Värske uuring: Ilma üleminekuta taimepõhisele toidusüsteemile võib Euroopa Liidu roheline kokkulepe mõjuda globaalselt hoopis laastavalt
Euroopa roheline kokkulepe (The European Green Deal, EGD), mille eesmärk on saavutada Euroopa Liidus (EL) 2050. aastaks kliimaneutraalsus, võib tahtmatult suurendada ülemaailmseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kui ei võeta vastu olulisi muudatusi toidusüsteemides, eelkõige kui ei minda üle taimepõhistele toidusüsteemidele. Ajakirjas Nature Sustainability hiljuti avaldatud uuringus rõhutatakse, et kuigi roheline kokkulepe peaks eeldatavasti vähendama heitkoguseid ELis, võib see kaasa tuua rohkem kui kahekordse heitkoguste kasvu väljaspool Euroopat.
EGD põhimeetmed, sealhulgas metsa uuendamine ja mahepõllumajanduse laiendamine, on mõeldud bioloogilise mitmekesisuse ja süsiniku eemaldamise edendamiseks. Samas need algatused vähendavad aga ka maa kättesaadavust toidu tootmiseks ELis. Kuna toidunõudlus püsib muutumatuna, nihkub tootmine tõenäoliselt teistesse piirkondadesse, mis toob kaasa metsade raadamise ja heitkoguste suurenemise ELi-välistes riikides.
Uuringus prognoositakse, et nõudlus põllumajandusmaa järele väljaspool EL-i võib kasvada 23,9 miljoni hektari võrra, mille tagajärjeks on täiendavad 758,9 megatonni CO2-ekvivalendi heitkogused. See maakasutuse muutus aitaks kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele, hinnanguliselt väheneks keskmine liikide arvukus 3,86 miljoni võrra.
Uuring viitab sellele, et taimse toitumise kasutuselevõtt võib vähendada ülemaailmset maakasutuse survet, mis toob kaasa heitkoguste olulise vähenemise ja aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust.
