Aruandes käsitletakse viit peamist dilemmat:

Isevarustatus

Kuigi EL-i toidujulgeoleku tase on kõrge, sõltub see suuresti imporditud toorainetest, nagu väetised, energia ja loomasööt. Võiks toota rohkem valgurikkaid kultuure ja õliseemneid, kuid see eeldaks biomassi kasutamise piiramist loomasööda ja kütuse jaoks, mis omakorda nõuaks tarbimisharjumuste muutmist.

Loomakasvatus

WUR märgib, et EL-i praegune loomakarja suurusel on tõsised negatiivseid tagajärjed kliimamuutustele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimestele. Samuti tuuakse välja kasvavad eetilised küsimused seoses loomade kasvatamisega liha saamiseks. Raportis käsitletakse võimalust kasutada loomasöödaks tooraineid ja jäätmevooge, et vältida konkurentsi inimtoiduga, kuid leitakse, et see võib siiski nõuda loomse valgu tarbimise vähendamist.

Kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid

Euroopa kliimaseadus on seadnud konkreetsed eesmärgid heitkoguste vähendamiseks, kuid pole veel otsustatud, kas süsinikukvoodid määratakse igale riigile eraldi või kaubeldakse nende vahel. Sel otsusel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed, kuna loodus ja bioloogiline mitmekesisus pole riikide vahel ühtlaselt jaotunud.

Maakasutuse konkurents

Püüdlused parandada toiduturvalisust, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonnamõju võivad viia konkurentsini maa kasutamise osas toidu ja mittetoidulise biomassi tootjate vahel. Tuleb teha otsuseid selle kohta, mida eelistada ja kuidas see realiseerub nii üksikutes riikides kui ka EL-is tervikuna.

Käitumuslikud sekkumised

Riiklik sekkumine on vajalik, et mõjutada tarbijaid võtma omaks säästvamaid tarbimisharjumusi. Kuid see võib põhjustada vastuseisu, kui avalikkus tunneb, et nende valikuvabadust on piiratud. Mõnedes riikides läbi viidud uuringud on leidnud, et enamik tarbijaid on valmis muutma oma toitumisharjumusi, et vähendada keskkonnamõju, kuid nad vajavad selleks selget teavet ja tuge.

„Kõigi eelmainitud dilemmade osas on juba olemas mitmeid võimalikke lahendusi,“ seisab raportis. „Keerukamaks teeb olukorra asjaolu, et need dilemmad on omavahel tihedalt seotud – ühe dilemmaga seotud otsused võivad piirata valikuid teistes. Vajame kogu ühiskonda kaasavaid lähenemisi otsuste tegemisel nende viie dilemma osas, kuna need kujundavad meie toidu- ja mittetoidulist biomassi kasutavat süsteemi, looduse ja bioloogilise mitmekesisuse tulemusi ning üldist elukvaliteeti.“

Allikas: Vegconomist

Tõlkis: Maaja Mäll

The post Raport: EL-i loomatööstusel on tõsised negatiivsed tagajärjed, tarbimismustrid peavad muutuma first appeared on Taimsed valikud.

The post Raport: EL-i loomatööstusel on tõsised negatiivsed tagajärjed, tarbimismustrid peavad muutuma appeared first on Taimsed valikud.

Liha tarbimise vähendamise mõju planeedile

Ühe aasta jooksul toodab (röhitsedes) üks lehm atmosfääri umbes 100 kg metaani. Mäletsejaliste seedesüsteemis tekkiv kasvuhoonegaas on atmosfääri soojendamisel 28 korda tugevam kui süsinikdioksiid. ÜRO andmetel on loomakasvatus seotud 14,5 protsendi ülemaailmse kasvuhoonegaaside heitkogustega. See pole ainult metaan, vaid ka süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid.

Loomade kasvatamine toiduks on ka peamine metsade hävimise põhjus – viimase kuue aasta jooksul on Amazonases langetatud üle 800 miljoni puu, et teha ruumi veisekasvatusele. Ja see on ka veereostuse, õhusaaste ja ookeanide surnud tsoonide peamine põhjustaja. 2017. aastal ühes aruandes toodu välja, et toksiinid, mis voolavad vette suurtest lihavabrikutest, on seotud Mehhiko lahe halvima surnud tsooni tekitamisega.

