Grete rääkis, et tema soov oli luua iga eestlase suvelõpu lemmiktoidu, milles on suve maitsed, mõnus sõprade, pere ja vanaemaga koosolemise tunne ning mis oleks sealjuures imelihtne, et kõik saaksid soovi korral ka kodus järgi teha. Soovitame kindlasti proovida!

Taldrikul on:
🔸 värske keedukartul
🔸 värske soolakurk
🔸 kukeseenekaste
🔸 taimne kodujuustuhapukooresalat värske sibula ja tilliga

Rohe kohvik asub Balti jaama trammipeatuse vastas (Kopli 4) ja on avatud iga päev kl 9-21.

Loe lähemalt projektist “Kahvliga kliimamuutuste vastu” Taimsete Valikute kodulehelt: https://taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Rohe kohviku septembrikuu eripakkumine aitab võidelda kahvliga kliimamuutuste vastu first appeared on Taimsed valikud.

The post Rohe kohviku septembrikuu eripakkumine aitab võidelda kahvliga kliimamuutuste vastu appeared first on Taimsed valikud.

Tööstusheite direktiiv (The Industrial Emissions Directive, IED) kontrollib ELi suurimate tööstusrajatiste, sh väikese arvu suurimate sea- ja linnukasvatusettevõtete heitkoguseid. Iga IED-ga kontrollitav käitis on sunnitud vähendama õhku, vette ja pinnasesse eralduvaid heitmeid ning vajab tegutsemiseks luba. 

Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette, et IED rakenduks alates 150 loomakasvatusüksust, st sinna alla käiksid farmid, kus peetakse näiteks 500 siga või 150 lüpsilehma või 10 700 munakana või 21 400 broilerikana, samas kui direktiiv ei mõjuta väikeseid ja keskmise suurusega farme. Parlament hääletas praeguste ebapiisava 750 loomühiku künnise naasmise poolt, mis hõlmab ainult farme, kus on vähemalt 40 000 kodulindu, 2000 siga või 750 emist, kusjuures veisefarmid on täielikult välja jäetud.

Hetkel puudutab künnis vaid 18% ammoniaagiheidete ja 3% metaani heitkogustest, mis eraldatakse veiste, sigade ja kodulindude poolt. Kui komisjoni ettepanek oleks vastu võetud, siis suureneksid need osakaalud vastavalt 60% ja 43% peale.

“Loomakasvatus põhjustab 67% ELi ammoniaagiheitest ja üle 50% ELi metaaniheitest ning veisekasvatus on vaieldamatult suurim põllumajanduse metaaniheite allikas,” rõhutab Loomuse programmi “Kahvliga kliimamuutuste vastu” projektijuht Sanne Org. “Tegemist on äärmiselt vastutustundetu ja keskkonnavaenuliku otsusega. Heitkoguste vähendamiseks peaks kindlasti luubi alla võtma terve tööstuse, mitte vaid kaduvväikse osa sellest.”

EL on andnud ka lubaduse vähendada 2030. aastaks metaaniheidet 30% võrra, ent kui loomatööstuse heitkoguseid ei vähendata, siis seda lubadust kindlasti pidada ei saa.Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Euroopa Parlamendi otsus lahjendada heitkoguste direktiivi annab võimaluse loomatööstusel keskkonna saastamisega jätkata first appeared on Taimsed valikud.

The post Euroopa Parlamendi otsus lahjendada heitkoguste direktiivi annab võimaluse loomatööstusel keskkonna saastamisega jätkata appeared first on Taimsed valikud.

Aruandes “Animal Agriculture Is The Missing Piece In Climate Change Media Coverage” uuriti kümne suurema uudisteväljaande, nagu Wall Street Journal ja The New York Times, avaldatud kliimaartikleid, 1000 artiklit. Analüüsist selgus, et vaid seitsmel protsendil artiklitest mainiti loomakasvatust. Veelgi enam, enamik neist artiklitest keskendus pigem mõjule, mida kliima avaldab kariloomadele (nt farmerid on sunnitud temperatuuritõusu tõttu varakult tapaloomi müüma), mitte kariloomade keskkonnale avaldatavale mõjule.

