“Üha rohkem räägitakse liha ja muu loomse toidu mõjust nii keskkonnale kui ka tervisele. Võtame seda kuulda ka jaanidel, mil on traditsiooniks üleüldse liiga palju tarbida,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja programmi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Kutsume jaanidel võtma lihtsalt ja suhtuma hoolivalt ja kutsume kõiki pühi tähistama ja suveperioodi alustama loomasõbralikult ning taimselt.”

Taimse šašlõki tegemine ei ole sugugi keeruline. Selleks saab kasutada näiteks sojatükke ja ükskõik millist taimset marinaadi. Ent kui ise ei jõua või soovi teha, siis taimset šašlõkki müüvad ka suuremad poed ja mitmed vegankohvikud, näiteks Kringel, Vegan Restoran V ja Nurk. Lisaks saab šašlõki asemel hoopiski grillida köögivilju nagu baklažaan, suvikõrvits, paprika või seened.

Vahemere inspiratsiooniga koorene šašlõkk

Koostisosad

8 kuivatatud sojakotletti + nende keetmiseks vett
400 g maitsestamata sojajogurtit
5 küüslauguküünt
1 sibul (rõngasteks viilutatud)
2 spl sojakastet
2 spl sidrunimahla
1 spl suitsupaprikat
1 spl kaneeli
1 tl Cayenne’i pipart
1,5 tl soola
1 spl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl musta pipart
pisut riivitud muskaatpähklit
peotäis hakitud peterselli

Valmistamine

1. Valmista ette sojakotletid. Lase vesi potis keema, lisa kotletid ja keeda 10 min. Nõruta kotletid ja pigista neist võimalikult palju vett välja.

2. Marinaadi tegemiseks sega anumas, kus plaanid kotlette marineerida, kokku kõik ülejäänud koostisosad. Lisa keedetud sojakotletid ning lase üle öö marineerida.

3. Marineeritud šašlõkki valmista nii nagu enim meeldib: grilli grilli peal või prae pannil.

Retsept ilmus ka ajakirja Vegan suvenumbris, kust leiab veel 20+ suvist veganretsepti
Retsepti autor: Sanne Org
Pilti autor: Helen Nurmsoo
Kogus: 3 – 4 inimesele

Lihtne kapsasalat ehk coleslaw

Vana hea kapsasalat ei vea kunagi alt. Kuigi enamik inimesi on vähemalt korra elus seda maitsnud, tasub ka valmistamine ära proovida, sest selle salati tegemine pole mitte ainult lihtne, vaid ka soodne. Mõnus krõmpsuv salat sobib hästi šašlõki kõrvale, aga ka burgeri vahele!

300 g värsket kapsast
1-2 keskmist porgandit
200 g vegan majoneesi
2 tl Dijoni sinepit
1 tl sidrunimahla
Soola ja pipart maitse järgi

Haki kapsas peeneteks ribadeks. Riivi või viiluta porgand tikkudeks. Sega köögiviljad majoneesi, sinepi ning sidrunimahlaga. Maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral lisa juurde purustatud küüslauku või peterselli.

Retsept ja pilt: Lene Otenurm

Grillsalat granaatõunaga

Granaatõunaseemned on suurepärane koostisosa, mida salatile lisada. Magusalt hapud ja mahlakad väikesed seemned, mis hamba all lõhkevad kui granaat, on tõeline värskuse pomm, mis sobib hästi klassikalise tomati-kurgi-sibula komboga.

250 g kirsstomateid
0,5 pikka kurki
1 suur punane sibul
0,5 granaatõuna
50 g salatisegu
2 spl palsamiäädikat
Soola ja pipart maitse järgi

Haki sibul peeneteks viiludeks, sega äädikaga ja aseta kõrvale. Lõika tomatid pooleks ja viiluta kurk. Puhasta granaatõun. Lisa seemned kaussi koos tomati, kurgi ja salatiga. Sega juurde sibul koos äädikaga ning maitsesta soola ja pipraga.

Retsept ja pilt: Lene Otenurm

The post RETSEPTID | Jaanid ei pea olema lihapühad! first appeared on Taimsed valikud.

The post RETSEPTID | Jaanid ei pea olema lihapühad! appeared first on Taimsed valikud.

Piim ning piimatooted pole kindlasti hädavajalikud, et küpsetada maitsvaid hõrgutisi. Tänapäeval on õnneks olemas lai valik taimseid alternatiive meile tavapäraseks saanud piimatoodetele. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus toob teieni nipid küpsetamiseks taimsete piimaalternatiividega ning mõnusa juustuvaba juustukoogi retsepti.

Kuigi piimata küpsetamine võib tunduda kui raketiteadus, tähendab see enamasti lihtsalt loomse piimatoote asendamist taimse vastu. Kui oled õppinud tundma taimseid koostisosi ja nende reageerimist küpsetamisel, võivad sündida hoopis uued põnevad retseptid ning nipid, kuidas saavutada kõige kooresemad ja maitsvad road. Erinevalt piimatoodetest säilivad taimsed alternatiivid tihtipeale palju kauem kapis või külmikus, et saaksid nautida oma lemmiktoite ilma jälle poodi jooksmata. 

Katseta erinevaid piimasid

Kui retsept nõuab piima, siis saab selle kergesti asendada taimse piimaga. Kuid kõik taimsed piimad ei ole võrdsed. Millist siis valida? Mandlipiim küll maitseb hästi, kuid küpsetiste jaoks võib jääda liiga vesiseks. Kui on siiski soov seda kasutada, võib võimalusel proovida mandlipiima, mis on mõeldud professionaalidele (barista piimad), kuna neis on natuke kõrgem rasvasisaldus ning kooresem tekstuur. Sojapiim või kaerapiim kipuvad paremini toimima, kui on vaja midagi rammusamat. Purgis olev kookospiim võib olla liiga rammus ja magus, mistõttu soovitame valida kas light või joogiks mõeldud kookospiima. Jälgi ka taimsete piimade suhkrusisaldust, sest see mõjutab seda, kui palju pead ise toidule magusust lisama.

Taimne pett

Taimne pett on kooki küpsetades üks äärmiselt hea koostisosa ning selle tegemine on ülilihtne. Lihtsalt sega natuke äädikat või sidrunimahla taimse piimaga kokku ja lase seista. Koheselt on näha, kuidas piima tekstuur muutub. Pett lisab küpsetistele mõnusat hapusust ja teeb need kohevamaks, mistõttu on see eriti hea lisand pannkoogitaignas.

Taimne vahukoor

Soja-, kaera- või riisipiimast vahukoor – tänapäeval on valik lai! Kuid lihtsa vahukoore saab ka ise kookospiimast valmistada. Selleks pane kookospiimapurk õhtul külmkappi, hommikul keera purk ümber ja ava teiselt poolt. Vala ära vesine kiht (seda võib kasutada näiteks küpsetistes või pudrus piima asemel) ja vahustamiseks kasuta vaid paksu valget osa. Kuna taimsed vahukoored kipuvad ruttu vedelaks minema, on hea lisada vahustamisel juurde vahukooretugevdajat, mis aitab vahukoort tugevana hoida mitu päeva.

Tofu

Maitsestamata tofu ja siidine tofu on küpsetamisel head abimehed. Tahkem tofu aitab luua teralise konsistentsi, et imiteerida näiteks kohupiima, kui segad kokku tofu taimse hapukoorega. Siidisest tofust saab aga valmistada häid kreeme, mida saab kasutada magustoitudes. Samuti lisab see toidule valku.

Marliriie

Marliriie on hea vahend, et valmistada ise kodus taimset piima või juustu. Sellega saab hõlpsasti teha näiteks toorjuustu, asetades veganjogurt ööseks nõrguma. Erinevalt sõelast aitab riie eemaldada vaid üleliigse vedeliku.

Pähklid

India pähklid, kooritud mandlid või makadaamiapähklid on piisavalt neutraalse maitsega, et meenutada piimatooteid. Pannes need ööseks ligunema, saab järgmisel päeval need blenderis ära purustades mõnusa pähklikreemi, millel on palju kasutusvõimalusi. Eriti hea on valmistada maiustusi, mis ei nõua küpsetamist, nt energiapallid või toorkoogid. Pähkleid on hea koju varuda, kuna nad säilivad hästi.

Juustuvaba juustukook 

Vaja läheb:

• 200 g veganküpsiseid
• 50 g taimset margariini + natuke määrimiseks
• 200 g veganhapukoort
• 100 g India pähkleid
• 500 g maitsestamata veganjogurtit
• 350 g siidist tofut
• 50 g tärklist
• 200 g + 50 g suhkrut
• 1 tl vaniljepastat
• peotäis marju või paar tilka toiduvärvi

Esimene päev:

Purusta India pähklid 100 ml veega ning sega kokku jogurtiga. Aseta sõel kausi kohale ning pane sõelale kahekordne kiht marliriiet nii, et ääred ulatuvad üle sõela. Vala jogurti ning pähklite segu marli peale, tõsta riide ääred keskele kokku ja keera sõlme. Jäta külmkappi nõrguma umbes ööpäevaks. Poole peal tee riie lahti ja sega, seejärel sõlmi uuesti kinni ja jäta nõrguma.

Teine päev:

Eelsoojenda ahi 180 kraadini. Purusta küpsised toidukombainis või käsitsi kilekoti sees rullides ettevaatlikult taignarulliga. Sulata margariin ning sega kokku küpsisepuruga. Aseta 24cm lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaber ning määri äärtele õhuke kiht margariini. Vala vormi küpsisepuru ning suru kätega põhja. Sega kokku nõrutatud jogurti-pähklimass, siidine tofu, 200 g suhkrut, tärklis ning vaniljepasta. Vala segu koogivormi ning küpseta ahjus 50-60 min. 

Samal ajal kuumuta väikeses potis 5–10 minutit marju, et saada paks kontsentraat. Sõelu välja seemned ja aseta kõrvale. Kui soovid saada mitut värvi, kasuta erinevaid marju, nt mustikaid ja maasikaid. Kui kook on küpsenud, võta ahjust välja ja jäta mõneks minutiks jahtuma, ära ahju veel kinni keera. Sega kokku hapukoor ja 50 g suhkrut. Tõsta eraldi kaussidesse paar lusikatäit hapukoore segu ja lisa marja kontsentraati või toiduvärvi, kuni saad soovitud tooni. Vala värvimata hapukoor koogile, lisa ringidena lusikaga juurde värvisegu. Ei ole tähtis, et ringid oleksid täiuslikud. Tõmba söögipulgaga ringides edasi tagasi, et saada ilus muster. Pane kook ahju tagasi umbes 10 minutiks. Kui kook on valmis, lase sel enne serveerimist täielikult jahtuda. Parim on oodata järgmise päevani.

Retsept ja pildid: Lene Otenurm

Pühapäeval, 22. augustil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist taimse piima päeva. Selle raames kutsub Loomus kõiki vastu võtma 10-päevast taimse piima väljakutset “Aeg muutuseks!”. Lisaks korraldab Loomus pühapäeval Tallinna Botaanikaaias taimsete piimade tutvustusürituse, kus saab maitsta erinevaid taimseid piimasid.

The post Nipid, kuidas küpsetada ilma piimatoodeteta first appeared on Taimsed valikud.

The post Nipid, kuidas küpsetada ilma piimatoodeteta appeared first on Taimsed valikud.

Selle tähistamiseks korraldab Loomus üle Eesti viis vegan potlucki, kuhu on oodatud kõik loomasõbrad. Potluck on lõbus piknik, kuhu osalejad võtavad kaasa toidupoolist, et seda teistega jagada.

Kõige paremini sobib potluckile kaasa võtta midagi, mida on kerge süüa ja on hea ka jahtununa, nt erinevad magusad ja soolased küpsetised, snäkid ja salatid.

Tänases blogipostituses toome sinuni 50 retsepti, millest inspiratsiooni ammutada.