Lihatarbimise vähendamine võib seda mõju oluliselt muuta. Näiteks 2022. aastal näitas üks uuring, et viiendiku maailma veiselihavalkude asendamine seentest tehtud lihaalternatiividega võib vähendada metsade hävimist 2050. aastaks poole võrra. Teises 2022. aastal Saksamaal Bonni ülikoolis läbi viidud uuringus märgiti, et planeedi ellujäämiseks peavad rikkad riigid vähendama oma lihatarbimist vähemalt 75 protsenti.

Suurema mõju nimel: hakka veganiks

Kasvav hulk uuringuid viitab sellele, et täielikult veganiks muutumine on parim toitumisvalik, mida inimene saab planeedi jaoks teha.

2018. aastal jõuti Oxfordi ülikoolis läbi viidud kõige põhjalikumas toidutootmise analüüsis järeldusele, et vegantoitumine on parim viis, kuidas inimene saab oma mõju planeedile vähendada. Loomsete saaduste tarbimise vältimine toob keskkonnale palju paremat kasu kui säästva liha ja piimatoodete ostmine.

2023. aasta kevadel avaldati ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health uurimused, mis ütlesid, et vegantoitumine on keskkonnale isegi kasulikum kui Vahemere dieet, mis oma rõhuasetusega taimsele toidule ning väikestele liha- ja piimatoodetele ja on seotud fleksitaarse toitumisstiiliga. Fleksitaarlased söövad valdavalt taimset päritolu, kuid tarbivad aeg-ajalt loomseid saadusi.

Veelgi kaugemale jõudmiseks vähendage toidujäätmeid ja ostke võimalusel kohalikku toitu

Planeedisõbralik toitumine ei seisne ainult selles, mida sa sööd, vaid ka sellest, kuidas toit toodetakse, hangitakse ja pakendatakse.

Alati ei ole võimalik osta värskeid kohalikke puu- ja köögivilju, kuid kui saad, aitab see veelgi vähendada sinu mõju planeedile, eriti kui ostad seda, mis on hooajaline. St toit on pidanud läbima palju väiksema vahemaa, vähendades transpordiga seotud heitkoguseid ning toodangu säilitamiseks ja jahutamiseks vajalikku energiahulka.

Samuti on oluline pöörata tähelepanu meie toodetud toidujäätmete kogusele. Our World In Data andmetel põhjustavad toidujäätmed kuus protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. On olemas ka väga lihtsaid viise, kuidas vähendada äravisatava toidu kogust, nt osta ainult, mida vajad.

Allikas ja viited: VegNews: Is Reducing Meat Enough What Else To Do

The post Kas liha tarbimise vähendamisest piisab? Mida pead sa veel tegema, et oma toitumine planeedisõbralikuks muuta? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas liha tarbimise vähendamisest piisab? Mida pead sa veel tegema, et oma toitumine planeedisõbralikuks muuta? appeared first on Taimsed valikud.

1. Taimne toitumine aitab kaasa keskkonnaalasele õiglusele

Need, kes on sotsiaalselt, majanduslikult, poliitiliselt või muul viisil marginaliseeritud, kannatavad ebaproportsionaalselt kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise tõttu, mida loomakasvatus süvendab. Näiteks asuvad haavatavad kogukonnad sageli kõige lähemal suurtele saasteallikatele, nagu näiteks tootmisfarmid. Kuulus näide on USA Põhja-Carolina osariik, mis on tuntud oma suure seafarmide arvu poolest. Alates 1990ndatest aastatest on uuringud näidanud, et need suuremahulised söötmistoimingud on palju rohkem koondunud piirkondadesse, kus elab palju mustanahalisi, põlisrahvaid ja muu kui valge nahavärviga inimesi. Seafarmid toodavad tohutu hulga jäätmeid, saastavad oluliselt ümbritsevat õhku, vett ja pinnast ning seavad sageli ohtu vähemuste kogukondade tervise.

Üleminekuga taimsemale toitumisele ja taimsematele toidusüsteemidele saame neid kohutavaid tagajärgi leevendada. Loomsed toiduained põhjustavad umbes 20% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest, samas kui loomakasvatus on vastutav umbes 32% eest ülemaailmsest inimtekkelisest metaaniheitest, mis on palju tugevam gaas kui CO2. Taimsed toiduained seevastu mõjutavad keskkonda palju vähem. Hinnanguliselt võiks taimsemale toitumisele üleminek 61% võrra vähendada põllumajanduslikke heitkoguseid suure sissetulekuga riikides. Taimsele toitumisele üleminek ei aita seega mitte ainult planeeti, vaid ka neid, kes selle hävitamise all kannatavad.

