Neli põhjust, miks taimne toitumine edendab sotsiaalset õiglust

Igal aastal 20. veebruaril tähistab ÜRO ülemaailmset sotsiaalse õigluse päeva, et teadvustada vajadust ehitada üles õiglasem ja kaasavam maailm. Selles valguses tõi ProVeg välja nelja põhjust, miks taimne toitumine võib olla võimas võimalus edendada õiglust põllumajanduses ja mujalgi.

1. Taimne toitumine aitab kaasa keskkonnaalasele õiglusele

Need, kes on sotsiaalselt, majanduslikult, poliitiliselt või muul viisil marginaliseeritud, kannatavad ebaproportsionaalselt kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõttu, mida loomakasvatus süvendab. Näiteks asuvad haavatavad kogukonnad sageli kõige lähemal suurtele saasteallikatele, nagu näiteks tootmisfarmid. Kuulus näide on USA Põhja-Carolina osariik, mis on tuntud oma suure seafarmide arvu poolest. Alates 1990ndatest aastatest on uuringud näidanud, et need suuremahulised söötmistoimingud on palju rohkem koondunud piirkondadesse, kus elab palju mustanahalisi, põlisrahvaid ja muu kui valge nahavärviga inimesi. Seafarmid toodavad tohutu hulga jäätmeid, saastavad oluliselt ümbritsevat õhku, vett ja pinnast ning seavad sageli ohtu vähemuste kogukondade tervise.

Üleminekuga taimsemale toitumisele ja taimsematele toidusüsteemidele saame neid kohutavaid tagajärgi leevendada. Loomsed toiduained põhjustavad umbes 20% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest, samas kui loomakasvatus on vastutav umbes 32% eest ülemaailmsest inimtekkelisest metaaniheitest, mis on palju tugevam gaas kui CO2. Taimsed toiduained seevastu mõjutavad keskkonda palju vähem. Hinnanguliselt võiks taimsemale toitumisele üleminek 61% võrra vähendada põllumajanduslikke heitkoguseid suure sissetulekuga riikides. Taimsele toitumisele üleminek ei aita seega mitte ainult planeeti, vaid ka neid, kes selle hävitamise all kannatavad.

2. Taimne toitumine vähendab metsade hävitamist

Loomakasvatus mitte ainult ei aita oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside heitele, vaid on ka peamine metsade hävitamise põhjus, mis sageli mõjutab negatiivselt kohalikke kogukondi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel põhjustas põllumaa laienemine peaaegu 90% ülemaailmsest metsade hävitamisest aastatel 2000–2018. Suur osa sellest on tingitud loomakasvatusest, mis kasutab umbes 83% maailma põllumajandusmaast, mis on sama suur kui Põhja- ja Lõuna-Ameerika pindala kokku. Nimelt kasutatakse peaaegu 70% Amazonase, maailma suurima allesjäänud troopilise vihmametsa raiutud maast karjakasvatuseks.

Lisaks tohutule kahjule, mida metsade hävitamine elurikkusele põhjustab, on sellel ka kohutavad tagajärjed kohalikele, sageli põlisrahvaste kogukondadele, kelle elatusallikaks on metsad. Nende inimeste jaoks ei võta metsade hävitamine ja sellele järgnev sunniviisiline ümberasustamine neilt mitte ainult elutähtsa toidu ja materjalid, vaid ka nende maa, kultuuripärandi ja traditsioonid. Näiteks Gran Chaco metsas, mis on Lõuna-Ameerika suuruselt teine mets, elab umbes 35 põlisrahva kogukonda, millest paljud järgivad endiselt oma traditsioonilist küttide-korilaste eluviisi. Metsade hävitamise tõttu põllumaa laiendamiseks on paljud neist kaotanud oma kodud ja see on suurendanud nende haavatavust.