Kliimaartiklid keskendusid tavaliselt sellistele aspektidele nagu kaevandamine, tootmine ja energiatootmine (mainitud 68 protsendis artiklites) ja fossiilkütused (mainitud 53 protsendis).

Loomakasvatus on keskkonnale katastroofiline!

➔ See põhjustab vähemalt 14,5 protsenti kasvuhoonegaaside heitkogustest, põhiprobleemiks on metaan. Ligikaudu kolmandik inimeste põhjustatud metaanist pärineb tehistingimustes peetavatelt veistelt, mida nad eraldavad oma röhitsemise kaudu.

➔ Loomakasvatus on ka peamine metsade hävitamise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjus.

➔ Hiljutises aruandes leiti, et meie toidusüsteem ainuüksi ületaks meid Pariisi kokkuleppes sätestatud 1,5C piiri, isegi kui kõik fossiilkütused kõrvaldataks.

Loe lähemalt Plant Based News portaalist.

The post 93 protsenti kliimauudistest jätab mainimata loomakasvatuse mõju kliimale first appeared on Taimsed valikud.

The post 93 protsenti kliimauudistest jätab mainimata loomakasvatuse mõju kliimale appeared first on Taimsed valikud.

Põhja-Brabanti provintsis asuv Altena on algatanud projekti „Plant-Based Together” (ehk “Koos taimne”). Koostöös Green Protein Alliance’iga (GPA) tahetakse projektiga julgustada inimesi valima sagedamini taimseid toite. Wageningeni ülikool osaleb ka uurimispartnerina.

Projekti on kaasatud ka kohalikud koolid, supermarketid ja restoranid. Näiteks korraldatakse supermarketites mitmeid degusteerimisüritusi, sest parim viis inimeste veenmiseks valimaks taimne toit on näidata, et see on maitsev.

Lisaks on saadikuna kohal Hollandi rannavõrkpalliproff Raïsa School. Ta pakub tuge oma lemmikveganretseptide ja -toiduainete jagamisega oma sotsiaalmeediakanalites. Ta esineb ka videos, kus ta palub otse Altena elanikel sagedamini taimset toitu süüa.

Uus projekt kasvas välja GPA üleriigilisest kampaaniast. Organisatsioon soovib, et Hollandis jaguneks 2025. aastaks taimsete ja loomsete valkude osas 50:50. Praegu arvatakse, et see jaguneb 37:63 liha- ja piimatooteid sisaldavate toitude kasuks.

Altenat peetakse suurepäraseks asukohaks taimse toidu reklaamimise tõhususe testimiseks. Selle põhjuseks on asjaolu, et seda ei peeta praegu paljude elanike jaoks populaarseks valikuks.

Algatuse õnnestumise või ebaõnnestumise üle otsustatakse tarbijate ostuharjumuste põhjal. Analüüsitakse ostuandmeid, et teha kindlaks, kas hakata rohkem ostma taimseid valikuid.

Allikas: Plant Based News

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Hollandi linn Altena julgustab elanikke vegantoitu sööma first appeared on Taimsed valikud.

The post Hollandi linn Altena julgustab elanikke vegantoitu sööma appeared first on Taimsed valikud.

“Oleme üllatunud, et ikka veel ei julge poliitikud välja öelda, et loomne toit on oluline kliimamuutustesse panustaja,” imestas Loomuse projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu” projektijuht Sanne Org. “Teadlased rõhutavad järjest jõulisemalt vajadust kiirelt toidutootmises suunda muuta, sest ressurss, mida vajatakse loomatööstuses, võiks suunata otse inimestele taimse toiduna. Sellest võidaksid nii inimesed, loomad, elurikkus kui kliima,” selgitas Org.

Lisaks rõhutab Org, et täna algasid valimised: “Valimas käimine on vähim, mis üks aktiivne ja hooliv kodanik teha saab, ning tänavused valikud annavad võimaluse nügida meie toidusüsteem keskkonnasõbralikkuse poole.”

Erakonnad, kellel teema pole isegi mainimist leidnud, on EKRE, Eesti 200, Parempoolsed ja Vasakpartei. EKRE hakkab silma selle poolest, et nad pole keskkonda ega kliimat isegi maininud kui teised pole leidnud veel seost toidu ja kliima vahel.