2. Taimne toitumine vähendab metsade hävitamist

Loomakasvatus mitte ainult ei aita oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside heitele, vaid on ka peamine metsade hävitamise põhjus, mis sageli mõjutab negatiivselt kohalikke kogukondi. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel põhjustas põllumaa laienemine peaaegu 90% ülemaailmsest metsade hävitamisest aastatel 2000–2018. Suur osa sellest on tingitud loomakasvatusest, mis kasutab umbes 83% maailma põllumajandusmaast, mis on sama suur kui Põhja- ja Lõuna-Ameerika pindala kokku. Nimelt kasutatakse peaaegu 70% Amazonase, maailma suurima allesjäänud troopilise vihmametsa raiutud maast karjakasvatuseks.

Lisaks tohutule kahjule, mida metsade hävitamine elurikkusele põhjustab, on sellel ka kohutavad tagajärjed kohalikele, sageli põlisrahvaste kogukondadele, kelle elatusallikaks on metsad. Nende inimeste jaoks ei võta metsade hävitamine ja sellele järgnev sunniviisiline ümberasustamine neilt mitte ainult elutähtsa toidu ja materjalid, vaid ka nende maa, kultuuripärandi ja traditsioonid. Näiteks Gran Chaco metsas, mis on Lõuna-Ameerika suuruselt teine mets, elab umbes 35 põlisrahva kogukonda, millest paljud järgivad endiselt oma traditsioonilist küttide-korilaste eluviisi. Metsade hävitamise tõttu põllumaa laiendamiseks on paljud neist kaotanud oma kodud ja see on suurendanud nende haavatavust.

3. Taimne toitumine minimeerib zoonoose ja antibiootikumiresistentsust

Metsade hävitamine on ka üks peamisi rahvatervise ohte, mis on seotud tööstusliku loomakasvatusega: zoonootilised haigused. Zoonoos on nakkushaigus, mis on edasi kandunud loomadelt inimestele. Tuntud näited sellistest haigustest on HIV ja seagripp ning üha rohkem tõendeid viitavad sellele, et ka COVID-19 viirus pärineb loomadelt. Hinnanguliselt on umbes 75% uutest nakkushaigustest ja 60% inimeste nakkushaigustest zoonoosid, mis põhjustavad igal aastal umbes 2,5 miljardit haigusjuhtumit ja 2,7 miljonit surmajuhtumit.

Selliste haiguspuhangute laastavate tagajärgede all kannavad sageli ebaproportsionaalselt suurel määral tõrjutud kogukonnad. 2020. aasta uuring näitas, et Ühendkuningriigis oli peaaegu kõikidel etnilistel vähemustel suurem risk surra COVID-19 tõttu kui valgetel brittidel. Üks selle põhjuseid on see, et vähemusgrupid töötasid palju sagedamini tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektoris ning neil oli juba niigi suurem negatiivsete tervislike seisundite esinemissagedus. Sarnastest tulemustest on teatatud ka teiste riikide, näiteks USA kohta.

Intensiivne loomakasvatus on zoonoosiriski peamine põhjustaja. Esiteks, nagu eespool mainitud, on loomakasvatus üks peamisi ülemaailmse metsade hävitamise põhjuseid. See vähendab oluliselt metsloomade looduslikku elupaika, ajades neid linnapiirkondadesse, kus tihe kontakt inimestega suurendab liikidevaheliste haiguste leviku ohtu. Teiseks on intensiivne loomakasvatus loomulik kasvulava nakkushaiguste tekkeks: loomkoormus on sageli suur, loomakasvatustingimused ebahügieenilised ning loomade immuunsüsteem stressi ja vigastuste tõttu tugevalt nõrgenenud. Lisaks raskendab seda olukorda kasvav antimikroobikumiresistentsus, mille üks peamisi tegureid on loomakasvatus. Üle 70% maailma antibiootikumidest kasutatakse loomade jaoks intensiivses põllumajanduses. Tarbides loomseid tooteid, harjub meie keha nende ravimitega ja riskime, et muutume immuunseks nende kaitsva toime suhtes, kui me neid tegelikult vajame.

