Kas kliimaseaduse koostamine tugineb faktidel?

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus on osalenud kliimaseaduse kestliku toidusüsteemi töörühma töös käesoleval sügistalvel. Koosolekuid lühidalt kokku võttes: fookus on vales kohas. Kaasamine on oluline ning ärakuulamine on väga tähtis, kuid sama oluline on ühisest eesmärgist lähtumine ja tuginemine teadusele.

“Koosolekute keskmes näib olevat suure keskkonnamõjuga toiduainete jalajälje vähendamine, kuigi nii planeedi kui inimeste tervise seisukohalt peaksime pilgud pöörama väikese keskkonnamõjuga toidu tootmise ja tarbimise suurendamisele,”  kommenteeris kestliku toidusüsteemi töörühma liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning toitumisnõustaja Eliis Salm. “Teadusmaailmas valitseb konsensus, et kestlik toidusüsteem põhineb taimsel toidul ning peaksime selle tegema tarbijate jaoks parimaks valikuks, mis on maitsev, soodne ning lihtsasti kättesaadav.”

TalTechis kestlikku tarbijakäitumist uurivale Salmile teeb meelehärmi ka asjaolu, et tarbijakäitumise suunamise meetmeid planeeritakse oodatust vähem. “Kuna kasvuhoonegaaside riiklik arvestus on tootmis- ja mitte tarbimispõhine ning suurim osa meie toidusüsteemi jalajäljest on seotud veisekasvatusega (liha- ning piimatoodete tootmisega), siis on teoreetiline võimalus riiklikku kasvuhoonegaaside hulka märkimisväärselt vähendada importides tarbimise rahuldamiseks suure keskkonnamõjuga lihatooteid. Seeläbi aga ekspordiksime kohaliku tarbimise jalajälje mujale. Kliima on aga globaalne ja kõigil ühine, mistõttu kliimaeesmärke me sellega siiski ei täida. Peame keskenduma sellele, kuidas mõjutada kohalikku toidutarbimist, mis loob nõudluse tootmisele, ning ergutama näiteks lihatoodete alternatiivide turgu.”

Loomakasvatusega seotud toidutootjaid on töörühmas palju. Seisukohad iseloomustavad seltskonna majanduslikke huve, mitte seda, kuidas kliimat silmas pidades tuleks edasi tegutseda.

Fookus oleks mõistlik seada sinna, kuidas ühtlustada taimsete alternatiivide hindu tavatoodetega ja isegi väiksema keskkonnamõjuga toodete kasuks. Teadlikkuse tõstmine oli meetmena mitmes kohas planeeritud, aga on vaja rõhutada ka kättesaadavust. Vähetähtis pole ka kokkade koolitamine, läbi riiklike hangete nõuete muutmise ka suurema kohaliku taimetoidu turu ja nõudluse tekitamine, millele järgnekski vajadus kohapeal toota. On väga vaja üleminekutoetusi loomatööstusele taimetoidu tööstusele üleminekuks. Seda polnud üldse meetmena. Oli üks teine meede, mille põhimõtet ei saanudki teada, et kuidas see on planeeritud.

Tarbijakäitumist on väga oluline kiirelt muuta. Seda on vaja ka teaduslikel alustel läbi viia. Oluline on hind ja kättesaadavus. Tööstuslikult loomse toidu tootmine on väga suure keskkonna jalajäljega ja kliimamuutustega kohanemise ning kliimaseaduse loomise kontekstis suuresti oma aja ära elanud toidu tootmise viis. Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!