Üldsõnaliselt on probleemi adresseerinud Reformierakond nõnda: “Toidu tootmine peab toimuma keskkonda hoides,” jättes täpsustamata millise toidu tootmisest on jutt. Palju on reformierakond puudutatud toidu raiskamise vähendamise vajadust, mistõttu oleks väga loogiline rääkida ka vajadusest liikuda nii toidu tootmises kui toiduvalikutes täistaimsete valikute suunas.

Eestimaa Rohelistel on platvormis küll loomakaitse osa, nad rõhutavad mahetootmise ja põllumaade säilitamise vajadust, kuid kliima ja toidu seost ei leia. Isamaa Erakond mainib mahetoitlustamise ja kodumaise tooraine olulisuse, samuti põllumajanduses tegelevate asutuste toetamise nagu väiksed ja keskmised talud, kuid taimse toidutootmise olulisus on ikkagi väljas. 

Sotsiaaldemokraatide hulgas on arusaamine olemas, kuid platvormi pole teema samuti jõudnud, on küll rõhutatud vajadust põllumajandustootjad kliimasõbraliku maaharimise peale suunata, kuid see, et intensiivloomakasvatuse kui keskkonnale väga kahjuliku sektori välja toomine on veel tulevikumuusika.

Keskerakond toob välja kogukonnaaedade toetamise, kuid kahjuks mainivad samas ka jahi ning kalatööstuse toetamist ja edendamist jättes sealjuures märkimata vajaduse uuendada nii jahi- kui loomakaitseseadust.

Loomus tõstatas teema 16. veebruaril toimunud Loomuse valimiskompassi esitlusel toimunud paneelvestlusel küsides, kas toidu ja kliimamuutuse seosest rääkimine on tabu. Üldine seisukoht oli, et tabusid ei peaks olema ja kõikidest teemadest tuleb rääkida. Samuti nõustuti, et teema on loomulikult oluline. Selles, mil määral on oluline ja milliste sammudega tuleks tegutseda, jäädi eriarvamusele.

Loomus loodab oma tegevusega anda panuse teema järjest jõulisemale ja adekvaatsemale tõstatumisele kõikidel tasanditel. Loomus on loonud valimiskompassi, et muuta loomasõprade valimised lihtsamaks, ning kompassi ka analüüsinud võttes luubi alla ka erakondade valimisplatvormide loomasõbralikkuse, sest valides inimest valime me paratamatult ka erakonda. 

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Kas toidu ja kliimamuutuse seosest rääkimine on tabu? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas toidu ja kliimamuutuse seosest rääkimine on tabu? appeared first on Taimsed valikud.

Täna, Eesti Vabariigi aastapäeval küsin, kas meie õigus süüa piiramatult liha- ja piimatooteid peaks olema olulisem tulevaste põlvede õigusest elada elamiskõlblikul planeedil? 

Kuuleme muret tõusvate lihahindade pärast. Eilegi küsiti Postimehes mis saab grillhoojast, kui sealiha hind rekordkõrgusesse tõuseb? Kas tegelikult ei peaks muretsema hoopis selle pärast, miks sealiha üldse esmatarbekaubaks on kvalifitseerunud ja miks grillihooaega sealihata võimatuna näeme

Põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Säästva arengu seadus sõnastab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Poliitilisi suundi ning valimislubadusi analüüsides tundub aga toidutootmise ja toiduvalikute keskkonnasäästlikumaks muutmise tähtsus hoopis täiesti kõrvale jäetud. Näib, et  planeedi taluvuspiiriga arvestamine peaks olema kellegi teise mure ja olulisem on valijate täitmatu (liha)isu rahuldamine.

Eesti on võtnud ambitsioonika eesmärgi olla aastaks 2050 kliimaneutraalne ja toetudes toitumisuuringutele ning toidu kliimamõju arvutustele ei ole see võimalik, kui eestlased ei muuda märkimisväärselt oma toitumisharjumusi. Iga poliitik peaks mõistma toidu keskkonnamõju ning toetama liikumist keskkonnasõbralikumate ja eetilisemate ehk taimsete toiduvalikute poole! “Keskkonnavaenulike toodete kõrgem hind ja piiratud kättesaadavus on olulised tarbijakäitumise mõjurid, mida esimeses järjekorras rakendada,” märgib Tallinna Tehnikaülikooli turunduse õppejõud Eliis Salm. Poliitilistes aruteludes ja otsustes tuleb poliitikutel näidata üles riigimehelikkust ning lõpetada toidu tootmise ja tarbimise mõju alahindamine. Kampaaniate nagu “Kala kõlab hästi” ja “Koolipiim” toetamine peavad jääma minevikku ning asenduma taimsete valikute toetamisega.