Salatid

1. Tatra-bataadikauss 
2. Aasiapärane kurgisalat 
3. Suvine tatrasalat 
4. Punase kapsa-rosinasalat
5. Peedine pastasalat merekapsaga
6. Klassikaline kartulisalat
7. Veganrosolje
8. Lehtkapsasalat
9. Läätsesalat (ENG)
10. Waldorfi salat (ENG)
11. Vahemerehõnguline kuskussisalat (ENG)
12. Virsikusalat (ENG)
13. Lillkapsasalat (ENG)
14. Brokolisalat (ENG)

Soolased küpsetised

15. Kapsapirukad 
16. Karjala pirukad porgandi ja bataadiga 
17. Juustu-pestokeerud 
18. Seemneleivad küüslaugu dipikastmega
19. Muredad meremaitselised küpsised
20. Kaisa pitsarullid
21. Soolased muffinid päikesekuivatatud tomatite ja oliividega (ENG)
22. Lihtne focaccia oliividega (ENG)

Soolased snäkid

23. Kartulikoorekrõpsud 
24. Kevadrullid maapähklikastmega 
25. Tai kevadrullid maapähklikastmega
26. Zucchini fritters ehk suvikõrvitsapannkoogid
27. Kikerhernekotletid vürtsköömnete ja koriandriga
28. Vürtsikad nori-tofurullid
29. Suvikõrvitsarullid (ENG)
30. Lehtkapsakrõpsud (ENG)

Magusad küpsetised

31. Jahu- ja suhkruvabad oamuffinid 
32. Kikerherne-mustika-sidruni blondie 
33. Kaera-karamelliküpsised (nisujahu- ja suhkruvabad) 
34. Šokolaadiküpsised kikerhernejahust
35. Mustikamuffinid 
36. Banaani-kaerahelbeküpsised
37. Suhkruküpsised (ENG)
38. Sidruni-tšiiaseemnemuffinid (ENG)
39. Banaanileib (ENG)
40. Suvikõrvitsamuffinid (ENG)

Magusad snäkid

41. Vegan linnupiimakommid 
42. Loomasõbra snickers 
43. Soolakaramelliga popkorn 
44. Müsliruudud pähklite, seemnete ja kuivatatud marjadega 
45. Maapähklivõi-trühvlid
46. Röstitud šokolaadimandlid (ENG)

Muud

47. Oamääre tomatitega 
48. Guacamole- ja tomatisalsa (ENG)
49. Ananassisalsa (ENG)
50. Maasika-kurgisalsa (ENG)

Kui ise midagi vaaritada ei jõua, siis võib hüpata läbi turult või poest ning kaasa haarata näiteks veganküpsiseid, hummust või hooajalist kraami. Kui kodus kasvavad marjad-puuviljad-aedviljad, siis miks mitte nendega teisi veganpiknikulisi üllatada!

The post Vegan potluck – mida kaasa võtta? 50 RETSEPTI first appeared on Taimsed valikud.

The post Vegan potluck – mida kaasa võtta? 50 RETSEPTI appeared first on Taimsed valikud.

Asjata ei peeta hommikusööki päeva kõige tähtsamaks toidukorraks – hea hommikusöök on eduka päeva alus. Hommikusöökide kroonimata kuningas on kahtlemata puder, olles korraga lihtne, kiire ja toitev. Putru saab veganina edukalt valmistada vee ja/või taimse piimaga ning põnevamaks muuta erinevate lisanditega. Aga kui tahaks vahel midagi teistsugust proovida? Ja teha seda veel täiesti taimselt? Siit leiad kümme lihtsat hommikusöögiideed: nii selliseid, mida saab kiireteks tööpäevadeks ette valmistada, kui ka täiesti brunch’i–väärilisi hommikusööke aeglaseks nautimiseks.

1.     Chia puding

Tšiiaseemned on populaarsust kogunud kõrge oomega-3-rasvhapete, valkude ja kiudainete sisalduse tõttu. Neid on hea lisada näiteks pudru ja smuuti sisse, ent samuti saab tšiiaseemnetest teha mõnusa tekstuuriga maitsva pudingu, mis on parajalt kerge hommikusöök ja mis veel parem: selle saab valmis teha juba eelmisel õhtul!

2. Üleööhelbed

Sarnaselt chia pudinguga on üleööhelbed ideaalne hommikusöök, mille saab eelnevalt kokku segada ja kiiretel hommikutel külmkapist haarata. Samuti on üleööhelbed hea suvine alternatiiv tavalisele kuumale pudrule, olles sealjuures sama maitsev ja toitev.

3. Tofupuder

Tofupudruga saab edukalt asendada munaputru: kollase värvuse annab kurkum ja munale iseloomuliku maitse india must sool kala namak. Tofu on ka suurepärane valguallikas ning hoiab tegusal päeval kõhu pikalt täis.

4. Banaanipannkoogid

Mis oleks pühapäevahommikud ilma pannkookideta? Eriti veel siis, kui oma järge ootavad nukralt juba täpiliseks läinud banaanid – just nendega jäävad pannkoogid ja küpsetised kõige maitsvamad! Serveeri moosi, marjade, vahtrasiirupi, šokolaadikreemi või jäätisega.

5. Kinoakauss

Kinoa hommikusöögiks võib esmapilgul tunduda veider mõte, ent tegelikult saab kinoad hommikusöögiks valmistada taimse piima, näpuotsatäie kaneeli või näiteks kakaoga just nagu tavalist putru. Lisaks on kinoa tõeline supertoit, sisaldades kõiki asendamatuid aminohappeid ning suures koguses kiudaineid, valku ja magneesiumit.

6. Kikerherneomlett

Kui armastad soolaseid hommikusööke, on kikerherneomlett just midagi sulle – veidikesest kikerhernejahust, veest ja soolast saab valmistada maitsva ja toitva omleti, mida võib täita kõige meelepärasega, näiteks päiksekuivatatud tomatite, seente, spinati või taimse suitsuvorstiga.

7. Isetehtud müsli

Müsli tegemine võib esmapilgul tunduda tüütu ja aeganõudev, kuid tegelikult pole selles midagi keerulist ning ise müslit teha on tunduvalt odavam, kui seda poest valmiskujul osta. Lisaks saad ise tehes valida müsli sisse just need pähklid, seemned ja kuivatatud puuviljad, mis sulle kõige rohkem maitsevad. Mugav on korraga valmistada suurem kogus, sest isetehtud müsli säilib toatemperatuuril mitu nädalat.

8. Smuutikauss

Smuutide tegemine on oma lihtsuses kõigile jõukohane. Hea nipp, kuidas smuutist veel toitvam ja põnevam hommikusöök teha, on smuutikausid! Valmista oma lemmikretsepti järgi smuuti, vala see kaussi ning kaunista näiteks banaani, kiivi, marjade, müsli ja seemnetega.