4. Taimse toitumisega välditakse kahjulikke tapamaja töötingimusi

Lõpetuseks välditakse taimse toitumisega ka lihapakkimise tööstuse kahjulikke kõrvalmõjusid. Loomade tapmine ja töötlemine on lihatoodete tarbimise vältimatu tagajärg. Lisaks loomadele põhjustatavatele kannatustele on see väga tööstuslik protsess ka tapamaja töötajatele endile väga koormav.

Liha töötlemine ei hõlma mitte ainult rasket, korduvat füüsilist tööd, mis võib põhjustada tõsiseid vigastusi, vaid ka tõsiseid psühholoogilisi pingeid. Kuigi lihapakkimise mõju tervisele on endiselt vähe uuritud, on üha rohkem tõendeid selle kohta, et tapamaja töötajate seas esineb rohkem vaimse tervise probleeme. 2021. aasta kirjandusallikate süstemaatilises läbivaatuses leiti märkimisväärseid tõendeid depressiooni, ärevuse ja psühhoosi kõrgemate määrade kohta, kusjuures töötajad teatasid suurest stressist ja trauma sümptomitest.

Lisaks kuuluvad paljudes riikides tapamaja töötajad suurema tõenäosusega sotsiaalmajanduslikesse ja rassilistesse vähemusrühmadesse, mis muudab nad veelgi haavatavamaks eespool kirjeldatud zoonootiliste haiguste ohtude suhtes. Tõepoolest, kogu maailmas muutusid tapamajad, mis jätkasid COVID-19 pandeemia ajal tööd, sageli nakkuse ohukohtadeks, seades töötajad ja kogukonnad ohtu.

Tõlkis: Siiri Sünd
Allikas: ProVeg: Four reasons why going plant-based promotes social justice (20.02.2023)

The post Neli põhjust, miks taimne toitumine edendab sotsiaalset õiglust first appeared on Taimsed valikud.

The post Neli põhjust, miks taimne toitumine edendab sotsiaalset õiglust appeared first on Taimsed valikud.

“Koosolekute keskmes näib olevat suure keskkonnamõjuga toiduainete jalajälje vähendamine, kuigi nii planeedi kui inimeste tervise seisukohalt peaksime pilgud pöörama väikese keskkonnamõjuga toidu tootmise ja tarbimise suurendamisele,”  kommenteeris kestliku toidusüsteemi töörühma liige, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ning toitumisnõustaja Eliis Salm. “Teadusmaailmas valitseb konsensus, et kestlik toidusüsteem põhineb taimsel toidul ning peaksime selle tegema tarbijate jaoks parimaks valikuks, mis on maitsev, soodne ning lihtsasti kättesaadav.”

TalTechis kestlikku tarbijakäitumist uurivale Salmile teeb meelehärmi ka asjaolu, et tarbijakäitumise suunamise meetmeid planeeritakse oodatust vähem. “Kuna kasvuhoonegaaside riiklik arvestus on tootmis- ja mitte tarbimispõhine ning suurim osa meie toidusüsteemi jalajäljest on seotud veisekasvatusega (liha- ning piimatoodete tootmisega), siis on teoreetiline võimalus riiklikku kasvuhoonegaaside hulka märkimisväärselt vähendada importides tarbimise rahuldamiseks suure keskkonnamõjuga lihatooteid. Seeläbi aga ekspordiksime kohaliku tarbimise jalajälje mujale. Kliima on aga globaalne ja kõigil ühine, mistõttu kliimaeesmärke me sellega siiski ei täida. Peame keskenduma sellele, kuidas mõjutada kohalikku toidutarbimist, mis loob nõudluse tootmisele, ning ergutama näiteks lihatoodete alternatiivide turgu.”

Loomakasvatusega seotud toidutootjaid on töörühmas palju. Seisukohad iseloomustavad seltskonna majanduslikke huve, mitte seda, kuidas kliimat silmas pidades tuleks edasi tegutseda.

