Loomse toidu söömise mõju inimese tervisele

Eve Narõžnaja, Loomuse vabatahtlik, toitumisnõustaja

Kas teadsid, et loomset päritolu töödeldud liha on arseeni, asbesti ja sigarettidega samas esimeses vähkitekitavas kategoorias? Aga kuidas on lood muu loomset päritolu toiduga nagu töötlemata liha, kala, piimatooted ja munad? Kas teadsid, et New Yorgi kõik 11 haiglat toitlustavad oma patsiente vegan toiduga? Räägin lähemalt, milline on seos liha ja tervise vahel. Aga kõigepealt veidi minust endast!

Olen üle 30 aasta elanud väärinfo keskel, mu pere on läbi elanud infarkte, insuldi, 2. astme diabeedi, pankreatiidi – elupäästjatest arstid on iga kord põhjuseks nimetanud loomse toidu. Olen ise vaevelnud 30 aastat raskekujulise laktoositalumatuse käes, keha on kannatanud aastatepikkust kõrget kolesterooli ja veresuhkru taset, pidevat põletikku ning ebatavaliselt agressiivse kasvuga kasvajat. 

Üks on kindel – inimeste teadlikkus loomse toidu ohtudest tervisele peab kasvama. Olen hämmingus sellest kui suuri hiigelsummasid maksumaksja raha suuname tervishoiusüsteemi, et “ravida” tagajärgi, kui saaks hoopis teisiti – kvaliteetse taimse toidu arendamisega, nt läbi taimse toidu tootjate toetuste, toidutehnoloogia arenduste, vegantoidu koolituste, ja inimeste teadlikkuse tõstmisega suure osa haigusjuhtudest ennetada ning seega ka rahas säästa?

Koolides ja lasteaedades tuleks anda adekvaatset infot, sh õpetajatele, loomse toidu söömisega seotud probleemidest ning iseenesestmõistetavalt pakkuda võimalikult palju maitsvat ja toitvat taimset toitu. Loomulikult on vajalikud adekvaatset toitumist puudutavad täiendkoolitused ning tervishoiu erialade õppeprogrammid arstidele ja tervishoiu töötajatele. 

Kantserogeensete toiduainete pakendid võiks märgistada vastava hoiatava märgistusega, nende reklaami piirata ning vähemalt lasteasutuste menüüdest need eemaldada.

Tunnen, et noored on väga suure teadlikkuse taseme ja empaatiaga ning ma ei leia, et on üldse mingi õigustus nende tulevikku rikkuda meie ajast ja arust traditsioonidega arvestamata uusi teadusuuringuid ja teadmist. 

Kõik järgnev välja toodud faktiline info pärineb uuringutest (mh. Oxfordi, Harvardi, Uppsala, Cambridge, Bristoli ülikoolidest) ning lingid on lisatud nii teksti sisse kui ka eraldi listina artikli lõppu. 

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO,World health organization) on määratlenud töödeldud liha, sh kõikvõmalikud singid, vorstid, viinerid, nagitsad, lihapallid, kotletid, peekon, konservliha, vinnutatud liha ja muu taolise, grupi 1 kantserogeeniks, mis tähendab, et need põhjustavad vähki. Punase liha, sh liha lehmalt, veiselt, lambalt, sealt, kitselt või hirvelt, mida ei ole töödeldud, on WHO määratlenud grupi 2A kantserogeeniks ehk see põhjustab tõenäoliselt vähki.  Eelmise aasta detsembri lõpus teatas ka WHO esimees, et loomset päritolu toidusektor on vastutav kolmandiku kogu maailma haiguskoormuse eest ning ülemaailmne toidusüsteemi ümberkujundamine taimse toidu suunas on hädavajalik. 

Uuringud kinnitavad, et kanatoodetes sisalduvad kantserogeenid, kolesterool, patogeenid ning väljaheited põhjustavad vähki, südame-veresoonkonna haigusi, kuseteede infektsiooni ja toidu kaudu levivate haiguste puhanguid. Arstide Komitee viis läbi uuringu, kus võeti grillitud kana proovid 100-st erinevast California tipprestoranist ja kõik ehk 100% neist sisaldas PhIP-d (kantserogeen, mis põhjustab vähki). 2017. aastal  läbi viidud uuringud näitasid, et linnuliha põhjustas kõige rohkem toidust põhjustatud haiguspuhanguid, erinevaid haigestumisi, mis viisid haiglaravini ning oli surmajuhtumite põhjustest teisel kohal. Aastal 2019 testiti 120 kanatoodet, mida müüdi 15 erinevas poeketis, 10-s erinevas osariigis ning tulemused näitasid, et 48% toodetest olid saastunud väljaheidetega.

