Kas inimesed on loodud liha sööma?
Meil on küüniste asemel lühikesed ja pehmed küüned, meie silmahambad on väikesed ja tömbid ning need pole võimelised nahka tungima. Kas arvad, et meie väikesed silmahambad näitavad, et oleme loodud liha sööma? Kui nii, siis ei ole sa üksi. Kuid sa siiski eksid.
Mõelge sellele, kuidas karnivoorid söövad. Ilmselt läheb teil sellele mõeldes süda pahaks. Kas suudaksite küüliku kinni püüda ja lõvi kombel oma hambad tema kehasse lüüa?
Nende silmahambad on kuni seitse sentimeetrit pikad ja võivad katki rebida peaaegu et kõike, sinu omad seda ei suuda.
Karnivooride ja herbivooride võrdlus
Karnivooridel on teravad hambad ja küünised, mis aitavad neil oma saaki tükkideks rebida. Nad rebivad toorest lihast tükke ning kugistavad need alla noa ja kahvli abita. Nende happelised kõhud aitavad liha kiiresti seedida ja nende lühikesed sooled võimaldavad roiskuva liha kiirelt väljutada.
Huntide toidulaud koosneb peamiselt suurte saakloomade, näiteks põtrade, lihast. Esimesena söövad nad ära toitaineterikkad elundid ning seejärel lihaskoe. Kui karnivoorid söövad lihast küllastunud rasvhappeid, ei tee see neile halba. Meie keha aga reageerib vägagi erinevalt: küllastunud rasvhapped ummistavad meie arterid ning suurendavad seega südamehaiguste ja insuldi riski.
Herbivoorid, näiteks küülikud, hobused ja lambad, närivad toitu küljelt küljele ning neil on toitainete imendumiseks pikemad sooled. Nende (ja meie) sülg sisaldab amülaasi – ensüümi, mis aitab seedida leivas, riisis ning teistes täisteratoodetes sisalduvaid tärkliserikkaid süsivesikuid.
Karnivoorid ei kuluta närimisele nii palju aega ega tarbi palju süsivesikuid, seega pole nende süljes amülaasi vaja. Nende tugevad lõuad on võimelised kõigest avanema ja sulguma ning ei suuda liikuda küljelt küljele nagu meie omad.
Inimestel on herbivooride omadused
Meil on küüniste asemel lühikesed ja pehmed küüned, meie silmahambad on väikesed ja tömbid ning need pole võimelised nahka tungima. Kui küsiti, kas inimesed on herbivoorid, karnivoorid või omnivoorid, ütles The American Journal of Cardiology peatoimetaja Dr Williams C. Roberts järgmist: „Kuigi enamik meist elab omnivooridena selles mõttes, et sööme nii liha kui ka köögi- ning puuvilju, on inimestel siiski herbivooride, mitte karnivooride omadused.“
Paleotoitumise (või küttimise ja koriluse) kui kaasaegse toitumismudeli pakkusid esimesena välja 1980ndatel USA antropoloogid Boyd Eaton ja Melvin Konner. Selle eeldus oli, et meie esivanemad sõid peamiselt tailiha ning kala ja veidi puu- ning köögivilju, kuid mitte piimatooteid, teraviljatooteid ega kaunvilju. Seega sisaldas nende dieet palju valke ning vähe süsivesikuid. Paleo propageerijad arvavad, et rasvumise, diabeedi ning südamehaiguste suur levik on paleodieedi ja kaasaegsete Lääne dieetide vahelise ebakõla tagajärg.
Tõendid
Tõendid näitavad aga midagi muud. Ühest Lõuna-Aafrika koopast 170 000 aasta vanusest tuhast leitud söestunud luufragmendid viitavad sellele, et tõeline paleodieet sisaldas palju süsivesikurikkaid röstitud köögivilju, mis sarnanevad kaasaegsete kartulitega.
Iisraelis avastati ühes kiviaja piirkonnas rohkem kui 9000 söödava taime jäänused, mis pakkusid veelgi mõjuvamaid tõendeid selle kohta, et meie esivanemad nautisid mitmekülgset taimsed dieeti, mis sisaldas juurvilju, lehtköögivilju, sellerit, viigimarju, pähkleid ning seemneid, sealhulgas hanemaltsa seemneid (mis on sarnane kinoale).