Fookus oleks mõistlik seada sinna, kuidas ühtlustada taimsete alternatiivide hindu tavatoodetega ja isegi väiksema keskkonnamõjuga toodete kasuks. Teadlikkuse tõstmine oli meetmena mitmes kohas planeeritud, aga on vaja rõhutada ka kättesaadavust. Vähetähtis pole ka kokkade koolitamine, läbi riiklike hangete nõuete muutmise ka suurema kohaliku taimetoidu turu ja nõudluse tekitamine, millele järgnekski vajadus kohapeal toota. On väga vaja üleminekutoetusi loomatööstusele taimetoidu tööstusele üleminekuks. Seda polnud üldse meetmena. Oli üks teine meede, mille põhimõtet ei saanudki teada, et kuidas see on planeeritud.

Tarbijakäitumist on väga oluline kiirelt muuta. Seda on vaja ka teaduslikel alustel läbi viia. Oluline on hind ja kättesaadavus. Tööstuslikult loomse toidu tootmine on väga suure keskkonna jalajäljega ja kliimamuutustega kohanemise ning kliimaseaduse loomise kontekstis suuresti oma aja ära elanud toidu tootmise viis. Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!

The post Kas kliimaseaduse koostamine tugineb faktidel? first appeared on Taimsed valikud.

The post Kas kliimaseaduse koostamine tugineb faktidel? appeared first on Taimsed valikud.

Probleemi lahendamiseks soovitab teadusnõukogu raportis “Towards EU climate neutrality: progress, policy gaps and opportunities” viia ELi ühine põllumajanduspoliitika paremini kooskõlla ELi kliimaalaste ambitsioonidega, sh suunata toetus heitmemahukatelt põllumajandustavadelt, näiteks loomakasvatuselt, väiksema heitega toodetele ja tegevustele.

Raportis rõhutatakse ka säästva toidutarbimise tähtsust (sh selle kasu tervisele ja keskkonnale) tunnistatakse nii ELi “Talust lauale” strateegias (Farm to Fork Strategy) kui ka valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (The Intergovernmental Panel on Climate Change) kuuendas kliimamuutuste hinnangute aruandes (IPCC AR6). Üleminek taimsemale tarbimisele, sh rohkem kaunvilju, puu- ja köögivilju, ja loomse toidu tarbimise vähendamine on märkimisväärse potentsiaaliga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii otseselt (väheneb entero- ja sõnnikuga seotud heitkogused) kui ka kaudselt (väheneb sööda tootmiseks vajalik maa ja sisendid). Lisaks võib see tugevdada rahvatervist ja tuua kaasa mitmeid muid kaashüvesid looduskeskkonnale (bioloogiline mitmekesisus, õhu-, pinnase- ja veereostuse vähenemine).

“Taaskord kordavad teadlased, et on viimane aeg muuta meie toidusüsteemi ja lõpetada meid hävitava loomatööstuse toetamine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Ootame poliitikutelt teaduspõhiseid ja julgeid otsuseid kliimamuutustega võitlemisel, sest enam ei ole aega venitada ja ignoreerida.”

Üks suurimaid heitgaaside koguse tootjaid ongi liha- ja piimatööstus. Loomatööstus põhjustab ligikaudu 16,5 protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Sellest hoolimata on poliitikakujundajad toidusüsteemi muutmist kui lahendust aastaid ignoreerinud. 2013. aastal ehk 11 aastat tagasi hindas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (United Nations Food and Agricultural Organization), et loomatööstus põhjustab ligikaudu 14,5 protsenti inimtekkelistest heitkogustest, rõhutades, et loomatööstusel on oluline mõju kliimale.

Möödunud aasta detsembris märkis ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht dr Tedros Adhanom Ghebreyesus ÜRO kliimatippkohtumisel (COP28), et üleminek taimepõhisele toitumisele on inimeste ja planeedi tervise jaoks hädavajalik. Mitmed riigid on juba teinud samme, et oma toidusüsteemid taimepõhisemaks muuta. Saksamaa valitsus lubas investeerida 38 miljonit eurot, et edendada taimseid toite ja alternatiivseid valke, Taani avalikustas tegevuskava oma toidusüsteemi taimsemaks muutmiseks ning Šveitsi valitsus julgustas oma kodanikke lihatarbimist vähendama. Lisaks on tänaseks juba kaks Euroopa pealinna, Edinburgh ja Amsterdam, allkirjastanud Plant Based Treaty initsiatiivi, mille eesmärk on vähendada loomatööstuse ja metsade raadamise kontrollimatu ja kliimat laastava tegevuse käigus tekkivat kasvuhoonegaaside kogust.