IPCC hinnangul on loomatööstus üks suurima keskkonnajalajäljega tööstusi, see on olulisim elupaikade ja elurikkuse kadumise mõjur maailmas, ning seotud toidu ebavõrdse jaotusega ühiskonnas – iga kümnes inimene planeedil on näljas. Räägime küll vajadusest kasvatada iivet Eestis, kuid vähe arutletakse selle üle, kuidas tagada järgmise põlvkonna eestlaste jaoks elamiskõlblik elukeskkond. 

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Kas õigus süüa liha on tähtsam kui meie laste õigus elada? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas õigus süüa liha on tähtsam kui meie laste õigus elada? appeared first on Taimsed valikud.

Edinburghi 548 000 elaniku tarbimisharjumustest tekkinud kasvuhoonegaasid on 12% seotud liha ja kala tarbimisega. Sanne Org, projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu” juht Loomuses avaldas lootust, et initsiatiiviga liitumine vähendab loodetavasti Edinburghi kasvuhoonegaaside jalajälge tunduvalt. “Tallinnas elab 452 000 elanikku ning Tallinn on Euroopa roheline pealinn praegu, aastal 2023. Ka Tallinnal on võimalus allkirjastada Plant Based Treaty kokkulepe, et kiirendada muutumist keskkonna- ja inimesesõbralikumaks. Nii oleks võimalik veelgi enam välja teenida rohelise pealinna tiitel ning astuda konkreetne samm näitamaks, et Tallinn ei kavatse pead liiva alla peita,” julgustas Org.

Plant Based Treaty allkirjastamisega tunnistab Edinburgh, et praegused toidusüsteemid on ühed peamised kliimakriisi edendajad ning täistaimse toitumise poole liikumine vähendab silmnähtavalt kasvuhoonegaaside eritamist. Samuti avaldab Edinburghi Linnavolikogu toetust sellele, et Plant Based Treaty kaasataks ülemaailmsel tasandil Pariisi kliimakokkuleppesse partnerina. Plant Based Treaty avalik toetamine ei pane Edinburghile seaduslikke kohustusi ega kanna endas riske, kuid kuulutab avalikult välja kliima eriolukorra.

Toit puudutab kõiki inimesi, seetõttu on Plant Based Treaty eesmärk juhtida tähelepanu tänapäeva toidusüsteemi põhjustatud keskkonnakahjudele. Loomaliha- ja piimatooted ning ka paljud teised loomse päritoluga toidud on märkimisväärsete kasvuhoonegaaside heitkoguste, samuti reostuse, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ning maa- ja vee reostuse allikaks.

Kokkuleppel on kolm peamist põhimõtet:

Loobumine – tuleb peatada probleemi süvendamine, st ei tohi ehitada uusi ega laiendada olemasolevaid tapamaju ega loomakasvatusi, sh kalakasvatusi. Peatada tuleb elusloomade eksport, Tuleb keelustada uued suuremõõtmelised kalalaevad.

Ümbersuunamine – tuleb välja kuulutada kliimakriis ning seada toidujulgeolek fookusesse. Valitsuse toitumissoovitused tuleb uuendada nii, et need edendaks terviktoidu ja taimetoidu tarbimist. Haiglates, koolides, hooldekodudes, vanglates ja valitsusasutustes tuleb pakkuda vaid täistaimset toitu. Tervist kahjustavad tooted tuleb ära märgistada, sh vähi hoiatussilt töödeldud ja punasele lihale. Loomsed tooted tuleb maksustada. Loomatööstusele seni suunatud raha tuleb ümber suunata olemasolevate loomafarmide üleminekuks taimse toidu farmideks. Tuleb lõpetada riigipoolne muna-, piima-, liha- ja kalatoodete reklaamimine.