Kirjutades meie muistsetest esivanematest ajakirjas Horizon, ütles dr Amanda Henry, Hollandi Leideni Ülikooli arheoloogia teaduskonna dotsent järgmist: „Taimed olid põhiline toit. See oli toit, mis moodustas enamikus keskkondades põhiosa meie kaloritest.“
See suundumus jätkus kogu meie ajaloo vältel ning neoliitikumi aladelt pärit teraviljade ning kaunviljade geokeemiline analüüs kinnitas, et varased põllumehed tuginesid samuti taimsetele valkudele palju rohkem, kui varem arvati. Seega tundub, et hakkasime alles hiljuti nii oluliselt tuginema loomsetele valkudele.
Vigane arusaam
Paleo eksperdid eeldavad, et meie bioloogia ei ole muutunud alates paleoliitikumist, mis algas üle kolme miljoni aasta tagasi, kuid geneetilised tõendid viitavad vastupidisele ning näitavad, et meie kehad on aja jooksul kohanenud nii, et neile sobib taimne dieet. Seda näitab seegi, et meie sülg toodab rohkem amülaasi. Kodustatud koerad toodavad võrreldes huntidega, kellest nad arenesid, palju rohkem amülaasi ning seda mitte süljest vaid kõhunäärmest, mis võimaldab neil samuti tärkliserikast toitu süües jõudsalt kasvada.
Kohandatud taimetoidule
Teine kohandus, mis viitab taimsele dieedile, on meie võime luua pika ahelaga rasvhappeid, mis on olulised aju ja kognitiivsete võimete arengu jaoks.
Neoliitikumi ajastu farmerid sõid rasvhappeid tõenäoliselt vähem kui nende eelkäijad ja tõendid näitavad, kuidas meil arenesid ensüümid, et ehitada pika ahelaga rasvhappeid lühikestest, mida leidub laialdaselt pähklites, seemnetes ja nende õlides.
Taimne toit oli meie evolutsiooni kütus
Hoolimata tõenditest, et taimsed toidud olid meie evolutsiooni kütus ja et meile sobib taimne dieet paremini, on lihaga seonduvad müüdid siiski püsivad, sealhulgas arusaam, et liha tegi meid targaks.
Briti teadlaste Leslie Aiello ja Peter Wheeleri poolt 1990ndatel välja pakutud „kalliste kudede” hüpotees väidab, et meie suhteliselt suure aju suurt energiavajadust tasakaalustab meie soolestiku suuruse vastav vähenemine. Teooria seisneb selles, et liha võimaldas meil enda soolestiku suurust vähendada, vabastades energiat aju jaoks.
Aga see pole nii lihtne. Teadlaste sõnul parendas tule ning toiduvalmistamise avastamine meie toitumise kvaliteeti, muutes toidu lihtsamini seeditavaks. Samuti säästsime energiat sellega, et kõndisime kahel jalal, kasvasime aeglasemalt ning paljunesime hilisemas eas. Need ongi põhjused, miks meie aju suurus kasvas.
Liha ja haigused
Kaugel sellest, et suudaksime loomi enda hammastega puruks rebida, ei ole meie keha kohandatud isegi toore või küpsetatud liha söömiseks, isegi mitte mõõdukates kogustes. Seda seetõttu, et seda seostatakse paljude terviseprobleemidega, sealhulgas rasvumus, südamehaigused, diabeet ja vähk.
Tüüpilist Lääne dieeti, milles on palju liha, piimatooteid ning töödeldud toitu, seostatakse paljude haigustega, kuid paleodieet ei ole lahendus. Kõik suuremad tervishoiuasutused soovitavad vähendada lihatarbimist mitte ainult tervise, vaid ka planeedi pärast, sest loomakasvatus mõjub keskkonnale laastavalt.
Mitmekülgne taimne toitumine vastab kõikidele toitumisvajadustele ning on parim loomadele ja planeedile. Ja me oleme selle jaoks loodud.
Originaalartikkel: Plant Based News
Tõlkis: Siiri Sünd