The post Rahastus tuleb suunata loomakasvatuselt väiksemate heitekogustega toodetele ja tegevustele, ütlevad EL kliimateadlased first appeared on Taimsed valikud.

The post Rahastus tuleb suunata loomakasvatuselt väiksemate heitekogustega toodetele ja tegevustele, ütlevad EL kliimateadlased appeared first on Taimsed valikud.

Uurijad täpsustavad, et vegantoit vähendab paljude haiguste suhtelist riski, sh vähi, südame-veresoonkonna haiguste, kae, 2. tüüpi diabeedi, divertikulaarhaiguse ja rasvumise oma, samas võiks rohkem uurida rahalist väärtust, mida vegantoidule üleminek tervishoiusüsteemile annaks. Värske uuringu põhjal säästaks iga miljon inimest, kes läheb üle tervislikule vegantoidule, hinnanguliselt 121 miljonit naela tervishoiukulusid. 

Vegantoitumisele üleminek on Ühendkuningriigis viimastel aastatel järsult kasvanud, kusjuures muudatuse teinud inimesed on viidanud erinevatele põhjustele, sh tajutud kasu tervisele, keskkonnamõju vähenemine ja loomade heaolu paranemine. 

“Tegemist on tähtsa uuringu ja lähenemisega, mis võiks siinseidki otsustajaid mõjutada,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Ka Eestis oleks oluline sarnane analüüs teha selgitamaks, kuidas meie toitumine tervishoiusüsteemi mõjutab, sest ka eestlased tarbivad liiga palju loomset ja liiga vähe taimset,” lisas Tensing.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovituste põhjal peaks näiteks rohkem tarbima köögivilju, sh kaunvilju, ning erinevaid puuvilju ja marju, vähem tarbima magusaid piimatooteid nagu jogurtid ja kohukesed ning sea- ja veiseliha. Statistikaameti andmetel (PM42) tarbis Eesti inimene 2022. aastal keskmiselt 39,9 kg sealiha, mis teeb ligikaudu 110 g päevas, samas on TAI soovitus kuni 100 g punast (so. veise, sea jne) liha nädalas. See tähendab, et Eesti inimene tarbib keskmiselt nädalase TAI soovitatud lihakoguse vähem kui päevaga.

The post Vegantoidule üleminek võib aidata riigil tervishoiukulusid vähendada first appeared on Taimsed valikud.

The post Vegantoidule üleminek võib aidata riigil tervishoiukulusid vähendada appeared first on Taimsed valikud.

“Meie toidusüsteemil on tohutu mõju nii keskkonnale kui meie tervisele. Seda on rõhutanud juba pikalt mitmed uuringud ja organisatsioonid,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Me julgustame uuel aastal kõiki tegema keskkonnasõbralikumaid valikud, sh oma toidutaldrikul, ent loomulikult vajame kiiret muutust toidusüsteemis ja ühiskondlikus suhtumises.”

Mitmed riigid on juba teinud samme, et oma toidusüsteemid muuta taimepõhisemaks. Saksamaa valitsus lubas investeerida 38 miljonit eurot, et edendada taimseid toite ja alternatiivseid valke, Taani avalikustas tegevuskava oma toidusüsteemi taimsemaks muutmiseks ning Šveitsi valitsus julgustas oma kodanikke lihatarbimist vähendama.

Lisaks on sammud samas suunas teinud ka mitmed linnad. New York planeerides vähendada toiduga seonduvaid heitkoguseid aastaks 2030 33% võrra. Selle saavutamiseks pakutakse muuhulgas linna allasutustes rohkem taimset toitu. Hollandi linn Altena kutsub oma koole, toidupoode ja restorane üles edendama taimset toitu. Näiteks korraldavad nad supermarketites mitmeid degusteerimisüritusi näitamaks, et taimne toit on maitsev.

Eesti on välja töötamas kliimaseadust, mis annab võimaluse toidusüsteem muuta nii keskkonna-, looma- kui ka tervisesõbralikumaks. Loomus panustab kahes töörühmas: “Elurikkuse ja maakasutuse” ning “Kestliku toidusüsteemi” töörühmades.

Taimsed Valikud on Loomuse programm, mille eesmärk on suurendada vegantoitude valikut ja kättesaadavust Eesti toitlustusettevõtetes ning julgustada inimesi igapäevaselt tegema keskkonna-, looma- ja tervisesõbralikumaid valikuid.

