7 põhjust, miks hakata veganiks planeedi heaks

Veganiks hakkamine on üks lihtsamaid ja tõhusamaid muudatusi, mida teha kliimamuutustega võitlemiseks ja planeedi päästmiseks. Seega toome sinuni seitse põhjust, miks loobuda loomsetest toodetest.

1. Kliimakriis

Riigid on ühinenud, et püüda piirata ülemaailmse temperatuuri tõusu vähem kui 2°C  või ideaalis 1,5°C võrra üle eelindustriaalse taseme – kriitiline piir, mille ületamisel võivad olla laastavad tagajärjed. Oleme juba läbi murdnud 1°C ja väga lähedal 1,5°C saavutamisele. Keskkonnakatastroofi ärahoidmiseks peame tegutsema kiiresti. Dr Peter Scarborough Oxfordi Ülikoolist ütleb, et veganiks hakkamine võib toiduga seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada poole võrra. Keskkonnauurija Joseph Poore, samuti Oxfordi Ülikoolist, on sama meelt. Poore hindas toidu mõju alates talust kuni kahvlini ja leidis, et veganiks hakkamine võib vähendada toiduga seotud kasvuhoonegaase kuni 73%. Poore ütles: “Vegandieet on tõenäoliselt ainus suurim viis oma mõju vähendamiseks planeedil Maa.”

2. Metsiku looduse kadumine

Käesoleval hetkel kogeme Maa kuuendat massilist väljasuremist. Miljonit looma- ja taimeliiki, rohkem kui kunagi varem, ähvardab väljasuremine, sõnab ÜRO valitsustevaheline bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste komisjon (IPBES). Miks see oluline on? Bakterid, seened, putukad, linnud, imetajad, mereelukad, taimed ja puud moodustavad koos keerukad ökosüsteemid, mis teevad koostööd paljude oluliste “teenuste” osutamiseks, nagu toitainete ringlusesse võtmine, mulla tekitamine, tolmeldamine, seemnete levitamine ja palju muud. Õhk, mida hingame; vesi, mida joome; toit, mida sööme – kõik need sõltuvad rikkalikust bioloogilisest mitmekesisusest. IPBESi esimees sir Robert Watson ütles: “Ökosüsteemide tervis, millest sõltume meie ja kõik teised liigid, halveneb kiiremini kui kunagi varem.” Teadlased nõustuvad siiski, et kohese tegutsemise korral on veel lootust.

3. Metsaraie

Maa kopsudena tuntud metsad võtavad atmosfäärist süsinikku ja vabastavad hapnikku – me kaotame need meie enda vastutusel! Puud varuvad süsinikku oma okstes, tüvedes ja juurtes, aga ka langenud lehtede all ja metsa mullas. See vabaneb aeglaselt, kui need surevad ja mädanevad. Kui aga langetatakse ja põletatakse tohutuid metsaalasid – raiumine ja metsaraie põletamine -, satub peaaegu üleöö atmosfääri tagasi tohutu kogus süsinikku. Loomakasvatus on metsade hävitamise suurim tegur, kuna metsasid hävitatakse, et teha teed karjatamisele ja loomasööda (soja) kasvatamisele. Marylandi Ülikooli satelliidiandmete kohaselt kadus 2019. aasta jooksul iga kuue sekundi tagant põline troopiline vihmamets, võrdeline ühe jalgpalliväljaku suuruse alaga.

4. Maakasutus

Maailma üha suureneva rahvastiku söögi kasvatamiseks hakkab ruum otsa saama, kuid ometi kolmandik maailma teraviljasaagist söödetakse loomadele selleks, et osad inimesed saaksid süüa liha, kala ja piimatooteid. See on maa ja muude ressursside äärmiselt ebaefektiivne kasutamine. Poore räägib, et liha, kala, munad ja piimatooted kasutavad umbes 83 protsenti maailma põllumaast, kuid annavad meie poolt tarbitavast valgust ainult 37% ja kaloritest 18%. Kui liha tarbimine jätkuvalt kasvab, peab 2050. aastaks nõudluse rahuldamiseks globaalne toidutoodang kasvama 70%. Selleks pole lihtsalt piisavalt maad. Euroopas saame kasvatada piisavalt taimseid valke, et toita kõiki siinseid inimesi. Kuid mitte piisavalt, et toita kõiki loomi, keda sööme. Selle tulemusena imporditakse soja ja muid põllukultuure loomasöödaks sellistest kohtadest nagu Amazonase vihmamets – ühendades lihalõigud ja burgerid otse metsade hävitamisega.

5. Mereelu

Ülepüük, suurenev happesus ja merevee temperatuuri tõus mõjutavad mere bioloogilist mitmekesisust laastavalt. ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) sõnab, et aastaks 2100 võib ilma oluliste muudatusteta olla üle poole maailma mereliikidest väljasuremise äärel.Tõusev happesuse tase, mis on põhjustatud süsinikdioksiidi taseme tõusust, lahustab mõnede mereelukate kestad, muutes nende ellujäämise võimaluse viletsaks. Merevee temperatuuri tõus tapab korallrahusid ja suurendab üleujutuste ohtu kuni 300 miljonile inimesele. Fütoplankton (mikroskoopilised merevetikad) väheneb NASA satelliidi andmete kohaselt igal aastal umbes ühe protsendi võrra. Need väikesed mikroorganismid võtavad atmosfäärist süsinikdioksiidi ja toodavad umbes 50% jagu kogu Maa hapnikust.Kui see jätkub, pole fütoplanktonil ainukesena jalgealus kuum!

6. Toidujäätmed

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sõnul visatakse umbes kolmandik kogu toidust minema. Pealegi, ainuüksi Suurbritannias viskab keskmine pere igal aastal ära 700 naela väärtuses täiesti head toitu. Igasuguse toidu raiskamine on ebamajanduslik, kuid kui liha, kala, piimatooted ja munad visatakse ära, siis kogu tootmiseks kasutatud teravili ja vesi on samuti raisus. Jätkusuutmatu loomse toidu tootmine on piisavalt halb ilma selle lihtsalt ära viskamiseks tootmiseta. Toit ei ole prügi ega kuulu prügimäele. Toidu kokkuhoid tähendab, et aitad kaasa paremale pärandile tulevastele põlvedele. Veganiks hakkamine ja toidu kokkuhoidmine? See juba on pärand, mille üle uhke olla.

7. Maailma näljahäda

Enamgi veel, igal aastal jääb kogu maailmas nälga umbes 700 miljonit inimest. Samuti arvatakse, et jahmatavalt kolm miljardit inimest ei saa endale lubada tervislikku toitumist. Kui jätaksime välja vahendaja ja sööksime ise põllukultuure loomadele söötmise asemel, võiksime lisaks ära toita neli miljardit inimest. Sellest piisaks kõigile veel mitmeteks aastateks! Me kõik teame, kui ebaökonoomsed on vanad kütust neelavad autod – kui kaua veel, et loomakasvatust sarnasel viisil vaadatakse? Evolutsiooniliselt jäid inimesed peole hiljaks, kuid meie saabumist on kindlasti tunda planeedi ühelt poolelt teisele.

Allikas: Plant Based News
Tõlkis: Diana Hill