Kas “vegan” on ropp sõna?

Artikkel ilmus kõigepealt Postimehes 28. juunil.

Usun, et need, kes on pikka aega oma elust veganid olnud ja võib olla seisnud seejuures loomade õiguste eest, on kuulnud vana ja iganenud nõuannet hoiduda kasutamast sõna «vegan». Põhjus on lihtne: see peletavat inimesi eemale vegantoidust ja veganlusest. Oma üllatuseks olen seda nõuannet kohanud isegi 2022. aastal. Kas meil tegelikult aga on põhjust karta või vältida sõna «vegan»? Loomaõiguslase ja veganaktivistina vastan küsimusele selgelt eitavalt.

Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks kasutab seda sõna pea kogu toidutööstus. Viimaste kuude jooksul olen näinud sõna «vegan» kasutamist näiteks Teekanne teekarbil, Aura mahlapakil, Salvesti purgisupil, Domino küpsistel, Premia uuel arbuusisorbetil, Circle K seinal ja iga suurema toidupoe hinnasildi juures. Nimekiri on lõputu! Rääkimata siis veel rohketest veganalternatiividest, mis pakuvad asendust liha- ja piimatoodetele.

Eelmisel suvel püüdsin kokku lugeda kõik lehmapiimale asendust pakkuvad vegantooted. Jõudsin kuuekümne erineva tooteni, ent olen kindel, et neid on rohkemgi. Lisaks leidub Eestis vähemalt sadakond söögikohta, kus pakutakse vegantoitu, kartmata see menüüs sõnaga «vegan» varustada. Siinkohal ei pea piirduma pelgalt toidumaailmaga. Sõnu nagu «vegan» ja «julmusevaba» leiab samuti paljude ilu- ja hügieenitoodete pakenditelt. Aiakaupade riiulitele on koguni ilmunud vegan märgistusega taimeväetis.

Olles isiklikult ümbritsetud veganmaailmast ja endaealiste avatud suhtumisega inimestest, otsustasin uurida põlvkonnajagu vanemalt tuttavalt, mis tema veganlusest arvab. Kõnealune isik ei ole küll vegan, ent tarbib aeg-ajalt meeleldi vegantooteid. Näiteks eelistab ta lehmapiimast tehtud juustule vegan alternatiive. Tema jaoks tähendab sõna «vegan» lihtsalt toodet paljude teiste hulgas. Ning nii ongi – toodete peal märgitud sõna «vegan» üldiselt tähistabki, et toode ei sisalda loomset päritolu koostisosasid. Lisaks muudab vegan märgistus toote hõlpsamini leitavaks. 

Kindlasti leidub ka neid, kes sõna «vegan» peale nina krimpsutavad. Siinkohal pole aga vaja suurt paanikat asjata külvata. Sõna «vegan» on üle 70 aasta vana. Loomakaitsjad ja veganaktivistid on aastakümneid vaeva näinud, et normaliseerida veganlust ning sõna «vegan» kasutamist. Seda on aga keeruline teha, kui ei kasutata õigeid ja täpseid termineid. Veganlus ise viitab mõistagi enamale kui toidule ja ilumaailmale. Tegemist on sotsiaalse ja loomaõigusliku liikumisega.