The post Maailma Terviseorganisatsiooni juht kutsub üles muutma toidusüsteeme taimepõhiseks first appeared on Taimsed valikud.

The post Maailma Terviseorganisatsiooni juht kutsub üles muutma toidusüsteeme taimepõhiseks appeared first on Taimsed valikud.

Kahvliga kliimamuutuste vastu projekti alustades ei kujutanud ma ette, kui paljusid inimesi see lõpuks kõnetab. Samas on see mõistetav, sest teema on väga aktuaalne ning aina rohkem inimesi huvitub kliimamuutustest. Mind rõõmustas inimeste osavõtlikus ja see, et päris mitmed tahtsid ka projektiga kaasa aidata.

Mis mind teeb ehk kõige uhkemaks on see, et projekt on Loomuse tööd ka silmnähtavalt muutnud. Alates projekti algusest on Loomus aina enam võtnud sõna keskkonna ja kliima teemadel, pöörates rohkem tähelepanu ka metsikutele loomadele. Ma arvan see on olnud väga positiivne suund, mille poole rohkem liikuma pidigi.

Kahvliga kliimamuutuste vastu projekt oli mõeldud inimeste teadmiste suurendamiseks ja harimiseks. Lõppkokkuvõtteks olin mina ise projektijuhina see, kes tegelikult kõige rohkem selle juures õppis. Enne projekti algust olin ma väga väheste teadmistega kliima ja keskkonna teemades ega teadnud miks on oluline oma elustiili keskkonnasõbralikumaks muuta. See vahel pani mind muretsema selle üle, kas ma olen kõige õigem inimene sellist projekti läbi viima, aga avastasin, et see ehk kõnetaski inimesi rohkem. Ma olin samuti inimene, kes varem ei hoolinud teemast ja läbi enda harimise ma muutsin oma tarbimist ja elustiili, mis näitas, et see ei pea olema nii keeruline kui alguses tunduda võib.

Projekti käigus kohtusime paljude tõeliselt ägedate inimestega, kes mind samuti inspireerisid. Rääkisime komposteerimisest, marineerimisest ja mooside tegemisest, elurikkusest, pakendivabadusest ja vegan laste kasvatamisest. Rääkisime sellest, milline toit nõukogude ajal saadaval oli ja kui raske täna on plastikust hoiduda. Tänu kõigil üritustel osalejatele muutusid nii esitlus kui ka mina ise natukene iga kord.

Projekti lõpus, peale viimase ürituse läbiviimist, tunnen ma põhiliselt tänulikkust. Farištamo oli fantastiline partner ja vahel ka juhendaja. Martin ja Kati käisid meid peaaegu igal üritusel toetamas ning Anu aitas alati tagaplaanilt. Ürituste korraldamisega kaasa aidanud vabatahtlikud Anny, Ermo ja Katrin olid suureks abiks ning samuti kõik vabatahtlikud kes üritustel osalesid. Projekt ei oleks ka üldse saanud toimudagi, kui meid ei oleks toetanud Active Citizens Fund (ACF), Avatud Eesti Fond ja Vabaühenduste Liit.

Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud algatasid Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda siin: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

Pilte projekti viimasest üritusest Rakveres:

The post Kahvliga kliimamuutuste vastu: mõtteid projekti algusest, käigust ja lõpust first appeared on Taimsed valikud.

The post Kahvliga kliimamuutuste vastu: mõtteid projekti algusest, käigust ja lõpust appeared first on Taimsed valikud.

Liha keskkonna- ja tervisemõjusid on üha keerulisem ignoreerida, mistõttu on Saksamaa järgmine riik, mis on teinud suuri investeeringuid üleminekusse taimepõhisele tulevikule. Oktoobris avalikustas Taani tegevuskava oma toidusüsteemi taimsemaks muutmiseks. Vahepeal on Šveitsi valitsus julgustanud oma kodanikke lihatarbimist vähendama.

Uus investeering alternatiivsetesse valkudesse järgib föderaalse toidu- ja põllumajandusministeeriumi (BMEL) 2022. aasta detsembris avaldatud toidu- ja toitumisstrateegiat. Selles märkis BMEL, et strateegia peamine eesmärk on edendada tervislikumaid, ressursse säästvamaid ja rohkem taimseid toitumisvalikuid.