9. Toortatrapuding

Toortatar on rikas aminohapete ja erinevate vitamiinide poolest ning omab organismis põletikuvastast toimet. Paljudele seostub toortatar esmalt ilmselt soolase pudru või salatitega, kuid sellest saab valmistada ka hommikusöögiks sobiva mõnusalt kreemja pudingu, mis meenutab tekstuurilt kohupiima. Leota toortatart üleöö ning blenderda hommikul oma lemmiku taimse piima ning soovi korral näiteks kakaoga, kaunista nagu smuutikaussi.

10. Inglise hommikusöök

Just see legendaarne hommikusöögikombo on paljude lemmik, kuid sisaldab originaalkujul mitut loomset koostisosa. Õnneks on olemas piisavalt taimseid alternatiive, mida kombineerides saab seda rikkalikku hommikusööki nautida ka veganina: peekoni ja vorstide asemel on hea kasutada kõrge valgusisaldusega seitanit või taimset peekonit ning taimseid grillvorste; muna asemele sobib hästi juba eelmainitud tofupuder.

The post 10 ideed taimseks hommikusöögiks first appeared on Taimsed valikud.

The post 10 ideed taimseks hommikusöögiks appeared first on Taimsed valikud.

Enamik inimesi peab poe lähedust ja kaupade kättesaadavust elementaarseks. Paarisaja meetri raadiuses leidub ikka mõni suurem toidupood, kuhu jätsiisu rahuldamiseks kasvõi õhtul pidžaamapükstesse silgata saab. Kui kodus süüa pole, tõttab appi vana hea toidukuller või nurgatagune burksiputka. Enamasti on selline luksuslik eluviis võimalik vaid linnas elades. Sõltuvalt, kas elad linnas või mõnes väiksemas asulas, tuleb vastav elukorraldus luua.

Tahes-tahtmata on väiksemates poodides valik tagasihoidlikum, ent eluks vajaliku saab ju ikka kätte ja nälga ilmselt ei jää, kuid take-away ja õhtused kiired poetiirud on asukoha tõttu harvad. Mida aga teha, kui sinu toidulaualt ning muudest eluaspektidest on välja jäetud kõik loomne ning oled juhtumisi elama sattunud keset metsi-põlde, kus lähim ja ülimalt pisike kodupood võib jääda mitmekümnete kilomeetrite kaugusele, kus valikut napib, ning sinu teadmised omaenda kapsa- ja kartulipõllurajamisest on olematud ja tofut ka veel päris hästi ise teha ei oska? 

Elan ise alates eelmisest kevadest püsivalt maal. Varasemalt elasin aastaid linnas, külastasin vanemate maakodu korra nädalavahetustel. Kui oma veganteekonda 2016. aastal alustasin, siis võis mind reede õhtuti üsna tihti näha mõnes suuremas supermarketis, kus enne rongile minekut aplalt seljakotti eluks vajalikku sisse kühveldasin, et nädalavahetus üle elada. Kotti jõudsid taimne piim, tofu, kotletid, jogurtid, hummus, jäätis või koogike. Aeg-ajalt tuli isegi kikerherneid kaasa osta, sest klassikalisi kikerherneid (sool)vees siit kandist saada ei olnud. Kohe päris tõsiselt.

Tol ajal oli lähimas linnas, Tamsalus, täiesti olematu taimse toidu valik. Mäletan oma elevust, kui Grossi poe riiulitele oli ilmunud kaks pakki Alpro taimset piima ning isegi Magnumi jäätist võis leida, ent see oli ka kõik. Riburadapidi on valik küll kasvanud, kuid kui tekib vajadus millegi erilisema, nt kotlettide, tofu või jogurti järele, tuleb ikkagi sõita mitukümmend kilomeetrit eemale Rakverre.

Nüüd olen oma uue elupaiga pununud päris tühermaale, keset metsi ja põlde. Lähim kauplus on imepisike ja tagasihoidliku kaubavalikuga Coop, 13 km kaugusel. Veidi suurem Coop jääb 30 km kaugusele ning lähimad Rimi, Selver ja Coopi Maksimarket on 50 km kaugusel Rakveres. Bussid ei liigu praktiliselt üldse. Nii või teisiti on asustusest eemal elamine omamoodi nikerdamine ja tavapärasemast detailsem planeerimine vältimatu, ent veganina on see vähemalt alguses päris korralik väljakutse.

Minu esimesed kuud nägid välja sellised, et kui korra-kaks nädalas Rakverre sattusin, ostsin kokku kõike, mis ette juhtus: uued kotletid, piimad, jogurtid… varusin kaupa kokku nii, nagu oleks üleilmne näljahäda saabumas. Teadsin ju, et kodupoes pole saada isegi Tere kaerapiima, selle asemel on vaid pisike valik hirmkalleid Alpro piimasid. Varusin sügavkülma jäätist, sest lähemalt seda saada polnud. Rahakott kergenes üsna kiiresti, ent elurütmi paika loksumisel hakkasid selgeks saama ka nipid-trikid, kuidas piiratud oludes veganina veidi efektiivsemalt ja säästlikumalt hakkama saada.

1. Kõigepealt vaata oma kodused varud üle: mida on, mida mitte. Soovitan alustada kuivainetest. Veendu, et olemas oleksid erinevaid kuivained nagu pudruhelbed, tatar, riis ja makaronid. Lisaks soovitan osta või mõnest e-poest tellida kikerhernejahu: see on nii mõnelgi õhtul, kui poodi minna pole võimalik, mu tühja kõhu kikerherneomleti näol päästnud. Lisaks on see suurepärane abimees taimsete kotlettide valmistamisel. Veel üks tore nipp on varuda kappi seitanijahu, seda saab tellida nt Veggo e-poest. Seitanijahust saab kerge vaevaga valmistada tummiseid ja valgurohkeid seitanikotlette, pikkpoissi või muud, mis hästi kõhtu toidab ja mida saab ka suurema varuga ette valmis teha. Maitsepärmi armastajatel soovitan tellida Bon Soya kaudu kilose paki. 