2023. aastal avalikustatud uuringus tuuakse välja, et naine peaks viis aastat enne raseduse planeerimist täielikult loobuma kala söömisest, kuna kala võib sisaldada kasvajaid põhjustavat saasteainet PCB 153, mis püsib inimkehas viis aastat. Elavhõbe, mis võib kahjustada ema, loote ja väikelapse närvisüsteemi, mõjutada mälu, tähelepanuvõimet ja kõne arengut, püsib veres umbes aasta, aga kui see ajusse jõuab, siis võib seal olla aastakümneid. Kalad ja muud mereannid sisaldavad tänapäeval lisaks PCB ja elavhõbedale hulganisti muid toksiine ja pestitsiide. See kehtib nii loodusest püütud kui kasvandusest pärit kalade ja mereandide kohta. 

Munad sisaldavad palju kolesterooli ja küllastunud rasva, põhjustades veresoonkonna haigusi, diabeeti ja vähki. 

Parem lugu pole ka piimatoodetega. Uuringud on näidanud, et vähi tekkel on seos piimatoodetega, lisaks südame-veresoonkonna haiguste, teise astme diabeedi ja Alzheimeriga.

Umbes 65% maailma elanikkonnast kannatab laktoosi malabsorptsiooni ja -talumatuse käes. 

2024. aasta jaanuaris avalikustatud Bristoli Ülikooli poolt läbi viidud uuringud näitasid, et juba 17 aastastel noortel on loomse toidu söömise tõttu arteritega probleeme (veresoonte jäikus), mis aasta-aastalt süveneb, samal ajal olid uuringus osalenud taimsel toidul kasvanud laste veresooned elastsed. Uuring kinnitab, et on ülioluline lapsi väikesest peale taimse toiduga kasvatada ning vältida põletikke tekitavaid toiduaineid nagu liha ja piim. 

Oxfordi Ülikooli uuringute põhjal päästaks taimsele toidule üleminek 8 miljonit inimelu aastas ehk vähendaks suremust 13% ning säästaks tervishoiult aastas 700-1000 miljardit USA dollarit. UK kohta läbi viidud uuringud viitavad, et Inglismaa säästaks tervishoiult 6,7 miljardit naela aastas juhul kui kogu elanikkond läheks üle vegan toidule. 

Paljud riigid üle maailma teevad riiklikul tasandil muutusi, et elanikkonna teadlikkust tõsta ja vegan toitumist edendada. Holland näiteks maksab riiklikku toetust taimseid alternatiive tootvatele ettevõtetele, nii on nt. taimsed asendused lihale odavamad kui lihatooted ja poed on väga suure sortimendiga. Amsterdam loodab, et aastaks 2030 on 50% elanikkonnast vegan toitumisel.

Inglismaa investeeris suure summa, et taimseid alternatiive arendada, koostöö toimub põllumeeste ja kohalike toidutootjatega. 

Väga jõudsalt tegutsevad riiklikul tasandil näiteks veel USA, Kanada, Taani, Soome, Rootsi, Šveits, Austria, Taiwan, Tai, India. 

Sodexo USA Ülikoolis läbi viidud uuringu põhjal valiks lausa 81% tudengitest taimse toidu, kui see oleks menüüs. Sodexo Ülikool tegi otsuse, et muudab oma menüü 50% ulatuses veganiks aastaks 2025.

UK-s Stirlingi Ülikool läheb täielikult üle veganmenüüle aastaks 2025, neile järgnevad Kenti, Falmouthi ja Cambridge ülikoolid. Meie põhjanaabrid Helsinki Ülikool ja Helsinki linnavalitsus pakub ainult 100% vegantoitu kõikidel oma üritustel.

2021. aastal läks Liibanonis asuv Hayek haigla üle vegan toidule selgitusega: “See on meie kui arstide moraalne vastutus patsiente ravida, mitte neid haigeks teha. Meie patsiendid ei ärka enam pärast operatsiooni, et neid tervitatakse nende samade toiduainetega, mis võisid just nende tervise probleemide põhjuseks olla. Liha serveerimine haiglas on nagu sigarettide pakkumine haiglas”.2023. aastal läksid kõik New Yorgi 11 avalikku haiglat üle vegan toidule samadel põhjustel nagu Hayke haigla. Linnapea lisab veel, et vegan toidule üleminek päästis kunagi ta elu ning tervislik toit on ravim, mis peaks olema kättesaadav igale New Yorki elanikule. Haigla märgib, et loomne toit on peamiseks põhjuseks kolme põhilise eluohtliku haiguse puhul ehk südame-veresoonkonna haigused,  teise astme diabeet ja erinevad vähid. Vegan toit on väga tõhus ka hüpertensiooni ja hüperlipideemia ravis. Lisaks koolitatakse kõiki haiglas olnud patsiente vegantoidu osas, et nad saaksid edaspidi olla teadlikumad ja tervemad. Haigla toitudega on rahul üle 90% patsientidest, mis näitab, et haigla pakutav vegan toit on lisaks tervislikkusele ka maitsev. New Yorgi haiglad on riigi suurim tervishoiusüsteem ja nendega on ühendust võtnud paljud erinevad haiglad ja organisatsioonid üle maailma, et teha sama samm.