Saksamaa valitsus kavatseb rahastada üleminekut taimepõhisele tulevikule neljas etapis:

➔ Loomakasvatuse järkjärgulise kaotamise ja inimtoiduks mõeldud taimsetele, fermenteeritud ja rakus kasvatatud valkudele ülemineku toetamine (20 miljonit eurot)

➔ Taimsete, fermenteeritud ja rakus kasvatatud valkude tootmise ja töötlemise uuenduslike meetodite edendamine (10 miljonit eurot)

➔ Valkude tootmise edendamine otse inimtoiduks, mitte loomasöödaks (8 miljonit eurot)

➔ Tuleviku valkude uurimise ja sidusrühmadega töötamise keskuse loomine

Uuringud on näidanud, et sakslased söövad vähem liha kui kunagi varem. Vaid 20 protsenti sakslastest tarbib liha iga päev. Veelgi enam, 46 protsenti inimestest piirab teadlikult oma lihatarbimist. Saksamaa on järjekindlalt valitud üheks veganisõbralikumaks riigiks maailmas ja Berliini, kus on sadu veganrestorane, on pikka aega peetud Euroopa veganpealinnaks.

Rahuldamaks kasvavat nõudlust vegan alternatiivide järele, pakuti Saksamaa Alam-Saksi liidumaa farmeritele hiljuti stiimuleid seakasvatusest loobumiseks.

“Ka Eesti on välja töötamas kliimaseadust ja meil on võimalus selle raames võtta eeskuju teistelt Euroopa riikidelt muutes meie toidusüsteem nii keskkonna-, looma- kui ka tervisesõbralikumaks,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loodame näha õigeid ja julgeid samme taimse toitumise edendamise suunas.” Neljapäeval, 14. detsembril koguneb kliimaseaduse väljatöötamise kestliku toidusüsteemi töörühm, kus on esindatud ka Loomus.

The post Saksamaa investeerib taimsesse toitu miljoneid eurosid first appeared on Taimsed valikud.

The post Saksamaa investeerib taimsesse toitu miljoneid eurosid appeared first on Taimsed valikud.

Durhami ülikooli teadlaste uuring, mis avaldati ajakirjas Appetite, näitas, et graafiliste kujutiste lisamine lihapõhistele einetele mõjutas oluliselt inimeste otsuseid neid valida. Teadlased võtsid 1000 osalejat, kõik liha söövad täiskasvanud, ja jagasid nad nelja rühma. Kolmest rühmast näidati igale rühmale pilte soojadest toitudest, mis olid märgistatud hoiatustega, mis olid seotud kliimamuutuste, tervise või pandeemiariskiga. Samal ajal näidati neljandale pilte soojadest toitudest ilma siltideta.

Teadlased leidsid, et kõik märgised avaldasid mõju osalejate soovile einet tarbida, mistõttu lihasööjad valisid 7-10 % ajast taimse valiku. Osalejate sõnul olid hoiatustest kõige usaldusväärsemad sildid liha mõju kohta planeedile. Nendel liha keskkonnamõju rõhutavatel siltidel oli kiri: “Hoiatus: liha söömine aitab kaasa kliimamuutustele.” Lisaks olid hoiatustel pildid, sh tulest söestunud maastikest.

Liha- ja piimatootmine moodustab umbes seitsmendiku ülemaailmsetest heitkogustest, kusjuures tööstuslikku põllumajandust peetakse metsade hävitamise, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuste teguriks. Uuringu juhtivautor Jack Hughes ütles tulemuste kohta: “Kuna juba on näidatud, et hoiatussildid vähendavad suitsetamist, samuti magusate jookide ja alkoholi joomist, võib hoiatussildi kasutamine liha sisaldavatel toodetel aidata ka vähendada lihatarbimist, kui see teha kohustuslikuks riiklikul tasandil.

Allikas: Vegan Food & Living

Uuringust lähemalt: Durham Graphic Warning Labels Could Reduce Peoples Meat Consumption

Pildi autor: Durhami Ülikool

Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud algatasidAktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda siin: taimsedvalikud.ee/kahvliga.

The post Teadlaste sõnul peaks lihatoodetel olema graafilised hoiatused nagu suitsupakkidel first appeared on Taimsed valikud.

The post Teadlaste sõnul peaks lihatoodetel olema graafilised hoiatused nagu suitsupakkidel appeared first on Taimsed valikud.