2. Kuivainetega sarnaselt varusta oma sahver purkide ja konservidega: kikerherned, oad, purustatud tomat, ka paki- ja purgisupid, mõni kiirnuudlipakk. Lisaks hoia tagavaraks maapähklivõid, moosi, vahtrasiirupit jne. Minu lemmikhoidiste hulka kuuluvad ka praekapsad.

3. Kui märkad mõnes suuremas poes taimsete piimade soodushindu, siis soovitan neid hulgi kokku osta. Taimsed piimad säilivad suletud pakendis üsna kaua.

4. Varu omale mõistlikus koguses kartulit, porgandit, sibulat, küüslauku – aiasaaduseid, mis säilivad üsna kaua ja mida saab alati SOS-olukorras kasutada. Näiteks saab porganditest valmistada imemaitsvaid kotlette.

5. Kui Sul on suur sügavkülmik, siis varu kindlasti sügavkülmik täis külmutatud juurvilju, marju ning miks mitte ka taimseid pelmeene, kotlette ja šnitsleid. Kui valmistad suurema koguse toitu, nt kotlette, keeksi, kooki ja suppi, siis sobivad ka need imehästi külmutamiseks ja säilivad sügavkülmas ilusti kuukese.

6. Tee ringkäik oma kodupoes. Vaata, millest on puudus ja mida saad kergesti kätte. Selle alusel tead juba arvestada, mida järgmisel korral just siit osta saad, nt värsked puu-ja juurvilja, samamoodi ka leib-sai, pähklid, snäkid. Kui tunned, et mõnest kindlast tootest on puudu ja oleksid kindel ostja, on hea mõterääkida poe juhatajaga ja uurida võimalust uusi tooteid poodi tellida.

7. Kui tead, et peagi satud suuremasse poodi, siis säilita kaine mõistus. Päris kerge on elevusest hakata kokku ostma uusi vegantooteid, meeletutes kogustes kotlette, juustu, hummuseid. Kasuta vana head poenimekirja taktikat. Vaata kodus üle, mis varud täiendamist vajaks ja kas selles poes müüakse midagi, mida muidu ei saa, aga mida ikka vaja oleks ja söögivalmistamisel kasuks tuleks. Näiteks on Rimides päris tihti tofu soodushinnaga, neid on siis hea hulgi kokku osta. Kui avastad, et läksid ostlemisega ikkagi liiale, siis tuleb appi jälle sügavkülmik. Mis vähegi tundub hetkel liiast ja ära tarbida ei jõua, saad alati sügavkülmikusse pista.

8. Saa sõbraks e-poodidega. Võimalusel võta aega ning telli toidukaubad koju, kas mõnest suuremast supermarketist või e-poest, nt Veggost. Sul on üksjagu aega rahulikult kogu ostukorvi sisu läbi mõelda ja nii jäävad impulssostud enamasti ära.

9. Kuna väljas söömise võimalused ja söögi kaasaost on limiteeritud, ja ma ei mõtle siinkohal koroonast tingituna, vaid lihtsalt seetõttu, et selliseid kohti sinu vahetus läheduses EI OLE, siis saa oma köögiga sõbraks ning kui sa muidu suurem kokk olnud pole, siis võta aega ning õpi selgeks kõige lihtlabasemad toidud, nt pudrud, kastmed ja kotletitegu. Varu kappidesse või digitaalsesse raamaturiiulisse kokaraamatuid. 

10. Ma pole ise suurem asi nädalamenüüde koostaja, armastan spontaansust – miks muidu niivõrd eriskummalisse kohta kolisin – ent kindlasti on palju kergem ja kasulikum mitmeks päevaks söök ette teha ja oma nimekirja järgi toimetada. Seega soovitan ka seda nippi katsetada.

11. Viimase asjana soovitan lihtsalt võtta üks hetk, kus raskustest hoolimata on sinust nüüd saanud täieõiguslik maakas, kellel on päris oma kodu keset metsi ja põlde. Naudi, sest sellise hoopis teistmoodi luksusega on õnnistatud väheseid.

The post Kuidas nautida elu veganina maal? 11 nippi first appeared on Taimsed valikud.

The post Kuidas nautida elu veganina maal? 11 nippi appeared first on Taimsed valikud.

Müüt #1: Mida rohkem valku, seda parem

Valgud – üks kolmest toidust omastatavatest makrotoitainete grupist – on inimesele tõepoolest hädavajalikud. Valgud on seotud praktiliselt kõigi meie keha ehituslike ja talitluslike mehhanismidega. Kõik inimkeha rakud sisaldavad valke, mis võtavad osa meie lihaste, juuste, küünte, naha, kõõluste ja sidemete, organite, ensüümide, membraanide, mõningate hormoonide, hemoglobiini, antikehade, ensüümide jpm moodustamisest. Valkude ülitähtsast rollist ei saa aga järeldada, et rohkem on ilmtingimata parem: tegelikult võib valkude liigtarbimine hoopis kahjulik olla.

USA põllumajandusministeeriumi (USDA) andmetel on täiskasvanute päevane soovituslik valgukogus 0,7 grammi ühe kilogrammi kohta, mis tähendab, et keskmist kasvu 60 kg kaaluv naine võiks tarbida 47 grammi valku päevas, 80 kg kaaluv mees vastavalt 62 grammi. Paljud inimesed saavad 20-30% oma kaloritest just valkudest, mis võrdub 90-135 grammi valguga 1800 kcal kaloraaži korral (tavaline naiste päevane kaloraaž) ja 125-188 grammi valguga 2500 kcal kaloraaži korral (tavaline meeste päevane kaloraaž) – see on aga enam kui poole rohkem USDA soovituslikust kogusest. Suur osa üleliigsest valgust on just loomset päritolu ja võib tervisele eriti halvasti mõjuda: liigne valkude tarbimine on lisakoormus neerudele, võib kaasa aidata podagra tekkimisele ning on ühtlasi seostatud paljude krooniliste haiguste suurenenud riskiga.*

Müüt #2: „Täisväärtuslikke valke“ on raske leida

Teise levinud valearusaama kohaselt on loomsed tooted parimad valguallikad. Seda arvamust on pikalt toetanud fakt, et aminohapped – valkude ehitusplokid – on loomsetes toiduainetes „kokku pakitud“ sarnaselt selle vormiga, milles inimkeha neid kasutab; nüüdseks on aga teada, et see ei oma tegelikult mingit tähtsust. Seedimise käigus lagundatakse valgud üksikuteks aminohapeteks, mida keha kasutab omakorda uute valkude sünteesiks, näiteks ensüümi tootmiseks või lihaskoe parandamiseks, ning mis pannakse aminohapetest kokku just parasjagu vajaminevas järjestuses. See protsess toimub ühtmoodi nii taimse kui ka loomse valgu tarbimise korral.

