookospuude mahlast. Minimaalselt töödelduna peetakse seda üldiselt puhtamaks kui kookossuhkrust valmistatud siirupeid. Lisa kookosnektarit puuviljadele, datlitele ja kaerahelvestele, et meisterdada valmis kookosruudud.

Veganmesi

Veganmett tehakse looduslikest allikatest, näiteks õunamahlast, sidrunimahlast ja melassist. Mõned veganmee variantide valmistamsel on kasutatud prebiootikume, millel on tõestatud toime soolestikutöö parandamisel. Ka meie kaubandusest saab vegan-mett osta, näiteks külasta veganfoodie e-poodi. Samuti on võimalik ise kodus valmistada võilillemett.

Allikas: The Blant Based News
Tõlkis: Kriste Lauk
Toimetas: Annaliisa Post

The post Kas mesi on vegan? Mitte just kõige magusam tõde julma tööstuse tagamaadel first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas mesi on vegan? Mitte just kõige magusam tõde julma tööstuse tagamaadel appeared first on Taimsed valikud.

Veganlus võib kogu keha tervemaks muuta, kaasa arvatud vaimu. Keha ja meel on alati ühendatud ja see tähendab, et viis, kuidas oma keha kohtled, mõjutab ka su meelt ja emotsioone.

Kaevudes veidi sügavamale, mõjutab see, kuidas sa oma tervisest mõtled ja valikuid teed, ka keha liikumist ja toimimist. Oluline on, kuidas mõeldakse sellest, mida enda kehasse pannakse, ning veganismile üleminek on ideaalne näide selle praktikas toimimisest.

Alates eetikast kuni füüsilise tervise kasudeni, võib veganiks olemine toidu muuta elu aspektiks, mis motiveerib omama positiivset hoiakut ja end ümbritseva maailma suhtes paremini tundma. Tõepoolest, veganlus on elustiil, mis töötab nii vaimu kui ka keha jaoks, võimaldades samal ajal tagasi anda.

1. Kaastunde harjutamine

Taimse toitumise ja veganlusega üldiselt kaasneb nii palju tervise ergutajaid ning see on hämmastav. Kuigi on oluline neid arvesse võtta ja ennast esikohale seada, pole ühel suurematest eelistest tegelikult üldse midagi inimese endaga seotud. Tegelikult pakub see veganluse ennastsalgav osa elustiili jaoks üht kõige olulisemat mõju. Veganiks hakates säästetakse loomi iga päevaselt valu ja kannatuste eest ning antakse oma osa planeedi abistamiseks vähendades oma süsinikujälge.

Tehes iga päev valikuid, mis aitavad maailma tervikpildis, saab olla teadlik kõikidest enda heategudest. Meenutades seda endale regulaarselt on positiivsust mõtetes rohkem märgata ja võib end kõigis oma valikutes tõeliselt enesekindlalt tunda.

2. Teadlik toiduvalik

Mõnikord inimesed lihtsalt juhtuvad toidu järgi haarama ega mõtle, mida nad iga päev oma kehasse panevad. Kuigi see toimib mõne jaoks, võib see samuti tähendada, et jääd kiirustades ja mõtlematult ilma positiivsetest toiduelamustest. Veganina tehakse üldiselt toiduvalikuid tähelepanelikumalt ja teadlikumalt. Selline elustiil paneb enne söömist mõtlema, mis võib aidata luua teadlikuma suhte toidu ja toitumisega.

Kui avastad end toidule tähelepanelikumalt lähenemas, on tähelepanelikkus tervikuna palju lihtsam. Läbi teadlikkuse saab keskenduda rohkem olevikule ja kogeda iga hetke selle saabumisel. See annab ruumi praegustele mõtetele ja mõtisklustele.

3. Kogukonna leidmine

Veganliku toitumise esmakordsel kaalumisel kardavad paljud inimesed eraldatuse tunnet. Kuigi võib tunduda loogiline karta, et pereõhtusöökidel ja jõulusöömaaegadel ollakse erak, armastavad need inimesed teid hoolimata sellest, kas kugistate nende kõrval tofut ja salatit või liharikkaid burgereid, ja saate sellele ruttu kinnituse. Kuid, mida leiate veganiks hakates, on terve kogukond inimesi, keda te pole võib-olla varem tundnud.

Veganite kogukond on veebis jõuline ja edukas oma küllaldaste Facebooki gruppide (nt Jah, see on vegan, Eesti veganid, Healthy vegan EE, Vegan Hangouts (Eesti), Tallinna veganid, Tartu veganid, Pärnu veganid, Viljandi veganid, Lääne-Virumaa veganid, Veganid Hiiumaal) Youtube’i kogukondade (lugemissoovitus: 5 juutuuberit, kes on toeks veganteekonnal) ja hashtagidega. Isegi väikeses linnas või maapiirkonnas elades tuleb vaid sisse logida ja tervitada arvukalt uusi inimestele, kes soovivad sinu meelt tõsta ja sind toetada. Asudes kusagil veidi rohkem asustatud piirkonnas, võib alati tutvuda oma piirkonna vegansõbralike restoranidega ja kohtuda igasuguste ägedate uute sõpradega.

4. Energialaeng

Veganiks saamise üks peamisi füüsilisi ja vaimseid eeliseid on energialaeng. Taime jõud on tõeline asi ja see võib tagada, et päev möödub rõõmsatujulisemalt ja energilisemalt armastatud asju tehes. Taimsed toidud pakuvad rohkem vitamiine ja toitaineid, mis aitavad aju tööd suurendada, ning suurem süsivesikute tarbimine aitab söögijärgselt olla palju energilisem. Mida rohkem energiat ja entusiasmi on, seda paremad on tujud. Kes ikka tahab terve päeva olla jõuetu ja väsinud? Loe lisaks, kuidas vegantoit sind nutikamaks teeb?

5. Stressile hüvasti

Tervislik toitumine ja keha eest hoolitsemine teadupärast alandab stressitaset ja veganlus saab sellega suurepäraselt hakkama. Tervikliku taimse toidu söömine on seotud madalama kortisoolitasemega, mis tähendab, et ollakse vähem keemilises ja bioloogilises stressis. Kortisool on stressihormoon ning selle kõrge tase võib avaldada negatiivset mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele heaolule. Toit nagu lehtköögiviljad, metsik riis, kääritatud toidud ja isegi tume šokolaad võivad vähendada kortisooli taset.

Rohkelt põnevaid veganretsepte, mida kindlasti tasub proovida, leiad ka Taimsete Valikute kodulehel.

Tagasi andmise, kogukonna leidmise ja keha toitva taimse söögiga tankimise abil saab veganlusega oma vaimset tervist nii mitmel viisil parandada. Veganiks hakates ei aidata ainult loomi ja planeeti, vaid hoolitsetakse ka iseenda eest selle protsessi käigus.

Loe lisaks ka 10 soovitust toitumisspetsialistilt Kariina Kuningas (Spice the Spirit), kuidas veganlusega alustada.

Allikas: Vegan Food & Living
Tõlkis: Diana Hill
Toimetas: Anu Tensing

The post Kas veganiks olemine aitab hoida vaimset tervist? 5 eelist, mida märkad üleminekul first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas veganiks olemine aitab hoida vaimset tervist? 5 eelist, mida märkad üleminekul appeared first on Taimsed valikud.