Taimsed piimad, lehma ja heitgaasid

Keskmise Euroopa Liidu inimese toidust tulenevast heitgaaside kogusest 27% tuleb piimast ja piimatoodetest. Taimsele piimale üleminek võib oluliselt vähendada koormust keskkonnale.

Kui räägime piima tootmisel tekkivatest kasvuhoonegaasidest, siis räägime eelkõige metaanist. Metaan on võimas kasvuhoonegaas, mis soojendab meie kliimat kordades rohkem kui süsihappegaas. Umbes 60% ülemaailmsest metaaniheitest on tingitud inimtegevusest. Inimtekkeliste metaaniheitmete peamised allikad on nafta- ja gaasitööstus, põllumajandus, prügimäed, reoveepuhastus ja söekaevandused. Ligikaudu 27% kõigist inimtekkelistest metaani heitkogustest pärineb loomakasvatusest ja paraku on piimalehmadel selles omakorda suur panus.

Kui mäletsejalised, nagu kitsed, lambad ja eriti veised, oma toitu seedivad, töödeldakse seda nende süsteemis kääritamise teel. See protsess lagundab toidu aja jooksul ja tekitab metaani, mis jõuab õhku kõhupuhituse või röhitsemise teel. Üks lehm toodab aastas 70–120 kilogrammi metaangaasi.

Huvitav fakt: 2020. aastal tehtud analüüsi põhja põhjustavad maailma 13 suurimat piimatööstusettevõtet sama palju kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui kogu Ühendkuningriik, mis on maailma suuruselt kuues majanduspiirkond.

Võrreldes taimsete alternatiividega: Iga toodetud liitri lehmapiima kohta toodetakse peaaegu kolm korda rohkem heitgaase kui järgmise suurima heitgaasi tekitaja, riisipiima tootmisel. Kõige levinumate taimsete piimade seas toodab kõige vähem heitgaase mandlipiim.

Üle maailma tähistatakse 22. augustil taimse piima päeva, mistõttu kutsuvad Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud selgi aastal vastu võtma 31-päevast taimse piima väljakutset ehk loobuma loomsetest piimatoodetest terveks augustikuuks ning asendama need taimsete alternatiividega. Loe lähemalt siit!