Süües mitmekesist taimset toitu on lihtne kätte saada kõik normaalseks ainevahetuseks ja kasvamiseks vajalikud asendamatud aminohapped. Lisaks sellele on taimsetes valkudes peidus ka tervisele väga vajalikud ning haigusi ennetavad fütotoitained, antioksüdandid, vitamiinid, mineraal- ja kiudained. Seevastu loomsed valgud on seotud kahjulike küllastunud rasvhapete ja kolesterooliga. Samuti ei leidu loomsetes toiduainetes fütotoitaineid, antioksüdante ega kiudained ning enamikke vitamiine ja mineraalaineid esineb väga väikeses koguses.

Müüt #3: Mida aktiivsem eluviis, seda suurem valguvajadus

Päevasest toiduenergiast 10% peaksid moodustama valgud. Peaaegu kõik taimsed terviktoidud (whole foods) sisaldavad vähemalt nii palju valku, et nende piisavas koguses ja mitmekülgse tarbimise korral saab valguvajadus kergesti täidetud. Sama kehtib ka sportlaste kohta, kelle puhul arvatakse tihti, et nad vajavad rohkem valku lihasmassi säilitamiseks ja oma tulemuste parandamiseks. Sportlased on aga niigi kogu oma päevast kaloraaži suurendanud, seega kui nad söövad koguseliselt rohkem terviktoite, on automaatselt kaetud ka kõigi makrotoitainete, sealhulgas valkude, suurenenud vajadus.

Valkudega ei pea liialdama, tähtis on neid tarbida õiges koguses. Loodusest pärit taimsetes terviktoitudes leidub ideaalses koguses kasvuks, ainevahetuslikeks protsessideks ja eluks vajalikke valke.

Allikas: VegNews
Tõlkis: Alice Liivsalu
Toimetas: Anu Tensing

* Tervise Arengu Instituut soovitab katta valkudega 10–20% päevasest toiduenergiast.

The post Kolm müüti valkudest ja taimsest toitumisest first appeared on Taimsed valikud.

The post Kolm müüti valkudest ja taimsest toitumisest appeared first on Taimsed valikud.

Lehmade heaolu

Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirikastes tingimustes. Nagu kõik teisedki imetajad, peavad lehmad emapiima tootmiseks tiined olema. Piimalehmade elu möödub seega pidevas tiinuse seisundis, mis saavutatakse läbi regulaarse sundseemendamise.

Tänapäeva farmides on lehmad aretatud piimatootmist maksimeerima ning kunagise päevase 8 liitri asemel lüpstakse nüüd välja kuni 50 liitrit piima päevas. Taolistes kurnavates elutingimustes ammendub lehmade piimatootlikkus viie- või kuueaastaselt ning tööstuse jaoks pole tema pidamine enam siis majanduslikult otstarbekas. Piimalehm saadetakse seejärel tapamajja ja müüakse maha odava lihana. Loomuomastes tingimustes elaksid lehmad vähemalt 20-aastaseks.

Piimalehmade vasikad on tööstuse jaoks kasutud kõrvalproduktid, kes eemaldatakse oma emade juurest koheselt peale sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele ette nähtud emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi. Emaseid vasikaid ootab sama saatus kui nende emasid, isased vasikad tapetakse noorelt vasikaliha tööstuses või kohe sündides.

Keskkond

Loomatööstus on üks suurimaid saastajaid ning elupaikade ja liigirikkuse hävitajaid. Loomatööstus on ka üheks peamiseks kliimamuutuste põhjuseks, edendades oma mõju poolest isegi transpordisektorit. Piimatoodete panus sellesse on tähelepanuväärne – ainuüksi piim moodustab loomatööstuse kasvuhoonegaasidest umbes 20%. Lehmade elutegevuse tulemusel paiskub õhku pidevalt suur kogus metaani, mis on kliima jaoks 25 korda hävitavama mõjuga kui süsinikdioksiid. Lisaks metaanile ning lehmadele kuluvale veekogusele ja elektrienergiale põhjustab probleeme ka heitmekäitlus. Dilämmastikoksiid, mis eraldub piimalehmade sõnnikust, on metaanist veelgi ohtlikum ühend, olles 300 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.

Tervis

Lehmapiima eesmärgiks on väike vasikas kiiresti suureks lehmaks kasvatada. Inimestel puudub bioloogiline vajadus lehmapiima tarbida. Piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks on tarvis spetsiaalset ensüümi – laktaasi. Pärast emapiimast võõrutamist lakkavad inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti laktaasi tootmast ning piima tarbimine võib siis tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust. Nn laktoositalumatus on seega maailmas väga levinud, hõlmates hinnanguliselt umbes 65% täisealistest inimestest.

Levinud müüdi kohaselt vajame lehmapiima kaltsiumi saamiseks ja tugevate luude tagamiseks. Tegelikult leidub küllaldaselt kaltsiumi näiteks rikastatud taimsetes piimatoodetes ja tofus, kuid ka kuivatatud viigimarjades, mandlites või rohelistes lehtköögiviljades, nagu lehtkapsas ja pak choi.

Loe veel:

1. Loomus – Miks tasub eelistada taimseid piimasid?
2. Piimahind.ee
3. Euroopa Parlament lükkas tagasi taimsete alternatiivide märgistamist piirava muudatusettepaneku
4. Värske uuring: taimsete alternatiivide toidusektori müügikäive on Euoopas viimase kahe aasta jooksul kasvanud pea 50%
5. Millised on populaarseimad taimsed piimad eestlaste toidukorvis?
6. Ajakiri Vegan – TERVIS ja TOITUMINE: kas piimast leiab ikkagi kasvamise jõu?

The post Miks mitte tarbida loomset piima? first appeared on Taimsed valikud.

The post Miks mitte tarbida loomset piima? appeared first on Taimsed valikud.

Tai kuningriik on oma iidse kultuuri, paradiisirandade ja rõõmsameelsete kohalikega üks põhilisi rännusihtkohti Aasias ja see meelitab külalisi Eestiski. Ka Tai toidukultuur on maailmakuulus, eeskätt selle aromaatsuse ja tugevate maitsete pärast.

Kui rääkida Tai köögist, tulevad ilmselt ennekõike silme ette eksootilised vürtsid, tom kha supp ja kõiksugu karriroad. Samas oleks eksitav öelda, et Tai toidu valmistamiseks tuleb lihtsalt lisada võimalikult palju tšillit, et suus ikka korralikult põletaks. Tegelikult on väga oluline eri vürtside ja teiste koostisosade tasakaal, mis saavutavad roas täiusliku kooskõla.

Läbi aegade on Tai köögi arengulugu mõjutanud naaberriigid India, Malaisia ja Indoneesia. Ehkki Tai pole kunagi olnud ühegi Euroopa riigi asumaa, pole Taigi lääne mõjust puutumata jäänud. Näiteks toodi kuulus tšillipipar Ameerika maailmajaost Taisse alles 16. või 17. sajandil, kui hoogustus ookeaniülene kaubavahetus.

Traditsioonilises Tai köögis on põhirõhk suppidel (tom), karridel (gaeng) ja vürtsikatel salatitel (yam). Tänapäeval on lisandunud Hiina mõjutustega praetud ja aurutatud road. Lisaks tuleb mainida, et pindalalt umbes Hispaania-suuruses ja 66 miljoni elanikuga Tais on üle 40 omanäolise etnilise grupi, mis erinevad muuhulgas ka oma toidukultuuri poolest. Seega kirjeldab siinne artikkel vaid Tai köögi üldjooni, tegelikkuses on see maailm tunduvalt rikkam ja mitmekülgsem.

Põhilised toiduained Tai köögis on riis ja nuudlid, maitseainetest eelkõige värske küüslauk, galangal ehk kalganirohi, koriander, sidrunhein, šalottsibul, kahvrilaimi lehed ja tšillipipar. Magustamiseks kasutatakse palmisuhkrut, hapuma meki jaoks laimi ja tamarindi kastet, soolakuse tarvis krevettidest tehtud pastat ja kalakastet. Kahest viimasest on olemas ka veganitele sobivad variandid, kuid kodukokkaja saab nende asemel edukalt kasutada palju kättesaadavamat sojakastet või misopastat.

Ehkki veganlus on Tais pigem vähelevinud, on paljud budismi ja hinduismi järgijad taimetoitlased, mistõttu võib pea igas linnas leida taimetoidurestorane. Need tunneb ära kollaste siltide järgi, millele on punasega kirjutatud เจ (che) või อาหารเจ (ahan che).

Lisaks on Tai rikas köögiviljade poolest, millest vaid vähesed on Eestis värskelt saadavad. Mõningad tuntumad on baklažaan, spargeluba (meile tuttava aedoa kauge sugulane), oaidud, bambusevõrsed, maguskartul, Hiina kapsas, mais, tomat ja kurk.

Magustoiduks söövad tailased tavaliselt värskeid puuvilju, mille valik ja magusus on lausa kadestamisväärne. Piimatooteid tarbitakse Tais sarnaselt enamike Aasia riikidega väga vähe, see-eest leidub pea igas magusas roas kookospiima.

Praetud basiilik tofu ja seentega
Autor: Natjaree Sommor

Vaja läheb:

• 150 g tofut
• 50 g aedšampinjone
• 2 küüslauguküünt
• tšillit (maitse järgi, kui tulist tahad)
• 10-15 Tai basiiliku lehte (Tais kasutatakse eestlastele tuttava vürtsbasiilikuga samasse basiilikute perekonda kuuluvat püha basiilikut ehk tulsit, mis lõhnab veidi erinevalt ja on karvaste lehtedega)
• 1 tl õli
• 2 spl sojakastet
• 0,5 tl suhkrut

Valmistamine: Prae kuumas õlis hakitud küüslauk, lisa viilutatud seened ja maitseained. Prae läbi, lisa tükeldatud tofu ja basiilikulehed. Vajadusel maitsesta veel.

The post VEGANINA ÜMBER MAAILMA: Tai köök üllatab vürtside ja koostisosade täiusliku kooskõlaga first appeared on Taimsed valikud.

The post VEGANINA ÜMBER MAAILMA: Tai köök üllatab vürtside ja koostisosade täiusliku kooskõlaga appeared first on Taimsed valikud.

Veganmaailm on kirju ja põnev, ent iga põnev asi võib aeg-ajalt tunduda liiga keeruline ja hirmuäratav. Veganina, eriti uue veganina, on toeks mõttekaaslaste olemasolu. Siin tuleb muidugi appi YouTube! Veganprogrammi Taimsed Valikud programmijuht Anu Tensing toob sinuni viit toredat YouTube’is tegutsevat veganit, kes jagavad retseptiideid ja nippe, et toidutegemine lihtsam oleks.

Rose Lee – Cheap Lazy Vegan (728 000 jälgijat)

Rose jagab oma YouTube’i kontol Cheap Lazy Vegan lihtsaid ja taskukohaseid retsepte, katsetab teiste youtuber’ite päevamenüüsid ning arutleb veganluse üle. Tema soov on ümber lükata müüt, et vegantoit peab alati olema kallis, keeruline või maitsetu.

Rose peab ka samanimelist blogi ja on andnud välja kolm e-raamatut oma retseptidega. Tal tasub silma peal hoida ka Instagramis.

Lisaks peab ta koos oma emaga Kanadas veganrestorani saVeg, mille menüü on mõnus kombinatsioon traditsioonilisest Korea köögist ja moodsatest vegantrendidest. Lisaks kõigele sellele juhib ta restoraniga sama nime kandvat podcasti.

Gaz Oakley – Avant-Garde Vegan (1 280 000 jälgijat)

Gaz Oakley õppis isa käe all süüa tegema juba lapsena ja oma esimese töökoha köögis sai ta 15-aastaselt. Gaz jättis 16-aastaselt kooli pooleli, et töötada köögis täiskohaga, hiljem tegi Gaz peamiselt müügitööd. Kui ta kuulis raadiointervjuud veganist muusikuga Jme, ajendas see teda vaatama veganaktivist Gary Yourofsky videoid veganlusest, mille järel sai Gazist vegan.