Taastamine – Tuleb istutada põlispuuliike elupaikade taastamiseks, linnad peavad suurendama oma haljasalasid, sh rohelisi katuseid ja metsloomade koridore.

Üle 15 000 inimese kirjutas alla petitsioonile, mis kutsus üles Edinburghi Linnavolikogu toetama Plant Based Treaty initsiatiivi. Plant Based Treaty initsiatiivi on praeguseks allkirjastanud veel üks Ühendkuningriikide linn, kaks Ameerika Ühendriikide linna, üks Türgi linn ja neliteist linna Indias. Liikumist on toetanud enam kui 64 tuhat inimest, üle tuhande organisatsiooni ja tuhat ettevõtet. Plant Based Treaty on loodud võttes eeskujuks Fossil Fuel Treaty, mida Edinburgh toetas samuti esimese Šotimaa linnana 2022. aasta märtsis. Initsiatiivi toetab tänaseks 20 Ühendkuningriikide parlamendiliiget.

Loomus algatas Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda Loomuse programmi Taimsed Valikud kodulehel: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Šotimaa pealinn Edinburgh astub suure sammu adresseerimaks toidusüsteemi mõju keskkonnale. Aga Tallinn? first appeared on Taimsed valikud.

The post Šotimaa pealinn Edinburgh astub suure sammu adresseerimaks toidusüsteemi mõju keskkonnale. Aga Tallinn? appeared first on Taimsed valikud.

Uuringus keskenduti 54 suure sissetulekuga riigile nagu näiteks Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Teadlased uurisid, kuidas võiks nende riikide süsiniku jalajälg muutuda, kui nende elanikud võtaksid kasutusele EAT-Lanceti komisjoni planeedisõbraliku toitumisviisi, mis põhineb peamiselt taimsel toidul.

Nende juhiste kohaselt moodustavad täisteratooted, puuviljad, köögiviljad, pähklid, küllastumata taimeõlid ja kaunviljad suurema osa inimese kaloritest. Samal ajal jäävad liha ja piimatooted tagaplaanile ning neid soovitatakse pigem väikestes kogustes.

Uuringu autorid leidsid, et suure sissetulekuga riigid võivad sellise taimepõhise lähenemisviisi kasutuselevõtuga vähendada oma põllumajanduse heitkoguseid 61 protsenti.

Koos toitumise muutustega ei muutuks ainult heitkogused. Teadlaste sõnul võib loomsetest saadustest eemaldumine vabastada maa-ala, mis on suurem kui kogu Euroopa Liit. Kui see maa jäetaks oma loomulikku seisundisse taastuma, seoks see sajandi lõpuks ligikaudu 100 miljardit tonni süsinikku.

Käesolev uuring ei ole kindlasti esimene, mis toob välja seoseid loomakasvatuse ja keskkonnakahjude vahel. Septembris leidis ka ajakirjas “Nature Food” avaldatud suur uuring, et lihatootmine on süüdi 57 protsendis ülemaailmsetest toiduga seotud heitkogustest. Sarnaselt avastasid eraldi uuringud, et lihasööjad põhjustavad peaaegu kaks kolmandikku rohkem heitkoguseid kui vegetaarlased.

Loomakasvatus on ka peamine õhu- ja veesaaste, metsade hävitamise ja ookeanide surnud tsoonide põhjustaja. See on ka ressursimahukas, nõudes tohutul hulgal vett ja põllukultuure.

Allikas: Plant Based News

The post UURING: Üleminek peamiselt taimsele toidule võib vähendada toiduga seotud heitkoguseid kuni 61% first appeared on Taimsed valikud.

The post UURING: Üleminek peamiselt taimsele toidule võib vähendada toiduga seotud heitkoguseid kuni 61% appeared first on Taimsed valikud.

Hiina ja Ühendkuningriikide ülikoolide teadlased uurisid, kuidas on muutunud toitumine Hiinas aastatel 1980–2010 ja kuidas muutus sellest tulenevalt toidutootmine riigis. Nad avastasid, et selle aja jooksul kasvas lihatoodang hüppeliselt 15 megatonnilt 80 megatonnini ehk 433 %.

