Taimsel toidul põhinev dieet võib vähendada ülemaailmset näljahäda

Maailma rahvaarvu suurenemisega on eriti oluliseks kerkinud küsimus, kuidas toita kogu inimkonda õiglaselt ja jätkusuutlikult. Taimne dieet aitab luua õiglasemat maailma ja jätkusuutlikumat toiduvaru meile kõigile. Ühes rahvaarvu kasvuga suureneb ka risk näljaks, toidu- ja veepuuduseks ning keskkonnakatastroofideks. Küsimus, kuidas toita maailma õiglaselt ja jätkusuutlikult, pole veel kunagi varem vajanud nii kiiret sekkumist. Taimsel toidul põhinev dieet kasutab vähem loodusvarasid, tekitab vähem saastet ja pestitsiide ning aitab kaasa õiglasemale ja võrdsemale maailmale. ProVeg jagab teavet selle kohta, kuidas loomsete toiduainete tootmine soodustab nii üleilmset näljahäda kui ka toidu ebavõrdset jaotumist.

Ebavõrdne toidu jaotumine on ülemaailmne probleem

Kokku elab ligi 815 miljonit inimest toidupuuduses. Samas on peaaegu 2 miljardit inimest ülekaalus ja neist 650 miljonit on rasvunud. Arvatavasti kasvab rahvaarv 2050. aastaks rohkem kui 30% võrra ja 2100. aastaks võib planeedil elada 11–13 miljardit inimest. Küsimus, kuidas jaotada meie ressursse ja toita üha kasvavat populatsiooni, et luua maailm, kus on vähem näljahäda, loomadevastast julmust ja keskkonnaprbleeme, pole kunagi varem olnud nii oluline. Toiduga kindlustatuse saavutamine tähendab tegutsemist selle nimel, et kõigil oleks kindel ligipääs piisavale, ohutule ja toitvale söögile, et elada aktiivselt ja tervislikult.

Loomakasvatus raiskab tohutult palju toitu

Tegelikult toimub kõige suurem raiskamine loomakasvatuses. Üle 50% maailma põllukultuuridest söödetakse põllumajandusloomadele, mitte inimestele. Kui kogu saak kasutada üksnes inimtoiduks, siis suureneks saadaolevate toidukalorite hulk 70% võrra, seega saaks süüa veel 4 miljardit inimest. See tähendab, et kasutades olemasolevat põllumajandusmaad, võiks ainult taimetoiduga söönuks saada üle 10 miljardi inimese.

Intensiivne loomakasvatus kasutab umbes kolmandiku maailma teraviljast ja ligi 75% sojast, mis vähendab toiduga kindlustatust. Loomadele teravilja ja soja söötmine ning seejärel nende liha ja piima tarbimine pole ei energia, valgu ega maakasutuse koha pealt nii tõhus kui kohe taimetoidu söömine. Soja, mis on väga oluline loomasööt, annab kuni 15 korda rohkem valku hektari kohta kui loomset päritolu toit. Ka paljud teised kaun- ja teraviljad annavad rohkem seeditavat valku hektari kohta.

Lihatootmine põhjustab metsatustumist ja õhutab maade hõivamist

Kasvav nõudlus loomsete saaduste järele tähendab, et arenenud maad peavad Lõuna-Ameerika ja Aafrika arengumaadest sisse vedama sadu tuhandeid tonne loomasööta, eriti soja, maisi ja teravilja. EL-i keskmine maakasutus on 1,3 hektarit elaniku kohta, samas kui Hiinas ja Indias on sama näitaja 0,4 hektarit. Ligi 60% maast, mis rahuldab EL-i põllumajandus- ja metsandussaaduste vajadusi, asub väljaspool Euroopat. Igal aastal impordivad nii Saksamaa kui UK saaduseid, mille tootmiseks kasutatakse üle 80 miljoni hektari maad väljaspool nende oma riigipiire. See pole õiglane ega jätkusuutlik.

Loomsed saadused põhjustavad ülemaailmset veepuudust

Loomakasvatus moodustab peaaegu ühe kolmandiku kogu maailma põllumajanduse veekasutusest. Tänapäeval puudub üle 2,1 miljardil inimesel kindel ligipääs ohutule joogiveele. Tõenäoliselt suureneb veepuudus veelgi ja 2025. aastaks elab arvatavasti 1,8 miljardit inimest maades või regioonides, kus esineb veenappus. Iga loomse toote vee jalajälg on suurem kui samaväärse toiteväärtusega taimsel tootel, mistõttu on vee seisukohalt tõhusam saada kaloreid, valku ja toitaineid pigem taimedest kui loomadest.

Taimsel toidul põhinev dieet kulutab palju vähem ressursse

Loomakasvatus aitab kaasa metsade hävitamisele ja muutustele maakasutamises nagu põlisloodusalade muutmisele põllumajandusmaadeks. Loomakasvatus- ja kalandustööstused on osaliselt vastutavad loodusliku mitmekesisuse kadumise, halvenevate ökosüsteemi funktsioonide, kliimamuutuse, veepuuduse ja saastamise eest. Massiline loomsete toodete tarbimine vähendab lõunapoolkeral miljonite inimeste toiduga kindlustatust, sest neid mõjutavad negatiivselt muutused maakasutuses, mis on vajalikud loomsete toodete tootmiseks. Nende maad kasutatakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks, et toita loomi rikastes riikides, ja nende ookeanides toimub ülepüük rahuldamaks välismaist nõudlust, samal ajal peavad nad ise sageli pingutama eluspüsimise nimel.

Liha, piimatooted, munad ja kala on tegelikult luksuskaup, mida enamik inimesi ei vaja, kui tasakaalustatud ja mitmekesine taimetoit on saadaval.

Allikas: ProVeg

Tõlkis: Silja Olesk
Toimetas: Annaliisa Post


ProVeg on rahvusvaheline toiduteadlikkuse organisatsioon, mille missioon on vähendada globaalset loomade tarbimist 50% aastaks 2040. ProVeg on pühendunud õiglasema toidusüsteemi loomisele, vältides ekspluateerimist ja nõudes, et poliitikud muudaksid põllumajandus- ja toidupoliitikat nii, et sellest oleks kasu inimestele, loomadele ja keskkonnale. Lisaks juhib ProVeg tähelepanu loomsete toodete tervislikele ja julmusevabadele alternatiividele ning suurendab nende kättesaadavust, nõustades ja toetades uuendusmeelseid ettevõtteid, mis tahavad rikastada taimetoiduturgu oma toodetega. Poliitikas propageerib ProVeg taimetoidul põhinevat elustiili kui võimalust lahendamaks probleeme, mis on seotud loodusvarade vähenemise, keskkonnakaitse ja loomade heaoluga.

Kommenteeri: