Raport: EL-i loomatööstusel on tõsised negatiivsed tagajärjed, tarbimismustrid peavad muutuma

Wageningeni Ülikool ja Uurimiskeskus (WUR) korraldas hiljuti oma iga-aastase Mansholti loengu, mille eesmärk on inspireerida Euroopa poliitikakujundajaid ja sidusrühmi kriitilistel ühiskondlikel teemadel, eriti seoses säästvate põllumajandus-toidusüsteemide ja elukeskkonnaga. Selle aasta loeng keskendus maakasutusele ning sellega kaasnes raport pealkirjaga “Peamised dilemmad tulevases maakasutuses põllumajanduse, metsanduse ja looduse jaoks ELis”. Oluliseks teemaks oli loomakasvatuse negatiivne mõju ja vajadus muuta tarbimisharjumusi.

Aruandes käsitletakse viit peamist dilemmat:

Isevarustatus

Kuigi EL-i toidujulgeoleku tase on kõrge, sõltub see suuresti imporditud toorainetest, nagu väetised, energia ja loomasööt. Võiks toota rohkem valgurikkaid kultuure ja õliseemneid, kuid see eeldaks biomassi kasutamise piiramist loomasööda ja kütuse jaoks, mis omakorda nõuaks tarbimisharjumuste muutmist.

Loomakasvatus

WUR märgib, et EL-i praegune loomakarja suurusel on tõsised negatiivseid tagajärjed kliimamuutustele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimestele. Samuti tuuakse välja kasvavad eetilised küsimused seoses loomade kasvatamisega liha saamiseks. Raportis käsitletakse võimalust kasutada loomasöödaks tooraineid ja jäätmevooge, et vältida konkurentsi inimtoiduga, kuid leitakse, et see võib siiski nõuda loomse valgu tarbimise vähendamist.

Kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid

Euroopa kliimaseadus on seadnud konkreetsed eesmärgid heitkoguste vähendamiseks, kuid pole veel otsustatud, kas süsinikukvoodid määratakse igale riigile eraldi või kaubeldakse nende vahel. Sel otsusel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed, kuna loodus ja bioloogiline mitmekesisus pole riikide vahel ühtlaselt jaotunud.

Maakasutuse konkurents

Püüdlused parandada toiduturvalisust, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnamõju võivad viia konkurentsini maa kasutamise osas toidu ja mittetoidulise biomassi tootjate vahel. Tuleb teha otsuseid selle kohta, mida eelistada ja kuidas see realiseerub nii üksikutes riikides kui ka EL-is tervikuna.

Käitumuslikud sekkumised

Riiklik sekkumine on vajalik, et mõjutada tarbijaid võtma omaks säästvamaid tarbimisharjumusi. Kuid see võib põhjustada vastuseisu, kui avalikkus tunneb, et nende valikuvabadust on piiratud. Mõnedes riikides läbi viidud uuringud on leidnud, et enamik tarbijaid on valmis muutma oma toitumisharjumusi, et vähendada keskkonnamõju, kuid nad vajavad selleks selget teavet ja tuge.

„Kõigi eelmainitud dilemmade osas on juba olemas mitmeid võimalikke lahendusi,“ seisab raportis. „Keerukamaks teeb olukorra asjaolu, et need dilemmad on omavahel tihedalt seotud – ühe dilemmaga seotud otsused võivad piirata valikuid teistes. Vajame kogu ühiskonda kaasavaid lähenemisi otsuste tegemisel nende viie dilemma osas, kuna need kujundavad meie toidu- ja mittetoidulist biomassi kasutavat süsteemi, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse tulemusi ning üldist elukvaliteeti.“

Allikas: Vegconomist

Tõlkis: Maaja Mäll