Lisaks suurenesid põllumajandusliku ammoniaagi (NH3) heitkogused samal perioodil peaaegu kaks korda. Ammoniaaki – vesinikku ja lämmastikku – eraldub loomsetest jäätmetest ja loomasööda kasvatamiseks kasutatavast väetisest.

Liigne lämmastik võib kahjustada ökosüsteemi, eriti veealadel. Samal ajal võib kokkupuude kõrge kontsentratsiooniga ammoniaagiga, mis on söövitav, põhjustada kopsuvähki, südameprobleeme, pimedaksjäämist ja isegi surma.

Uuringu autorid leiavad, et ammoniaagi emissiooni suurenemises on peamiselt süüdi suurenenud lihatarbimine.

Ainuüksi 2010. aastal kaotas reostuse tõttu Hiinas elu umbes 1,83 miljonit inimest. Teadlaste hinnangul on viis protsenti nendest enneaegsetest surmadest – umbes 91 500 inimest – toitumismuutuste tagajärg.

Allikas: Plant Based News

The post UURING: Lihatööstuse tekitatud reostus põhjustab Hiinas igal aastal 90 000 enneaegset surma first appeared on Taimsed valikud.

The post UURING: Lihatööstuse tekitatud reostus põhjustab Hiinas igal aastal 90 000 enneaegset surma appeared first on Taimsed valikud.

1. Kliimakriis

Riigid on ühinenud, et püüda piirata ülemaailmse temperatuuri tõusu vähem kui 2°C  või ideaalis 1,5°C võrra üle eelindustriaalse taseme – kriitiline piir, mille ületamisel võivad olla laastavad tagajärjed. Oleme juba läbi murdnud 1°C ja väga lähedal 1,5°C saavutamisele. Keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks peame tegutsema kiiresti. Dr Peter Scarborough Oxfordi Ülikoolist ütleb, et veganiks hakkamine võib toiduga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada poole võrra. Keskkonnauurija Joseph Poore, samuti Oxfordi Ülikoolist, on sama meelt. Poore hindas toidu mõju alates talust kuni kahvlini ja leidis, et veganiks hakkamine võib vähendada toiduga seotud kasvuhoonegaase kuni 73%. Poore ütles: “Vegandieet on tõenäoliselt ainus suurim viis oma mõju vähendamiseks planeedil Maa.”

2. Metsiku looduse kadumine

Käesoleval hetkel kogeme Maa kuuendat massilist väljasuremist. Miljonit looma- ja taimeliiki, rohkem kui kunagi varem, ähvardab väljasuremine, sõnab ÜRO valitsustevaheline bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste komisjon (IPBES). Miks see oluline on? Bakterid, seened, putukad, linnud, imetajad, mereelukad, taimed ja puud moodustavad koos keerukad ökosüsteemid, mis teevad koostööd paljude oluliste “teenuste” osutamiseks, nagu toitainete ringlusesse võtmine, mulla tekitamine, tolmeldamine, seemnete levitamine ja palju muud. Õhk, mida hingame; vesi, mida joome; toit, mida sööme – kõik need sõltuvad rikkalikust bioloogilisest mitmekesisusest. IPBESi esimees sir Robert Watson ütles: “Ökosüsteemide tervis, millest sõltume meie ja kõik teised liigid, halveneb kiiremini kui kunagi varem.” Teadlased nõustuvad siiski, et kohese tegutsemise korral on veel lootust.

3. Metsaraie

Maa kopsudena tuntud metsad võtavad atmosfäärist süsinikku ja vabastavad hapnikku – me kaotame need meie enda vastutusel! Puud varuvad süsinikku oma okstes, tüvedes ja juurtes, aga ka langenud lehtede all ja metsa mullas. See vabaneb aeglaselt, kui need surevad ja mädanevad. Kui aga langetatakse ja põletatakse tohutuid metsaalasid – raiumine ja metsaraie põletamine -, satub peaaegu üleöö atmosfääri tagasi tohutu kogus süsinikku. Loomakasvatus on metsade hävitamise suurim tegur, kuna metsasid hävitatakse, et teha teed karjatamisele ja loomasööda (soja) kasvatamisele. Marylandi Ülikooli satelliidiandmete kohaselt kadus 2019. aasta jooksul iga kuue sekundi tagant põline troopiline vihmamets, võrdeline ühe jalgpalliväljaku suuruse alaga.