3. Taimne toitumine minimeerib zoonoose ja antibiootikumiresistentsust

Metsade hävitamine on ka üks peamisi rahvatervise ohte, mis on seotud tööstusliku loomakasvatusega: zoonootilised haigused. Zoonoos on nakkushaigus, mis on edasi kandunud loomadelt inimestele. Tuntud näited sellistest haigustest on HIV ja seagripp ning üha rohkem tõendeid viitavad sellele, et ka COVID-19 viirus pärineb loomadelt. Hinnanguliselt on umbes 75% uutest nakkushaigustest ja 60% inimeste nakkushaigustest zoonoosid, mis põhjustavad igal aastal umbes 2,5 miljardit haigusjuhtumit ja 2,7 miljonit surmajuhtumit.

Selliste haiguspuhangute laastavate tagajärgede all kannavad sageli ebaproportsionaalselt suurel määral tõrjutud kogukonnad. 2020. aasta uuring näitas, et Ühendkuningriigis oli peaaegu kõikidel etnilistel vähemustel suurem risk surra COVID-19 tõttu kui valgetel brittidel. Üks selle põhjuseid on see, et vähemusgrupid töötasid palju sagedamini tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris ning neil oli juba niigi suurem negatiivsete tervislike seisundite esinemissagedus. Sarnastest tulemustest on teatatud ka teiste riikide, näiteks USA kohta.

Intensiivne loomakasvatus on zoonoosiriski peamine põhjustaja. Esiteks, nagu eespool mainitud, on loomakasvatus üks peamisi ülemaailmse metsade hävitamise põhjuseid. See vähendab oluliselt metsloomade looduslikku elupaika, ajades neid linnapiirkondadesse, kus tihe kontakt inimestega suurendab liikidevaheliste haiguste leviku ohtu. Teiseks on intensiivne loomakasvatus loomulik kasvulava nakkushaiguste tekkeks: loomkoormus on sageli suur, loomakasvatustingimused ebahügieenilised ning loomade immuunsüsteem stressi ja vigastuste tõttu tugevalt nõrgenenud. Lisaks raskendab seda olukorda kasvav antimikroobikumiresistentsus, mille üks peamisi tegureid on loomakasvatus. Üle 70% maailma antibiootikumidest kasutatakse loomade jaoks intensiivses põllumajanduses. Tarbides loomseid tooteid, harjub meie keha nende ravimitega ja riskime, et muutume immuunseks nende kaitsva toime suhtes, kui me neid tegelikult vajame.

4. Taimse toitumisega välditakse kahjulikke tapamaja töötingimusi

Lõpetuseks välditakse taimse toitumisega ka lihapakkimise tööstuse kahjulikke kõrvalmõjusid. Loomade tapmine ja töötlemine on lihatoodete tarbimise vältimatu tagajärg. Lisaks loomadele põhjustatavatele kannatustele on see väga tööstuslik protsess ka tapamaja töötajatele endile väga koormav.

Liha töötlemine ei hõlma mitte ainult rasket, korduvat füüsilist tööd, mis võib põhjustada tõsiseid vigastusi, vaid ka tõsiseid psühholoogilisi pingeid. Kuigi lihapakkimise mõju tervisele on endiselt vähe uuritud, on üha rohkem tõendeid selle kohta, et tapamaja töötajate seas esineb rohkem vaimse tervise probleeme. 2021. aasta kirjandusallikate süstemaatilises läbivaatuses leiti märkimisväärseid tõendeid depressiooni, ärevuse ja psühhoosi kõrgemate määrade kohta, kusjuures töötajad teatasid suurest stressist ja trauma sümptomitest.

Lisaks kuuluvad paljudes riikides tapamaja töötajad suurema tõenäosusega sotsiaalmajanduslikesse ja rassilistesse vähemusrühmadesse, mis muudab nad veelgi haavatavamaks eespool kirjeldatud zoonootiliste haiguste ohtude suhtes. Tõepoolest, kogu maailmas muutusid tapamajad, mis jätkasid COVID-19 pandeemia ajal tööd, sageli nakkuse ohukohtadeks, seades töötajad ja kogukonnad ohtu.

Tõlkis: Siiri Sünd
Allikas: ProVeg: Four reasons why going plant-based promotes social justice (20.02.2023)