Neli suurimat vegantoitumise keskkonnahüve

Artikli on inspireerinud 4 Major Environmental Benefits of a Vegan Diet ja artikli autor on Sanne Org.

Veganiks olemine ei vabasta meid tegemast teisi keskkonnasõbralikke valikuid. Siiski on  tegemist kõige tõhusama viisiga hakata planeedi vastutustundlikuks elanikuks.

Täistaimselt toitumine ei tähenda, et võiks prügi mitte sorteerida või ei peaks korduvkasutatavat veepudelit kasutama! Sellel on aga märkimisväärsed keskkonnahüved! 2018. aasta Oxfordi Ülikooli uuringus leiti, et täistaimne toitumine on kõige efektiivsem viis, kuidas üksikisik saab iseenda keskkonna jalajälge vähendada. Teadlased on jätkanud selle väite tõenditega toetamist, mis näitavad loomakasvatuse kahju planeedile, alates äärmuslikust vee- ja maakasutusest kuni vee, õhu ja pinnase ulatusliku saastamiseni. Loogika on lihtne: looma kasvatamiseks kulub palju rohkem ressursse kui taime kasvatamiseks ning samal ajal kui loomad väljutavad kahjulikke gaase nagu metaan, siis taimed aitavad neid gaase neutraliseerida. Taimed ei tooda ka jäätmeid. 2000-pealine lehmakari toodab sama palju jäätmeid kui näiteks Tallinna linna elanikud kokku. Loomulikult on oluline, et me endiselt tarbiksime ka jätkusuutlikku moodi ning sorteeriksime prügi, aga lihtsalt ostes vegan Magnumi jäätist lehmapiimast tehtud Magnumi asemel on juba jätkusuutlikum. Järgnevalt neli suurimat vegan toitumise keskkonnahüve.

1. Kasvuhoonegaaside vähendamine

Loomade kasvatamiseks inimeste toiduks on vaja kasvatada ja transportida sööta, langetada metsa ja hävitada loodusalasid loomade hoiustamiseks, transportida neid tapamajadesse ning transportida liha, piima ja mune poodidesse. Kõik see väljutab heitgaase, ent kõige kliimakahjulikumaks aspektiks on loomad ise. Loomad röhitsevad ja peeretavad, mis võib küll tunduda tühisena, ent kui seda teevad miljardid loomad korraga, kujutab see endast suurt keskkonnaprobleemi. Enam kui veerand Euroopa Liidus väljutavast süsihappegaasist tuleb loomakasvatustest. Veganiks hakkamine aga aitab vähendada seda koormat. Veiseliha asendamine taimse toiduga vähendab indiviidi süsinikujalajälge 900 kilogrammilt aastas 33.5 kilogrammini. Tänapäevste mugavustega on võimatu mitte panustada heitgaaside väljutamisse, ent see ei tähenda, et me ei peaks üritama vähendada enda mõju, eriti kui veganiks hakkamine on nii suure positiivse efektiga.

2. Maakasutuse vähendamine

Inimesed ei saa kaua jätkata loomade tarbimist sellisel määral nagu me praegu seda teeme. Arvesse võttes ennustatud inimkonna kasvu 10 miljardini aastaks 2050, peaksime kusagilt hankima juurde 50% rohkem maismaad kui meil praegu on, et kasvatada piisavalt toitu meie praeguste toitumisharjumuste rahuldamiseks. 71% Euroopa Liidu põllumaast kasutatakse loomakasvatuseks. Meie planeedil on piiratud kogus maismaad ning kõige efektiivsem viis selle kasutamiseks on taimede, mitte loomade kasvatamine.

3. Reostuse vähendamine

Loomade väljaheited moodustavad tohutu suure osa saastest. Euroopa Liidus ja UK-s tekib loomatööstuse tõttu kokku 1.4 miljardit tonni sõnnikut aastas. 90% sellest jõuab kohe pinnasesse, kust liigub jõgesid ja järvesid saastama ning halvimal juhul lekib põhjavette ja sealt edasi maailmamerre. Läänemeri on üks maailma kõige saastatumaid meresid maailmas ning üheks suurimaks reostajaks on loomakasvatusest tekkinud sõnnik. Taimselt toitudes vähendad ka Läänemere saastamist.

4. Vee säästmine

Isegi mitte mandlite kasvatamine ei nõua rohkem vett kui loomakasvatus. Ühe liitri lehmapiima tootmiseks kulub 628 liitrit vett. Ühe liitri mandlipiima jaoks kulub 384 liitrit vett. Veel vähem vett vajav kaer vajab vaid 48 liitrit vett samaks koguseks kaerapiimaks. Lihatootmist vaadates, siis 1kg veiseliha tootmine nõuab 15 415 liitrit vett, samas kui 1kg tofu jaoks kulub 2 520 liitrit vett. Isegi munade tootmiseks kulub palju vett. JUST Egg oma uurimuses leidis, et ühe kanamuna tootmiseks kulub 200 liitrit vett, aga ühe JUST Egg vegan “muna” valmistamiseks kulub vähem kui 4 liitrit vett. Nende šokeerivate tulemuste valguses ei ole üllatuslik, et UCLA Sustainability teadlane Dana Hunnes leiab, et täistaimne toitumine vähendab indiviidi veekasutust poole võrra. See ei ole loomulikult vabandus hambaid pestes kraaniveel joosta lasta, kuid vegan olemine säästab vett väga palju.