4. Maakasutus

Maailma üha suureneva rahvastiku söögi kasvatamiseks hakkab ruum otsa saama, kuid ometi kolmandik maailma teraviljasaagist söödetakse loomadele selleks, et osad inimesed saaksid süüa liha, kala ja piimatooteid. See on maa ja muude ressursside äärmiselt ebaefektiivne kasutamine. Poore räägib, et liha, kala, munad ja piimatooted kasutavad umbes 83 protsenti maailma põllumaast, kuid annavad meie poolt tarbitavast valgust ainult 37% ja kaloritest 18%. Kui liha tarbimine jätkuvalt kasvab, peab 2050. aastaks nõudluse rahuldamiseks globaalne toidutoodang kasvama 70%. Selleks pole lihtsalt piisavalt maad. Euroopas saame kasvatada piisavalt taimseid valke, et toita kõiki siinseid inimesi. Kuid mitte piisavalt, et toita kõiki loomi, keda sööme. Selle tulemusena imporditakse soja ja muid põllukultuure loomasöödaks sellistest kohtadest nagu Amazonase vihmamets – ühendades lihalõigud ja burgerid otse metsade hävitamisega.

5. Mereelu

Ülepüük, suurenev happesus ja merevee temperatuuri tõus mõjutavad mere bioloogilist mitmekesisust laastavalt. ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) sõnab, et aastaks 2100 võib ilma oluliste muudatusteta olla üle poole maailma mereliikidest väljasuremise äärel.Tõusev happesuse tase, mis on põhjustatud süsinikdioksiidi taseme tõusust, lahustab mõnede mereelukate kestad, muutes nende ellujäämise võimaluse viletsaks. Merevee temperatuuri tõus tapab korallrahusid ja suurendab üleujutuste ohtu kuni 300 miljonile inimesele. Fütoplankton (mikroskoopilised merevetikad) väheneb NASA satelliidi andmete kohaselt igal aastal umbes ühe protsendi võrra. Need väikesed mikroorganismid võtavad atmosfäärist süsinikdioksiidi ja toodavad umbes 50% jagu kogu Maa hapnikust.Kui see jätkub, pole fütoplanktonil ainukesena jalgealus kuum!

6. Toidujäätmed

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sõnul visatakse umbes kolmandik kogu toidust minema. Pealegi, ainuüksi Suurbritannias viskab keskmine pere igal aastal ära 700 naela väärtuses täiesti head toitu. Igasuguse toidu raiskamine on ebamajanduslik, kuid kui liha, kala, piimatooted ja munad visatakse ära, siis kogu tootmiseks kasutatud teravili ja vesi on samuti raisus. Jätkusuutmatu loomse toidu tootmine on piisavalt halb ilma selle lihtsalt ära viskamiseks tootmiseta. Toit ei ole prügi ega kuulu prügimäele. Toidu kokkuhoid tähendab, et aitad kaasa paremale pärandile tulevastele põlvedele. Veganiks hakkamine ja toidu kokkuhoidmine? See juba on pärand, mille üle uhke olla.

7. Maailma näljahäda

Enamgi veel, igal aastal jääb kogu maailmas nälga umbes 700 miljonit inimest. Samuti arvatakse, et jahmatavalt kolm miljardit inimest ei saa endale lubada tervislikku toitumist. Kui jätaksime välja vahendaja ja sööksime ise põllukultuure loomadele söötmise asemel, võiksime lisaks ära toita neli miljardit inimest. Sellest piisaks kõigile veel mitmeteks aastateks! Me kõik teame, kui ebaökonoomsed on vanad kütust neelavad autod – kui kaua veel, et loomakasvatust sarnasel viisil vaadatakse? Evolutsiooniliselt jäid inimesed peole hiljaks, kuid meie saabumist on kindlasti tunda planeedi ühelt poolelt teisele.

Allikas: Plant Based News
Tõlkis: Diana Hill

The post 7 põhjust, miks hakata veganiks planeedi heaks first appeared on Taimsed valikud.

The post 7 põhjust, miks hakata veganiks planeedi heaks appeared first on Taimsed valikud.