2016. aasta alguses lõi Gaz nüüdseks kuulsa Instagrami konto @avantgardevegan ning loobus oma igapäevatööst, et keskenduda aktivismile ja kokkamisele. Sama aasta lõpus lõi Gaz ka samanimelise YouTube’i konto, millel on nüüd üle miljoni jälgija.

Gaz Oakley on tänaseks avaldanud kolm kokaraamatut. Ta on tuntud oma ilusate toidupiltide ja rohkete toataimede poolest. Vabal ajal tegeleb Gaz spordiga ning tema tegemistel saab silma peal hoida ta uuel Instagrami kontol @gazoakley. 

Avantgarde Vegan kokaraamatud leiad ka Rahva Raamatust ja Apollost.

David ja Stephen Flynn – The Happy Pear (480 000 jälgijat)

The Happy Pear on kahest kaksikvennast koosnev duo, kelle eesmärgiks on aidata teistel olla tervemad ja õnnelikumad. David ja Stephen hakkasid mõlemad veganiks üksteisest ühenädalase vahega juba üle 15 aasta tagasi.

2004. aastal avasid David ja Stephen oma poe The Happy Pear, mille fookus oli just puu- ja köögiviljadel. Nüüd on neil juba neli kohvikut ja kuus veebikursust, nad on välja andnud neli kokaraamatut ja palju muud. Oma Youtube’i kontol jagavad nad palju erinevaid retsepte, nt lihtsad ja odavad ideid õhtusöögiks ning 5 minuti roogasid. 

Jälgi neid ka nende Instagrami kontol @thehappypear. Taskuhäälingute sõpradel soovitame kindlasti kuulata podcasti The Happy Pear.

The Happy Peari kokaraamatud leiab ka Rahva Raamatust ja Apollost.

Sadia Badiei – Pick Up Limes (3 370 000 jälgijat)

Sadia alustas veganluse ja oma retseptide jagamisega 2014. aastal. Ta oli just lõpetanud ülikooli ja töötas Kanadas dietoloogina kohalikus haiglas. Mõned aastad hiljem kolis ta Hollandisse, kus ta praegugi elab.

Sadia jagab nii oma blogis kui ka YouTube’i kanalis retsepte, toitumisalaseid teadmisi ja ka toidufotograafia nippe. Näiteks leiab temab tema kanalites nõuandeid, kuidas hakata veganiks, ning mõnusaid ja toitvaid hommiku- ja lõunasöögiideid. Lisaks räägib Sadia oma YouTube’i kontol igapäevaelust, reisimisest ja üldisest heaolust.

Jenné Claiborne – Sweet Potato Soul (643 000 jälgijat)

Jenné on karismaatiline ja malbe vegan, kes armastab bataati (sealt ka nimi Sweet Potato Soul), reisimist, kokkamist ja loomi. Just loomade pärast ta veganiks hakkaski.

Ta on välja andnud sajast retseptist koosneva kokaraamatu “Sweet Potato Soul”. Lisaks ka ühe digitaalse kokaraamatu, millest leiab kiired ja tervislikud retseptid, mis koosnevad ainult viiest koostisosast.

Nii Jenné kodulehelt kui ka YouTube’i kanalilt leiab lihtsaid ja mõnusaid retsepte igaks meeleoluks. Lisaks jagab ta oma mõtteid teadlikust tarbimisest, pereelust ja tervislikust elust üldisemalt.

The post 5 JUUTUUBERIT, kes on toeks veganteekonnal first appeared on Taimsed valikud.

The post 5 JUUTUUBERIT, kes on toeks veganteekonnal appeared first on Taimsed valikud.

Uuringus kasutati 11 Euroopa riigi supermarketite viimase kolme aasta andmeid, et saada seni suurim ja täpseim ülevaade vegantoidu tarbimisest Euroopas. Uuring viidi läbi koostöös ülemaailmse veganorganisatsiooniga ProVeg International, mis on ka loomade eestkoste organisatsiooni Loomus koostööpartner, toetades veganprogrammi Taimsed Valikud.

Uuringust tuli välja, et

‣ Euroopa taimsete alternatiivide toidusektor on viimase kahe aasta jooksul kasvanud 49% ning müügimaht ulatub 3,6 miljardi euroni;

‣ Saksamaa täistaimsete lihaasendajate sektor on kasvanud hüppeliselt 226%, ulatudes 181 miljoni eurose kogukäibeni;

‣ Taimse juustu ostmine on Hollandis kasvanud 400% ja Saksamaal 150%;

‣ Enamikes riikides juhib sektorit taimsete piimade müük, taimse piima müük nägi viimase kahe aasta jooksul ka kõige suuremat kasvu, sellele järgnes taimsete lihaalternatiivide müük;

‣ Taimsetest piimadest tegi kõige suurema kasvu kaerapiim.

“Tore on näha niivõrd suurt tõusu taimsete alternatiivide sektoris,” rõõmustas Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud programmijuht Anu Tensing. “Eestiski on selgelt näha vegantoidu populaarsuse kasv – taimne piim on tihtipeale leitav ka väikestes külapoodides ning näeme poelettidel aina uusi ja uusi põnevaid vegantooteid. Olen kindel, et meid ootab ees vegansõbralikum tulevik!”

ProVeg Internationali tarbijauuringute vanemteadur Kai-Brit Bechtold sõnas, et see aruanne näitab selgelt taimsete toiduainete müügi tohutut kasvu ja pakub toidutööstusele rohelist tuld taimsete valikute leidmiseks.

Uuringus osalesid Austria, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Rumeenia, Hispaania ja Ühendkuningriik.

Allikad: Vegconomist, Plant Based News.org, Smart Protein Project

The post Värske uuring: taimsete alternatiivide toidusektori müügikäive on Euoopas viimase kahe aasta jooksul kasvanud pea 50% first appeared on Taimsed valikud.

The post Värske uuring: taimsete alternatiivide toidusektori müügikäive on Euoopas viimase kahe aasta jooksul kasvanud pea 50% appeared first on Taimsed valikud.